Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-11567
Tsiviilasi
Põlva valla avaldus V.I. ja E.P. laste A.A. ja B.B. hooldusõiguse äravõtmiseks ning lastele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 18. detsembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.I. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: V.I. (puudutatud isik, ema), ik XXXXXXXXXXXX esindaja vandeadvokaat Li Uiga Vastustaja: Põlva vald (avaldaja, vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isikud: A.A. (laps), ik XXXXXXXXXXXX; vandeadvokaat Ann Saar B.B. (laps), ik XXXXXXXXXXXX); vandeadvokaat Ann Saar E.P. (isa), ik XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. detsembri 2023 määrus osas, millega maakohus tuvastas, et E.P. ei ole laste A.A. ja B.B. üle hooldusõigust, ja osas, millega maakohus määras Põlva valla laste eestkostjaks, ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus võttis V.I. (isikukood XXXXXXXXXXXX) täielikult ära hooldusõiguse (nii isiku- kui varahooldusõigus) alaealiste laste A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) suhtes.
2.Saata avaldus tühistatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Põlva vald (avaldaja) esitas 9. augustil 2022 kohtule avalduse, milles palus võtta V.I.ilt (ema) ja E.P. (isa) täielikult ära laste A.A. ja B.B. (edaspidi koos ka lapsed) isiku- ja varahooldusõiguse ning määrata laste eestkostjaks Põlva Vallavalitsuse. Avalduse kohaselt ei tule vanemad püsivalt toime laste kasvatamisega. Laste hambad on halvas seisundis, samuti ei ole lastele tagatud piisavat toitumist. Ema on küll käinud regulaarselt XXXX perekodus lapsi vaatamas, kuid see on toimunud pigem kohtu survel ning tema vanemlikud oskused laste eest hoolitsemisel on jätkuvalt puudulikud. Ema elab Tartus koos uue elukaaslasega, kes töötab Soomes, ning nad ootavad ühist last, kes sünnib eelduslikult 2024. a jaanuaris. Ema ei osanud välja pakkuda ühtegi konkreetset tegevuskava, mida ta teeks, kui kohus peaks otsustama, et lapsed tulevad tagasi koos temaga elama Tartusse, vaid arvas, et nad saavad hakkama. Lapsed ei ole ema uue elukaaslasega varem kohtunud. Probleemid lastega on esinenud pikaaegselt.
2.Laste isa märkis, et ema käitub lastega halvasti ning on jätnud nad hooletusse. Isa märkis, et ta ei saa lapsi ise kasvatada, kuna tema majanduslik olukord on halb, puudub töökoht ning tal on võlad. Siiski soovib isa lastega suhelda.
3.Lapsed (advokaadist esindaja kaudu) märkisid, et laste emalt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks on vajalik täpsemalt välja selgitada, miks senini kohaldatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja kui oluliselt vajalik on laste emale psühholoogiline nõustamine või psühhiaatriline abi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Tartu Maakohus rahuldas 18. detsembri 2023 määrusega avalduse, võttis emalt täielikult ära laste hooldusõiguse ning tuvastas, et isal ei ole laste hooldusõigust. Mõlema lapse eestkostjaks määras maakohus Põlva valla. Maakohus märkis, et Põlva vald on laste seaduslik esindaja, kellel on eestkostjana õigus ja kohustus hoolitseda laste isiku ja vara eest. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetavate laste kasvatamise ja ülalpidamise eest, lähtudes oma tegevuses eestkostetavate laste huvidest. Lapsed võivad teha tehinguid vaid eestkostja eelneval nõusolekul, välja arvatud olmelisi pisitehinguid, milleks annab rahalised vahendid oma äranägemise järgi eestkostja. Maakohus määras eestkostjale tähtaja 1. veebruar 2024 laste vara nimekirja esitamiseks. Eestkostjale määrati kohustus iga-aastase aruande esitamiseks eestkostetavate laste vara valitsemise ning muude ülesannete täitmise kohta. Maakohus jättis riigilõivu avaldaja kanda ja muud menetluskulud riigi kanda.
Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et V.I. ja E.P. on A.A. ja B.B. vanemad. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on V.I. laste A.A. ja B.B. suhtes täielik isiku- ja varahooldusõigus, mis on selles tsiviilasjas tehtud esialgse õiguskaitse määruste alusel peatatud. Seevastu isal ei ole rahvastikuregistris kannet laste hooldusõiguse kohta. Kohus tegi kindlaks, et vastav asjaolu tuleneb sellest, et laste sünnitunnistustele ei tehtud laste sündimisel isakannet ning E. P. isadus A.A. ja B.B. suhtes tuvastati 13. mai 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-16048. Samas ei andnud üksnes isaduse kohtulik tuvastamine alust rahvastikuregistris isale laste suhtes hooldusõiguse kande tegemiseks. Seega on hooldusõigus ainult laste emal. Järelikult saab kohus kaaluda üksnes emale kuuluva hooldusõiguse piiramist või äravõtmist. PKS § 118 lg 2 näeb ette, et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PKS § 134 lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt PKS § 135 lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta vaid juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Sama paragrahvi 3 lõike järgi kaasab kohus hooldusõiguse olulise piiramise või hooldusõiguse täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel menetlusse arvamuse andmiseks valla- või linnavalitsuse. Vastavalt PKS § 123 lõikele 1 teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus tuvastas, et ema on jätnud lapsed hooletusse ega olnud suuteline täitma laste suhtes oma hooldusõigust selliselt, et oleks olnud tagatud laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu, ega ei olnud võimeline ka sellist ohtu ära hoidma. Avaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et lapsed ei saanud piisavalt arstiabi, seda eriti ilma tugiisiku abi ja pideva survestamiseta (nt A. hambad olid väga halvas seisukorras ning vastsündinud B. olid puudulikust toitumisest ja hügieenist tulenevad tõsised terviseprobleemid). Ema ei saanud aru lastele arstiabi osutamise vajadusest. Ema keeldus koostamast vajalikke dokumente, et lapsed saaksid neile vajalikke teenuseid. Ema ei andnud lastele piisavalt eakohast toitu, vaid eelistas pakkuda magusat. Emal puudus suutlikkus, oskus ja tahe uusi teadmisi omandada (nt toidu valmistamine, lastega mängimine, nende arendamine, ilmastikule ja suurusele vastavate riiete valimine, laste hügieen ja puhtus). Lastele ei olnud alati tagatud turvalisus ja ohutus. Ema ei suutnud end lastega kehtestada, karjus laste peale, tutistas ja andis vitsa. Emaga ei saanud teha kokkuleppeid, sest tema arusaamine oli nõrk, vestluste sisu ununes, ema teadlikult valetas ja varjas vajalikku informatsiooni. Ka vallavalitsuse määratud tugiisikuteenus ei andnud soovitud tulemusi. Emal on olnud piisavalt võimalusi end tõestada ja näidata, et ta soovib ja suudab laste eest hoolitseda ning seda mitte üksnes nendega mängides ja neile maiuseid ostes, vaid ka läbi neile turvalise ja stabiilse elukeskkonna ning eakohase arengu tagamise. Nii kohus kui ajutiseks eestkostjaks olev Põlva Vallavalitsus võimaldasid emal kohtuda oma lastega nii tihti, kui ema oleks ise saanud ja soovinud, kuid kõikidel toimunud istungitel jäi kohtule mulje, et ema kohtus lastega eelkõige seetõttu, et keegi teine (kohus, lastekaitse) talt seda ootas, mitte seepärast, et ta ise oleks lapsi näha ja nendega suhelda soovinud. Kohtumenetluse alguses ei avaldanud ema
lastega kohtumiseks initsiatiivi ning hakkas lastega regulaarselt kohtuma alles pärast 7. märtsi 2023 kohtuistungit, kui kohus kohustas ema lastega iganädalaselt kohtuma. Kui kohus küsis emalt konkreetset tegevuskava selle kohta, et juhul, kui kohus peaks otsustama lapsed talle tagasi andma, siis kuidas ta nende elu ja tegevuse praeguses muutunud elukorralduses korraldab, ei osanud ema vastata selle kohta midagi konkreetset. Ema arvas, et saab lapsed panna Tartus lasteaeda ning talle tuleb abiks Tartu Linnavalitsuse poolt määratav tugiisik, kuid mingeid reaalseid võimalusi ei olnud ta selleks uurinud. Ema ei pruugi aru saada vanemliku hooldusõiguse sisust ega suuda seda seetõttu ka nõuetekohaselt täita. Kui kohus ei võtaks emalt hooldusõigust ära ja lapsed läheksid tagasi elama ema juurde, siis satuks laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu lähiajal jälle ohtu. Laste emal endal puudub majanduslik stabiilsus ja turvatunne, enamus tema sissetulekust kuulub maksmisele erinevate võlgade ja kohustuste katteks. Kuivõrd kohtule ei ole teada ühtegi sobivat füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama lastele eestkostjaks, määrab kohus laste eestkostjaks Põlva Vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse, millega mõlemad lapsed on PKS § 176 lg 2 tähenduses kõige tugevamalt seotud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata avaldus maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ema teovõimet on piiratud üksnes rahaliste asjade ajamisel, mitte perekonnaasjades. Ema elukorraldus on muutunud. Emal on töökoht, hetkel viibib ta lapsehoolduspuhkusel, ning tal on toetav elukaaslane. Elukaaslane oleks nõus lapsed enda perre võtma. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et ema ei ole lapse mähkmeid vahetanud. Ema soovib lapsi ise kasvatada. Ema on valmis minema laste kasvatamisega seotud koolitustele, kuid avaldajal ei ole selliseid koolitusi pakkuda. Tavapärasest väiksem vaimne võimekus ei ole alus hooldusõiguse äravõtmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda. Samuti on kolleegium juhtinud varem tähelepanu sellele, et abinõude kohaldamiseks peab kohus esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, sh ei anna vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks iseenesest veel alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega (3-2-1-121-12, p 16). Riigikohus on lahendi nr 2-18-3628 p-s 19 märkinud, et laste huvidega kooskõlas ei ole piirata nende ema hooldusõigust ainuüksi põhjusel, et emal on psüühikahäire, mis võib raskendada hooldusõiguse teostamist.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik. Avaldaja on toetanud ema, kuid pakutud teenuseid ei ole muutnud tema hoiakuid ja oskusi laste kasvatamisel.
7.Tartu linn leidis, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
Laste eestkostjaks peaks olema omavalitsus, millega on lapsed rohkem seotud. Selliseks omavalitsuseks on avaldaja.
8.Laste isa märkis, et ema ei ole pädev lapsi kasvatama. Määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
9.Lapsed (advokaadist esindaja kaudu) märkisid, et maakohtu määrus tuleks jätta muutmata. Maakohtu määrus vastab laste huvidele. Emal on olnud piisavalt võimalusi näidata, et ta suudab lapsi kasvatada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel määruskaebuse väidetest sõltumata materiaalja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus tuvastas, et isal ei ole hooldusõigust, ja osas, millega maakohus määras laste eestkostjaks avaldaja, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saadab avalduse tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Määruskaebuses on ema palunud maakohtu määruse tühistada täies ulatuses. Seega vaidlustab ema maakohtu määrust ka osas, millega maakohus tuvastas, et isal ei ole hooldusõigust ning laste eestkostjaks määrati avaldaja. Ringkonnakohus ei ole seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega (TsMS § 652 lg 8). Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Seega hindab ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ka selles osas, milles ema ei ole õigusnormi ebaõiget kohaldamist esile toonud.
12.Maakohus on ekslikult tuvastanud, et laste isal ei ole hooldusõigust. PKS § 84 lg 1 alusel on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on kohus tuvastanud. Kuna Tartu Maakohus on tuvastanud 13. mai 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-16048, et lapsed A.A.ja B.B. põlvnevad E.P., on E. P. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel laste isa. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks isalt hooldusõiguse ära võtnud. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Seega tuleneb ka hooldusõigus PKS § 84 ja PKS § 116 lg 2 alusel põlvnemisest ning isal on täielik hooldusõigus laste suhtes. Ringkonnakohus selgitab, et eelviidatud sätetest ei tulene, et hooldusõigus tekib rahvastikuregistri kandest hooldusõiguse kohta, mispärast ei ole rahvastikuregistri kandel hooldusõiguse kohta õigustloovat tähendust. Kui kohus tuvastab põlvnemise vanemast PKS § 84 lg 1 p 3 järgi, kaasneb sellega kohe ka täielik hooldusõigus PKS § 82 ja PKS § 116 lg 2 alusel. Hooldusõiguse tekkimiseks ei ole vaja teha rahvastikuregistri kannet.
13.Kui rahvastikuregistrisse on kantud, et isal ei ole hooldusõigust, on see kanne ebaõige ning sellel ei ole õiguslikku tähendust. Ebaõigest kandest ei saa kohus lähtuda asja lahendamisel ning tuvastada, et vanemal ei ole hooldusõigust. Kuni kohus ei ole hooldusõigust PKS § 134 lg 1 alusel hooldusõigust piiranud või PKS § 135 lg 1 ja 2 alusel hooldusõigust ära võtnud, on vanemal täielik hooldusõigus.
14.Maakohus on oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkunud ka sellega, et määras eeskostja lastele, kellel on esindusõiguslik vanem (isa). PKS § 171 lg 1 alusel määratakse alaealisele eestkostja, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Maakohus oleks pidanud tõendit (määrus tsiviilasjas nr 2-21-16048) hinnates kindlaks tegema, et E.P. on laste isa ja tema hooldusõigust ei ole kohtumäärusega piiratud. Seega hindas maakohus vääralt ka tõendit ning rikkus sellega TsMS § 232 lõiget 1 ja TsMS § 442 lõiget 8. Eestkostja määramine PKS § 171 lg 1 alusel on
õigusvastane ning juhul, kui maakohus peab vajalikuks lastele eestkostja määramist, tuleb eelnevalt otsustada, kas isa hooldusõigust on põhjendatud piirata.
15.Avaldaja taotles hooldusõiguse äravõtmist ka isalt. Maakohus ei ole määruse põhjendustes analüüsinud, kas isa hooldusõiguse piiramine on põhjendatud. Sellega rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Seega on asja lahendamisel avaldaja taotlus isalt hooldusõiguse äravõtmise osas jäetud sisuliselt menetlemata ja lahendamata, mispärast saadab ringkonnakohus avalduse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas avalduse alusel on põhjendatud isa hooldusõigust piirata või ära võtta.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et ema on lapsed pikaajaliselt jätnud hooletusse ning see saab annab aluse PKS § 134 lõikes 1 sätestatud meetmete rakendamiseks. Emalt hooldusõiguse äravõtmise osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda ja nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Ema on iseenesest õigesti leidnud, et kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega (PKS § 135 lg 1). Kohtul on PKS § 134 lg 1 eelduste täidetuse korral võimalik lapsele ohu ärahoidmiseks kasutada erinevaid abinõusid, nt lisaks hooldusõiguse täielikult äravõtmisele ka selle piiramist. Seejuures tuleb last ähvardava ohu tõrjumiseks kohaldada just selles olukorras kõige sobivamat abinõu (vt ka RTKm 2-18-3628, p 17). PKS § 135 lg 2 järgi eeldab hooldusõiguse täielik äravõtmine, et muud abinõud ei ole tulemusi andnud või nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Hooldusõiguse täielikku äravõtmist PKS § 135 lg 1 alusel tuleks kohaldada vaid juhtudel, mil on alust arvata, et vanem ei ole ka kunagi tulevikus võimeline hooldusõigust ise teostama, arvestades lapse kasvamist ja sellest tulenevat lapse vajaduste muutumist. Kui vanema tegevus ohustab last, kuid ta võib tulevikus siiski olla võimeline last kasvatama, võib osutuda piisavaks vanema hooldusõiguse piiramine lapse elukoha määramisel ning varaliste küsimuste otsustamisel. Kuna kohus ja avaldaja on võimaldanud emal lastega kohtuda ning ema võime lapsi kasvatada ei paranenud, leidis maakohus õigustatult, et emalt tuleb hooldusõigus PKS § 135 lg 1 ja 2 alusel ära võtta. Ringkonnakohus selgitab, et vanemal on õigus lapsega suhelda ka siis, kui tema hooldusõigust on piiratud või see on ära võetud (PKS § 143 lg 1).
17.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.