OSAÜHINGU HANSURA hagi Peipus Fish OÜ vastu võlgnevuse 1290 euro ja viivise 1290 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Peipus Fish OÜ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad
ja
2580 eurot
OSAÜHING
HANSURA
(registrikood nende Hageja: 10403012), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja: Peipus Fish OÜ (registrikood 11937046), lepinguline esindaja Artur Umuršadjants
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda Peipus Fish OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Peipus Fish OÜ kanda. OSAÜHINGUL HANSURA puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.OSAÜHING HANSURA (hageja) esitas 28.08.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Peipus Fish OÜ (kostja) vastu, millega palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1290 eurot ja viivise 1290 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.06.2013 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale ekskavaatoritöid hinnaga 43 eurot tund (lisandub käibemaks) ning kostja kohustus tööde eest tasuma hageja poolt esitatud arve alusel 14 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest ja arve aluseks on töölehed. Hageja teostas ajavahemikul 08.07.2013-11.07.2013 kostjale kokkulepitud töid 25 töötunni ulatuses, mis on kostja poolt kaevetehnika teenuse saatelehe allkirjastamisega vastu võetud. 15.07.2013 andis Keskkonnainspektsioon korralduse tööd peatada, kuna kostjal puudus ehitustööde teostamiseks luba. 18.07.2013 on hageja väljastanud kostjale arve 25 töötunni eest summas 1290 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt tasumata. Töövõtulepingu järgi on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist 0,5% päevas, s.o hagi esitamise seisuga on viivise suurus 2528,40 eurot, kuid hageja esitab viivise nõude samas suuruses põhivõlaga.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja sooviks oli tööde teostamine aadressil Järve tee 41 (s.o Lohusuu sadama territooriumil) ning nende tööde eest on kõik arved tasutud. Hageja nõuab tasu tööde eest, mis olid teostatud Järve tee 6 kinnistul. Poolte vahel sellist kokkulepet ei olnud. Nimetatud kinnistu ei kuulu kostjale ega ole tema valduses. Tööde teostamist ei tõenda hagiavaldusele lisatud kaevetehnika saateleht, kuivõrd sellel puuduvad andmed objekti aadressi kohta ning selle kohta, kes on tööde tellijana saatelehele alla kirjutanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 10.06.2016 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1290 eurot ja viivise 1290 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 28.06.2013 töövõtulepingu, millest tulenevalt kohustus hageja tegema ekskavaatoritöid kostja soovil. Lepingus ei ole fikseeritud kohta, kus töid teostatakse. Maakohus leidis, et hageja on tõendanud, et vaidlusalusel Järve tee 6 kinnistul teostas hageja töid kostja tellimusel. Kaevetehnika teenuse saatelehelt nähtub hageja (töötaja Ülo Kivi) poolt kostja tellimusel töö tegemine (25 töötundi) ajavahemikul 08.07.2013-11.07.2013. Kuigi saatelehele ei ole märgitud objekti aadressi, on tööde teostamise koht tuvastatav Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo poolt 15.07.2013 koostatud protokollist, kus on tuvastatud, et 09.07.2013 Ida-Virumaal Lohusuu vallas Lohusuu alevikus aadressil Järve tee 6 toimub ehitustegevus ning järelevalve käigus selgus, et kirjeldatud tööde tegemiseks on kostja sõlminud lepingu hagejaga, ekskavaatoriga töötas objektil hageja töötaja ÜK. Asjakohased ei ole kostja väited, mille kohaselt ei saa kostja olla huvitatud tööde
teostamisest vaidlusalusel kinnistul, kuna see ei kuulu talle ning ta ei valda seda. Järve tee 6 kinnistu kuulub PK-le, kes on kostja seaduslik esindaja. Järve tee 41 kinnistu, kus hageja on vaidlustamata asjaolude kohaselt samuti kostjale töid teostanud, kuulub Peipsi Trade LTD OÜ-le, kelle juhatuse liige ja osanik on samuti PK. Seega korraldas kostja mõlemal juhul töid talle mittekuuluval kinnistul. Hageja on usutavalt tõendanud, et ajavahemikul 08.07.2013-11.07.2013 teostatud tööd on kostja poolt vastu võetud ning selle alusel on hageja esitanud kostjale arve nr 13721. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud hagejale arve nr 13714, mis on väljastatud kaevetööde eest ajavahemikul 01.07.201305.07.2013. Viimati nimetatud ajavahemikul teostatud tööd on vastu võtnud sama isik, kes on tööd vastu võtnud ka käesolevas menetluses vaidluse all oleval saatelehel. Kusjuures ka kostja poolt aktsepteeritud saatelehel puudub objekti aadress, mis näitab, et pooled ei märkinudki saatelehtedele objektide aadresse. Kuna kostja on eelnevalt aktsepteerinud sama isiku poolt tema nimel tööde vastuvõtmist, tuleb ka vaidluse all olevad tööd lugeda TsÜS § 116 lg 2 alusel kostja poolt vastuvõetuks. Hageja on esitanud kostjale 18.07.2013 arve nr 13721 summas 1290 eurot, mis tuli kostjal tasuda hiljemalt 01.08.2013. Seega muutus tasunõue tööde eest VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks 02.08.2013. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud, et tasumisega viivitamisel on töövõtjal (hagejal) õigus nõuda viivist 0,5% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud viivisenõude vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista 1290 eurot. Viivisesumma vähendamine on kooskõlas TsMS § 5 lg-s 1 sätestatuga.
4.05.07.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 10.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 1295 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus täielikult arvestamata kostja seisukoha ning nõustus hagejaga. Kohus hindas valesti hageja poolt esitatud tõendeid ning seega tuvastas valesti asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt tõendina esitatud kaevetehnika teenuste saatelehti perioodide 01.07.2013 – 05.07.2013 ja 08.07.2013 – 11.07.2013 kohta. Kohus ei uurinud neid tõendeid vahetult, vaid lähtus neile hageja poolt antud hinnangust, et mõlemad dokumendid on allkirjastatud ühe ja sama isiku poolt. Seejuures ei ole hageja ega ka kohus märkinud, kes võttis kostja poolt mõlemal juhul töid vastu. Kostja on seisukohal, et kaevetehnika teenuste saateleht perioodi 08.07.201311.07.2013 kohta on võltsitud ning taotleb selle tõendite hulgast välja arvamist. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Töövõtulepingu kohaselt on arve koostamise aluseks igapäevaselt allkirjastatud töölehed. Vaidlusaluses kaevetehnika teenuse saatelehes pole allkirjastatud iga päeva eraldi, vaid korraga neli päeva. Samas perioodi 01.07.201305.07.2013 kohta väljastatud saatelehel on tellija allkirjad iga töötatud päeva järel, nagu seda nõuab töövõtuleping. Vaidlusaluses saatelehes on tehtud parandused peaaegu iga töötatud päeva kohta, kuid nende paranduste kohta pole midagi kirjas lahtris „Märkused“. Samuti on küsitav, miks pole vaidlusaluses dokumendis lahtris „tunnid kokku“ märgitud ekskavaatori töötundide üldine kogus. Kostja juhib tähelepanu sellele, et vaidlusalune dokument ei sisalda objekti asukohta, samuti andmeid tellija töödejuhataja kohta. Tõendina esitatud Keskkonnainspektsiooni (KKI) 15.07.2013 protokoll ei ole koostatud kostja suhtes. Tõendiks saab olla väärteoasjas tehtud otsus, mitte protokoll. 20.06.2016 saatis KKI kostjale 21.07.2015 väärteomenetluse lõpetamise määruse. Nimetatud menetlus on lõpetatud seoses sellega, et kahe aasta jooksul ei õnnestunud KKI-l tuvastada tööde korraldajat. Määruses on märgitud, et KKI-l ei õnnestunud kätte saada võimalikku tööde
korraldajat (teadaolev aadress asub Vene Föderatsioonis). Väärteomenetluse lõpetamise määruses ei ole mingeid järeldusi ega oletusi selle kohta, et töid objektil asukohaga Järve tee 6, Lohusuu teostati kostja tellimisel või soovil. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 1290 eurot ja viivise 1290 eurot väljamõistmist. Esitatud hagi hind on 2580 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
8.Kostja on esitanud uute tõenditena Keskkonnainspektsiooni 21.07.2015 väärteomenetluse lõpetamise määruse ja selle tõendi taotlemisega seotud kirjavahetuse. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtule saab uusi tõendeid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud võimalik mõjuval põhjusel maakohtule esitada (TsMS § 652 lg 3 p 2). Apellatsioonkaebusest ei selgu mõjuvat põhjust, mis takistas kostjat taotlemast Keskkonnainspektsioonilt väärteomenetluse lõpetamise määrust juba maakohtu menetluse ajal, et seda maakohtule esitada. Seega ei saa ka uue tõendi olemasolu olla aluseks apellatsioonkaebuse menetlemiseks.
9.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle
määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus ja selle lisad on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks.
10.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.