Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt 01.02.2016 kell 06:08 KÜ XXXX territooriumil, aadressil XXXXTallinn, kirjutas kostja töötaja tulenevalt sõidukil Mazda XXXX(sõiduk) parkimisloa puudumisest välja leppetrahvi nr XXXX ning paigaldas sõiduki esimesele vasakpoolsele rattale luku (fiksaatori). Hageja kutsus kostja töötaja sündmuskohale, tasus 90 eurot varasemate leppetrahvide nr 3010008670, 3010008041, 3010007963, 3003003345 ja 01.02.2016 välja kirjutatud leppetrahvi nr 3003004858 tasumiseks ning sõiduki vabastamiseks. Fiksaatori eemaldamisel kostja töötaja kriimustas sõiduki vasakut esivelge. Hageja hinnangul ei vasta tõele kostja väide, et velg oli kahjustusega juba enne lukustamist, vaatamata asjaolule, et hageja ei välista samal veljel varasemate pisikriimustuste olemasolu. Hageja fiksaatorit ei puutunud, vaid selle avastamisel helistas KÜ XXXX esimehele ning kostja esindusse. 02.02.2016 saatis hageja kostjale kirjaliku pretensiooni ning palus tekitatud kahju hüvitada vastavalt hinnapakkumisele 150 eurot. Kostja ei nõustunud kahju hüvitamisega. 01.03.2016 saatis hageja teistkordselt kirjaliku pretensiooni, mis on vastuseta. Hageja leiab, et kostja rikkus omavoliliselt hageja valdust ning selliselt omaabi kasutamine ei olnud õigustatud. Kostja rakendatud meede ei olnud proportsionaalne ega kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 41 lõikega 1. Sõiduki väärtus ületab oluliselt leppetrahvi suurust ning ratta lukku panemine oli hageja jaoks ebamõistlikult koormav. Sõiduki ratta lukustamisega takistas kostja hagejal oma asja üle tegeliku võimu teostamist. Rattaluku paigaldamise või eemaldamise ajal kahjustas kostja töötaja sõiduki valuvelge, mistõttu leiab hageja, et tal on õigus, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lõikele 3 või VÕS §-ile 1043, nõuda kahju hüvitamist. Fotod ning KÜ XXXX esimehe kirjalik kinnitus on piisavad tõendid, millele tuginedes saab väita, et kahju kostja tegevuse tulemusena tekkis. Hageja kahjuks on ka õigusabikulud 350 eurot pretensiooni ja hagi koostamise eest. Hageja leiab, et kokku on tal kostja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel 500 eurot. Seega, palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 500 eurot ning menetluskulu. Hageja lisab ka, et talle ei ole ka arusaadav, mille alusel nõudis kostja lisaks varem tekkinud leppetrahvide tasumist. Kostja pole varasemaid rikkumisi tõendanud. Samuti ei ole selge, millal leppetrahvid on tekkinud, seega ei saa välistada, et nõuded on juba aegunud. Hageja maksis leppetrahvide eest 90 eurot üksnes põhjusel, et kiirustas tööle. Kostja peab esitama dokumente, mis tõendaksid kostja õigust teostada oma majanduslikku tegevust aadressil XXXXTallinn. Leppetrahvi tasumise kokkulepe on kehtetu lepingu kehtetuste tõttu, kuivõrd teenuse osutamise leping on sõlmitud 29.06.2011 KÜ XXXX ja XXXXOÜ (registrikood XXXX) vahel, millest tuleneb, et parkimisteenust aadressil XXXX Tallinn pidi osutama XXXXOÜ, mitte aga kostja. Kostja on loodud alles 19.07.2011. Kostja majandusliku tegevuse õigusliku aluse väljaselgitamine ja kahju tekkimine on omavahel otseselt seotud ning tuleb lahendada ühe menetluse raames. KÜ XXXX peab esitama kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe, millega on antud nõusolek kasutada kolmandate isikute abi parkimiskorra reguleerimiseks. Ei ole välistatud,

et KÜ XXXX otsus parkimise korraldamise osas on tühine mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 kohaselt.

Kostja vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja on leppetrahvid tasunud, ei näe kostja vajadust esitada selles osas vastuväiteid. Kui hageja soovib vaidlustada leppetrahvide määramist, peab ta seda tegema eraldi menetluses. Hageja sõiduki ratta lukustamisega ei ole kostja rikkunud hageja valdust ja meede oli proportsionaalne ning kooskõlas AÕS § 41 lg-ga 1. Hageja taotlused dokumentide esitamise kohustamise kohta on põhjendamatud. Hagejal on õigus eraldi menetluses tuvastada KÜ XXXX üldkoosoleku otsuse tühisus või taotleda selle kehtetuks tunnistamist. Alates 29.06.2011 on KÜ XXXX ja OÜ XXXXvahel sõlmitud leping parkimisteenuste korraldamiseks. Kostja tegutseb OÜ XXXX sõlmitud lepingu alusel. Kostja tegevus KÜ XXXX territooriumil on kooskõlastatud territooriumi omanikuga ning alale on paigaldatud parkimistingimused, mis ei ole KÜ XXXX poolt vaidlustatud, seega on kostjal territooriumi omaniku heakskiit parkimisteenuste osutamiseks. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hageja sõiduki veljel leitud vigastuste vahel. Velg oli vigastatud juba enne rattaluku paigaldamist, kuivõrd aktis ratta lukustamise kohta on kirjas, et velg oli kahjustusega juba enne ratta lukustamist. Kahjustused võisid tekkida mistahes põhjustel, sealhulgas ka hageja tegevuse tõttu ratta fiksaatori eemaldamise katsel. Hageja kinnitus, et ta pole fiksaatorit puudutanud, on paljasõnaline. Akt ratta lukustamise kohta oli koostatud kell 06:20 varahommikul, kuid fiksaatori mahavõtmine toimus tunnistaja ütluse järgi päevasel ajal. Kostja ei välista fakti, et kostja võis oma jõuga (või kolmandate isikute abiga) üritada ratta lukku demonteerida või maha võtta. Lisaks ei ole tõendatud, et pildil olevad velg on hageja sõiduki velg. Velje vigastamise põhjuseid saab tõendada üksnes ekspertarvamusega. Tunnistaja XXXXkirjalik seletus ei vasta TsMS § 229 sätestatud nõuetele.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seega tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus selgitab, et käesoleva tsiviilasja hind on 500 eurot, mistõttu kohus menetleb hagi osaliselt lihtsustatud korras. Kuigi TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata, kaldub kohus käesoleval juhul kõrvale üksnes tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust, tehes otsuse siiski kirjeldava ja põhjendava osaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja töötaja 01.02.2016 kl 06:08 kirjutanud välja leppetrahvi nr 3003004858 sõidukil Mazda, registreerimisnumbriga XXXX, KÜ XXXX territooriumil, aadressil XXXX Tallinn, parkimisloa puudumise tõttu (tl 6). Sõiduki kuuluvust hagejale tõendab sõiduki registreerimistunnistus (tl 70). Parkimiskorda eiranud sõiduki ratta lukustamise kohta on kostja töötaja väljastanud akti, milles kirjeldab lukustamise põhjusena korduvat parklas kehtivate parkimistingimuste punktide 1-3 ja 5 rikkumist. Kostja selgitab aktis, et lukustamise õiguslik alus tuleneb hagejaga sõlmitud parkimislepingust ning VÕS § 101 lõikest 2 (võlausaldaja võib kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevad õiguskaitsevahendeid, nii eraldi kui koos). Ratas võetakse lukust lahti kohe, kui rikkumise eest määratud leppetrahv on tasutud. Leppetrahvi nõutakse hagejalt parklas kehtivate parkimistingimuste rikkumiste eest. Sõiduki velg on enne lukustamist kahjustusega (tl 7). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõiduk parkis 01.02.2016 KÜ XXXX territooriumil, aadressil XXXX Tallinn ning et parkimisala oli tähistatud kostja parkimistingimustega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja poolt toimus eelviidatud alal sõiduki parkimisega 01.02.2016 parkimistingimuste rikkumine, millest ajendatuna kostja lukustas kollase fiksaatoriga hageja punase sõiduki esimese vasakpoolse ratta ning, et hageja esimese vasakpoolse ratta veljel olid mõningad kriimustused ka enne fiksaatori paigaldamist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tasus 01.02.2016 leppetrahvide ning ratta lahti lukustamise eest 90 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli õigustatud parkimisteenust KÜ XXXX territooriumil osutama, kas hagejale varasemalt väljastatud leppetrahvid on õiguspärased, kas kostja tegevus sõiduki lukustamisel oli proportsionaalne ning kooskõlas AÕS § 41 lg-ga 1, kas kostja tegevuse ja hageja sõiduki veljel leitud vigastuste vahel on põhjuslik seos ning kas selle tõendamisel on sobilik XXXXpoolt antud kirjalik seletus. Esmalt hindab kohus, kas kostja oli õigustatud parkimisteenust KÜ XXXX territooriumil, aadressil XXXX Tallinn, osutama. Hageja leiab, et kostja majandusliku tegevuse õigusliku aluse väljaselgitamine ja kahju tekkimine on omavahel otseselt seotud ning tuleb lahendada ühe menetluse raames. Parkimise korraldamise kohta KÜ XXXX territooriumil XXXX on esitatud KÜ XXXX ja XXXXOÜ vahel 29.06.2011 sõlmitud teenuse osutamise leping nr 01-07/11 (põhileping) (tl 72), mille objektiks on liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll KÜ XXXX territooriumil XXXX. Kohtule on ka esitatud OÜ XXXX ning kostja vahel on 29.07.2011 sõlmitud teenuse osutamise leping nr 1-29/07/11, mille kohaselt XXXXOÜ annab põhilepingust tulenevad

kohustused kostjale üle (üleandmise leping). Vastavalt üleandmise lepingule on kostjal muuhulgas ka õigus paigaldada parkimistingimuste tahvleid, väljastada leppetrahve ning teostada sõidukite rataste fikseerimist lukuga (tl 83). Parkimisala kohta on kohtule esitatud väljatrükk Google Maps ́ist, millest nähtub parkimisala asukoht ning kostja parkimistingimuste olemasolu (tl 60). Kohtule on ka esitatud foto väljatrükk kostja parkimistingimuste kohta (tl 85), millest nähtub, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht eirab parkimistingimusi, on kohustus tasuda leppetrahvi 35 eurot. Kui sõiduk on pargitud liiklust häirivalt või ohustavalt, võib parkimiskorraldaja sõiduki sõidukijuhi kulul ja vastutusel teisaldada (tl 85). Kohus ei pea käesoleva menetluse raames põhjendatuks hageja seisukohta, et KÜ XXXX peab esitama kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe, millega on antud nõusolek kasutada kolmandate isikute abi parkimiskorra reguleerimiseks. Rein Ilves, kes on KÜ XXXX esindajaks 29.06.2011 sõlmitud põhilepingus parkimisteenuse osutamiseks, on KÜ XXXX juhatuse liikmeks eäriregistri andmebaasi kohaselt alates 22.08.2003 kuni tänaseni. E-äriregistri kohaselt KÜ-t XXXX võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. TSÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kuivõrd KÜ-le XXXX kuuluvale alale on nähtavale kohale paigaldatud kostja parkimistingimused ning parkimisteenuse osutamiseks on leping sõlmitud juba 2011 aastal, saab kohtu hinnangul eeldada, et kostjal on kaasomanike nõusolek parkimisteenuse osutamiseks. Ka on hageja väitnud, et ei ole välistatud, et KÜ XXXX otsus parkimise korraldamise osas on tühine. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui hageja soovib seda kahtluse alla või tuvastada KÜ XXXX üldkoosoleku otsuse või kaasomanike kokkulepete sisu või nende tühisust, saab õigusliku huvi põhjendatuse korral selliseid nõudeid esitada eraldi menetlustes. Käesolevas menetluses hageja tuvastamisnõudeid ega muid nõudeid kahjuhüvitamise nõudele lisaks, hagis esitanud ei ole. Tulenevalt kohtule esitatud tõenditest ning asjaoludest, mille osas pooled ei vaidle, asub kohus seisukohale, et kostja eraõigusliku isikuna osutas KÜ-le XXXX lepingulisel alusel parkimisteenust KÜ-le XXXX kuuluval alal ning 01.02.2016 sõiduki kostja parkimisalale sissesõidul sõlmiti hageja ja kostja vahel parkimiskoha üürileping (parkimisleping), mille rikkumise tõttu hageja poolt sõiduki ratas lukustati. Teiseks annab kohus hinnangu hageja vastuväitele varasemalt väljastatud leppetrahvide õiguspärasuse vastuväite kohta. Hageja leiab, et kostja pole varasemaid rikkumisi tõendanud ning varasemad leppetrahvid võivad olla aegunud. Hageja selgitas, et maksis leppetrahvide eest 90 eurot üksnes põhjusel, et kiirustas tööle. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja osutas KÜ-le XXXX parkimisteenust lepingulisel alusel ning tulenevalt lepingust oli kostjal õigus parkimistingimuste rikkumise eest välja kirjutada ka leppetrahve (tl 83). Parkimistingimustest nähtub, et kui sõidukijuht eirab parkimistingimusi, on tal kohustus tasuda leppetrahvi 35 eurot (tl 85). Kohtule esitatud tõendi kohaselt on hagejale leppetrahvide nr 3010008670, 3010008041, 3010007963, 3003003345 ja 30030048580 tasumise eest 01.02.2016 summas 90 eurot väljastatud kostja poolt order kviitung 1 (tl 8). Kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud ühtegi asjaolu, mille põhjal tuleks asuda seisukohale, et kostja

poolt hagejale väljastatud leppetrahvid olid kehtetud või tühised. Hageja ei ole ka hagis esitanud leppetrahvi tühisuse tuvastamise vms nõuet, mistõttu jätab kohus tähelepanuta hageja vastuväited leppetrahvide kehtetuse või võimaliku aegumise kohta. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse lähtudes nõudest. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et leppetrahvide määramist tuleb vajadusel vaidlustada eraldi menetluses. Kolmandaks hindab kohus, kas kostja tegevus sõiduki lukustamisel oli proportsionaalne ning kooskõlas AÕS § 41 lg-ga 1. Parkimiskorda eiranud sõiduki ratta lukustamise kohta on kostja töötaja väljastanud akti, milles kirjeldab lukustamise põhjusena korduvat parklas kehtivate parkimistingimuste punktide 1-3 ja 5 rikkumist. Kostja selgitab aktis, et kostja on õiguskaitsevahendina lukustanud hageja kasutuses oleva sõiduki ratta. Lukustamise õiguslik alus tuleneb hagejaga sõlmitud parkimislepingust ning VÕS § 101 lõikest 2. Ratas võetakse lukust lahti kohe, kui rikkumise eest määratud leppetrahv on tasutud. Leppetrahvi nõutakse hagejalt parklas kehtivate parkimistingimuste rikkumiste eest (tl 7). Riigikohus on oma 23.03.2016 lahendis 3-2-1-3-16 leidnud, et VÕS § 305 lg 1 järgi ulatub parkimisalale paigutatud sõidukitele parkimise korraldaja pandiõigus. Hinnates sõiduki kinnipidamise kui õiguskaitsevahendi proportsionaalsust, ei saa silmas pidada üksnes asjaolu, et parkimisteenuse osutaja nõue parkimistasu jms saamiseks on üldjuhul kordades väiksem sõiduki väärtusest (vrd VÕS § 307 lg 1). Oluline on arvestada, millised on parkimisteenuse osutaja võimalused oma õiguste maksmapanekuks ja parkija võimalused sõiduki kinnipidamise vältimiseks. Hageja ei ole kostja nõutud leppetrahvi maksnud. Seega on hageja sõiduk kostja õiguspärases valduses ning tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi (p 13). Käesoleval juhul oli parkimislepingus tingimus, et kui rikutud on parkimistingimusi või sõiduk on pargitud liiklust häirivalt või ohustavalt, võib parkimiskorraldaja sõiduki sõidukijuhi kulul ja vastutusel teisaldada (tl 85). Hageja on hagiavalduse asjaoludest järeldatuna parkimislepingut korduvalt rikkunud, ei ole kostja nõutud leppetrahvi maksnud ning ei ole ka näidanud üles soovi oma kohustusi kostja ees täita. Kohtu hinnangul võib sõiduki ratta lukustamist õiguskaitsevahendina pidada sõiduki teisaldamise asemel hagejale soodsamaks ning lubatavaks. Seega oli kohtu hinnangul kostja tegevus sõiduki lukustamisel proportsionaalne ning valduse rikkumise puudumise tõttu ei ole vaja hinnata eraldi kostja tegevuse kooskõla AÕS § 41 lõikega

Kostja leiab, et KÜ XXXX esimees XXXX ei saa tõendada, mis oli velje vigastamise põhjuseks. Seda saaks tõendada vaid ekspertarvamusega. Tunnistaja XXXX kirjalik seletus ei vasta TsMS § 229 sätestatud nõuetele. TsMS § 229 kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt või kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohtu hinnangul ei saa XXXX seletust käsitleda tunnistaja ütlusena, kuivõrd kohus ei ole Rein Ilvest tunnistajana üle kuulanud. TsMS § 251 kohaselt tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kohtu hinnangul saab aga XXXX digitaalselt allkirjastatud kirjalikku seletust käsitleda lihtmenetluses dokumentaalse tõendina, kuivõrd sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja on esitatud tajutaval kujul. TsMS § 272 kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kostja on selgitanud, et velg oli vigastatud juba enne rattaluku paigaldamist, kuivõrd aktis ratta lukustamise kohta on kirjas, et velg oli kahjustusega enne ratta lukustamist (tl 7). XXXX on aga selgitanud, et kui fiksaator maha võeti, oli näha, et, kas kinnitamisel või edasi-tagasi maha võttes sai ratta velg kahjustada, oli näha värskeid kriimustusi. Hageja tegi mobiiltelefoniga fotod kahjustatud veljest (tl 68). Sõiduki kahjustuste kohta on hageja esitanud väljatrükid fotodest (tl 9-13, 37-38). Kohtu hinnangul on osade fotode väljatrükkidelt (tl 10,12,13,37,38 ) võimalik visuaalse vaatluse põhjal järeldada, et veljel on kahte erinevat laadi kriimustusi. Väljatrükkidelt on näha kriimustusi, mille põhi on tumenenud, kuid ka kriimustusi, mille põhi ei ole samaväärselt tumenenud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kriimustused, mille põhi on tume, on tekkinud varasemalt ning et heledapõhjaliste kriimustuste põhi ei ole nende hiljutise tekkimise tõttu veel tumeneda jõudnud. Kohtu poolt fotode väljatrükkide visuaalse vaatluse järeldusi kinnitab ka XXXX eelpool toodud seletus. Kostja on selgitanud, et kahjustused võisid tekkida ka mistahes muul põhjusel, sealhulgas ka hageja tegevuse tõttu rattaluku eemaldamise katsel. Hageja kinnitus, et ta pole fiksaatorit puudutanud, on paljasõnaline. Akt ratta lukustamise kohta oli koostatud kell 06:20 varahommikul, kuid fiksaatori mahavõtmine toimus XXXX seletuse järgi päevasel ajal. Kostja ei välista fakti, et kostja võis oma jõuga (või kolmandate isikute abiga) üritada rattalukku demonteerida või maha võtta. Kohus märgib, et kostja vastuväide hageja omaalgatuslikust tegevusest fiksaatori eemaldamisel on paljasõnaline ja tõendamata.

Lisaks leiab kostja, et ei ole tõendatud, et pildil olevad veljed on hageja sõiduki veljed. Kohus märgib, et sõiduki kuuluvust hagejale tõendab sõiduki registreerimistunnistus (tl 70), millelt muuhulgas ka nähtub, et sõiduki värvus on punane. Hageja sõiduki punane värvus ning kollase fiksaatoriga kostja töötaja tegevuse punase auto kõrval nähtub osadelt fotode väljatrükkidelt (tl 9,11). Pooled ei ole vaielnud selle üle, et sõiduk lukustati kollase fiksaatoriga. Lisaks märgib kohus, et kuigi hageja on kinnitanud, et veljel olid teatavad kahjustused (kriimustused) juba varem ning kohus on ka eelnevalt asunud seisukohale, et osad kriimustustest on tekkinud hiljem, ei ole varasemaid ega ka hilisemaid kahjustusi võimalik kõikidelt fotode väljatrükkidelt tuvastada, mis kohtu hinnangul on tingitud eelkõige väljatrükkide kvaliteedist ning võtte kaugusest. Juhtumi seost hagejale kuuluva sõidukiga tõendab kostja töötaja poolt välja kirjutatud leppetrahv nr 3003004858 (tl 6), XXXX seletus (tl 68) ning ka XXXXOÜ 16.02.2016 hinnapakkumine, mille kohaselt just sõiduki Mazda XXXX valuveljega seonduvad tööd maksavad 150 eurot (tl 15). Kostja ei ole tõendanud, et osade fotode väljatükkidelt nähtub muu sõiduki kahjustunud velg. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et juhtum leidis aset hagejale kuuluva sõidukiga. Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja poolt sõiduki ratta lukustamine fiksaatoriga hageja poolt parkimistingimuste rikkumise eest tõi kaasa hageja sõiduki parempoolse esimese velje kahjustumise ning hageja on tõendanud põhjusliku seose kostja tegevuse ja hageja sõiduki velje kahjustuste vahel. Kui kostja ei oleks sõiduki ratast lukustanud, ei oleks hageja sõiduki esimene vasakpoolne velg kahjustusi saanud. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 104 lg 2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on oma lahendis 3-21-68-15 asunud seisukohale, et VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju tekitanud isiku hooletust (p 13). Kohus leiab, et kostja tegevus hageja vallasomandi rikkumisel oli õigusvastane ning kostja on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tuvastatud on põhjuslik seos kostja tegevuse ja sõiduki kahjustuse vahel. Kohus leiab, et kostja vastutab õigusvastase tegevuse eest ning tulenevalt VÕS §-ist 1043 peab kostja hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama. Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. XXXXOÜ 16.02.2016 hinnapakkumise kohaselt sõiduki Mazda XXXX valuveljega seonduvad tööd maksavad 150 eurot (tl 15). Hageja on esitanud kostjale kirjaliku pretensiooni koos nõudega 01.03.2016 (tl 16-17). Kostja on keeldunud oma 03.02.2016 e-kirja vastuses hageja nõudele kahju hüvitamisest (tl 14). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et XXXXOÜ 16.02.2016 hinnapakkumises kajastatud tööd ning nende maksumus summas 150 eurot (tl 15) on põhjendatud. VÕS § 139 lõike 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja sõiduki ratta lukustamise ning selle tagajärjel velje kahjustumise tingis parkimistingimuste rikkumine hageja poolt, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitist velje taastamise eest 50% ulatuses vähendada. Kohtu hinnangul on 50% ulatuses kahjuhüvitise vähendamine põhjendatud lisaks seetõttu, et veljel oli vähemalt samaväärses ulatuses kahjustusi enne kahjujuhtumit. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis sõiduki kahjustamise tõttu sõidukile tulevikus tehtavate mõistlike kulude hüvitamiseks summas 75 eurot. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu kaasnes hagejale menetluskulu kokku summas 725 eurot, mida hageja nõuab osaliselt kahju hüvitamise raames. Hageja käsitleb kahjuna kohtuväliselt kantud õigusabikulu tingituna pretensiooni ning hagi koostamisest 4 tunni ulatuses, tunnitasuga 75 eurot tund, kokku summas 350 eurot (tl 95). Riigikohtu lahendi 3-2-1-138-10 järgi hagi ettevalmistamise ja koostamise kulusid hagimenetluses kahjuhüvitisena TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt nõuda ei saa, vaid need saab esitada menetluse n.ö võitmise korral sissenõudmiseks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus leiab, et hageja nõue kohtuvälise õigusabikulu hüvitamiseks kahju hüvitamisena on põhjendatud üksnes pretensiooni koostamisest tingitud õigusabi kulutuste hüvitamiseks. Kohus märgib siiski, et kohtu hinnangul on hageja õigusabile kulunud aeg pretensiooni koostamisel põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus nõustub küll esindaja tunnitasu määraga, kuid kuivõrd tegu ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, on kohtu hinnangul põhjendatud pretensiooniga seonduva õigusabi osutamine 1 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis kohtuvälise õigusabikulu (pretensiooni koostamise) eest summas 75 eurot. Kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude kostja vastu kokku summas 150 (75+75) eurot.

Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot (tl 23) ning vastavalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale hageja lepingulise esindaja kulu summas 725 eurot (tl 95-96), millest kohus on kahju hüvitisena rahuldanud 75 eurot. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi hagi koostamise eest 3 tunni ulatuses ning kostja vastuse analüüsi ja vastuväite koostamise, seletuse võtmise ning lõplike seisukohtade eest õigusabi 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tasumäär on 75 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud advokaadi tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Riigikohus on lahendis 32-1-115-13 p 25 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa põhjendatud ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu määr 75 eurot on põhjendatud, kuivõrd ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on riigilõivu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esinduse raames tehtud toimingud, kuid üksnes osaliselt on põhjendatud toimingutele kulunud aeg. Kuivõrd pretensioon ning hagiavaldus on osaliselt kattuvad ning tegu ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, on kohtu hinnangul põhjendatud hagi koostamisega seonduva õigusabi osutamine 1 tunni ja 30 minuti osas ning kostja vastuse analüüsi ja vastuväite koostamise, seletuse võtmise ning lõplike seisukohtade eest õigusabi 2 tunni ja 30 minuti osas. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks õigusabikulu summas 300 eurot (75x4) ning riigilõiv summas 100 eurot, kokku rahuldab kohus hageja menetluskulude hüvitamise nõude 400 euro ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, on kohtu hinnangul põhjendatud, et pooled kannavad hageja menetluskulud võrdsetes osades ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul võimalik hageja menetluskulude võrdse jaotamise põhjendamiseks kasutada VÕS § 139 lõike 1 analoogiat, mille kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja sõiduki ratta lukustamise ning selle tagajärjel velje kahjustumise tingis parkimistingimuste rikkumine hageja poolt, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud võrdsetes osades mõlema poole kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku summas 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.