Svea Finance aktsiaselts (registrikood 11200943); hageja lepinguline esindaja P P (Svea Inkasso osaühing, epost xxx); kostja S R (isikukood xxx, e-post xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood 11200943) kasuks välja põhivõlg 804.21 eurot.
3.Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood 11200943) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 804.21 eurolt alates hagi esitamisest 30.10.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
4.Jätta Svea Finance aktsiaseltsi hagi S R (isikukood xxx) vastu rahuldamata põhinõude 137.50 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot osas.
Jätta menetluskulud 26% ulatuses Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood 11200943) kanda ja 74% osas S R (isikukood xxx) kanda.
6.Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood 11200943) kasuks välja menetluskulud 74% ulatuses s.o summas 444.80 eurot.
2-23-132289
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal S Rl (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Svea Finance AS esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 11.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12.10.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 12.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 30.10.2023 hagiavalduse S R vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 941.71 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot, võla sissenõudmiskulu 45 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, riigilõivu 280 eurot, õigusabikulu summas 325.24 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 15.08.2022 sõlmitud müügi- ja järelmaksuleping nr xx. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale xxx-le väljamakse summas 1153 eurot. xxx loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS-ile. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 13.07.2023 üles. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta. Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60 eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk 2
2-23-132289 1,30. Taotlejalt saadud andmete analüüsi kohaselt oli taotlejal vaba kuumakse krediidilimiit 540 eurot. Lepingu järgne igakuine planeeritav makse suurus oli 49.81 eurot, mis jäi lubatud piiridesse ning millise summa osas hageja eeldas, et kostja suudab, tema igakuised sissetulekuid ja kohustusi silmas pidades, oma kohustust täita. Hageja analüüsis lepingu sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks kontrolli Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris. Tartu Maakohus saatis 14.11.2023 kohtumäärusega tsiviilasja menetlemiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis 20.05.2024 kohtumäärusega hagi käiguta. 04.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestusega. Hageja arvestab kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed kogusummas 348.79 eurot põhiosa s.o finantseeritud summa 1153 euro katteks. Tehtud arvestuse alusel on lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 804.21 eurot. Arvestust tehes ei ole hageja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt arvestanud seadusjärgse intressiga, mida VÕS § 4034 lg 7 tegelikult võimaldab. Hageja ei ole VÕS § 4034 lõikele tuginedes arvestanud lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (s.o lepingu sõlmimise tasu, järelmaksu lisatasu ja intress). Harju Maakohus võttis 10.01.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 10.01.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 15.02.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
3
2-23-132289 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 4
2-23-132289 Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta. Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60 eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk 1,30. Taotlejalt saadud andmete analüüsi kohaselt oli taotlejal vaba kuumakse krediidilimiit 540 eurot. Lepingu järgne igakuine planeeritav makse suurus oli 49.81 eurot, mis jäi lubatud piiridesse ning millise summa osas hageja eeldas, et kostja suudab, tema igakuised sissetulekuid ja kohustusi silmas pidades, oma kohustust täita. Hageja analüüsis lepingu sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks kontrolli Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Hageja arvestab kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed kogusummas 348.79 eurot põhiosa s.o finantseeritud summa 1153 euro katteks. Tehtud arvestuse alusel on lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 804.21 eurot. Arvestust tehes ei ole hageja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt arvestanud seadusjärgse intressiga, mida VÕS § 403 4 lg 7 tegelikult võimaldab. Hageja ei ole VÕS § 403 4 lõikele tuginedes arvestanud lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (s.o lepingu sõlmimise tasu, järelmaksu lisatasu ja intress). Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded VÕS § 4034 lg 6 rikkumisest tulenevalt märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. Kohus on seisukohal, et VÕS § 416 lg 1 alusel ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse ning lepingujärgse maksegraafiku kohaselt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise hetkel 13.07.2023 maksetega viivituses. Hageja nõue on aga sissenõutavaks muutnud, kuna viimase osamakse tähtaeg oli 14.02.2025. Kuna hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest ja koos nõude ümberarvestusega uut viivise arvestust ei 5
2-23-132289 esitatud, ei ole hageja viivisenõue summas 35.54 eurot põhjendatud. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue summas 45 eurot.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 804.21 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 137.50 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Hageja nõude suurus kokku oli 1079.75 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 804.21 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 74%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 26% ulatuses hageja kanda ning 74% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 280 eurot ning õigusabikulu summas 325.24 eurot (sisaldab käibemaksu 86%). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 215 eurot, ehk kokku 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 90 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses.
6
2-23-132289 Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Svea Finance AS kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (antud juhul 36 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasel Svea Finance AS-il on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja
33.2024. aastal on Svea Finance AS-il õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 93% tasutud käibemaksust. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 174 lg-s 10 sätestatust palub hageja hüvitada arvel toodud käibemaksust 93%, so (59.40x93/100) 55.24 eurot. Kokku palub hageja määrata hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks (55.24 + 270) 325.24 eurot. Kohtu hinnangul pole hageja käibemaksu arvestus korrektne. Hageja toob välja, et ta saab Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust ning tema õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 86%, kuid arvutuskäik on tehtud käibemaksuga 93%. Kuna õige käibemaks, mille hageja peab kuludesse kandma on 86%, siis tuleb hüvitada käibemaksust 86% ehk (59.40x86/100) 51.08 eurot. Õigusabikulude rahaliseks suuruseks koos käibemaksuga on (51.08 + 270) 321.08 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+321.08) 601.08 eurot, millest kostja kanda jääb 74% ehk 444.80 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.