2-23-132289/14 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.Svea Finance AS esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 11.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12.10.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 12.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 30.10.2023 hagiavalduse S R vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 941.71 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot, võla sissenõudmiskulu 45 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, riigilõivu 280 eurot, õigusabikulu summas 325.24 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 15.08.2022 sõlmitud müügi- ja järelmaksuleping nr xx. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale xxx-le väljamakse summas 1153 eurot. xxx loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS-ile. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 13.07.2023 üles. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta. Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60 eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk

2-23-132289 Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta. Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60 eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk 1,30. Taotlejalt saadud andmete analüüsi kohaselt oli taotlejal vaba kuumakse krediidilimiit 540 eurot. Lepingu järgne igakuine planeeritav makse suurus oli 49.81 eurot, mis jäi lubatud piiridesse ning millise summa osas hageja eeldas, et kostja suudab, tema igakuised sissetulekuid ja kohustusi silmas pidades, oma kohustust täita. Hageja analüüsis lepingu sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks kontrolli Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Hageja arvestab kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed kogusummas 348.79 eurot põhiosa s.o finantseeritud summa 1153 euro katteks. Tehtud arvestuse alusel on lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 804.21 eurot. Arvestust tehes ei ole hageja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt arvestanud seadusjärgse intressiga, mida VÕS § 403 4 lg 7 tegelikult võimaldab. Hageja ei ole VÕS § 403 4 lõikele tuginedes arvestanud lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (s.o lepingu sõlmimise tasu, järelmaksu lisatasu ja intress). Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded VÕS § 4034 lg 6 rikkumisest tulenevalt märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. Kohus on seisukohal, et VÕS § 416 lg 1 alusel ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse ning lepingujärgse maksegraafiku kohaselt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise hetkel 13.07.2023 maksetega viivituses. Hageja nõue on aga sissenõutavaks muutnud, kuna viimase osamakse tähtaeg oli 14.02.2025. Kuna hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest ja koos nõude ümberarvestusega uut viivise arvestust ei

33.2024. aastal on Svea Finance AS-il õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 93% tasutud käibemaksust. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 174 lg-s 10 sätestatust palub hageja hüvitada arvel toodud käibemaksust 93%, so (59.40x93/100) 55.24 eurot. Kokku palub hageja määrata hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks (55.24 + 270) 325.24 eurot. Kohtu hinnangul pole hageja käibemaksu arvestus korrektne. Hageja toob välja, et ta saab Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust ning tema õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 86%, kuid arvutuskäik on tehtud käibemaksuga 93%. Kuna õige käibemaks, mille hageja peab kuludesse kandma on 86%, siis tuleb hüvitada käibemaksust 86% ehk (59.40x86/100) 51.08 eurot. Õigusabikulude rahaliseks suuruseks koos käibemaksuga on (51.08 + 270) 321.08 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+321.08) 601.08 eurot, millest kostja kanda jääb 74% ehk 444.80 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.