nende avaldaja/ võlgnik S.L. (ik XXX) avaldaja/võlgnik G.Q (ik XXX) usaldusisik L. 6481156)
Kohtuistungi toimumise aeg
W.C (ik XXX, e-post XXX
, telefon
06.03.2025
RESOL.
1.Jätta läbi vaatamata G.Q maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 27.01.2025 määrusega G.Q vara suhtes läbiviidava sundtäitmise ja teiste kohtumenetluste peatamine.
3.Rahuldada S.L. -i maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja S.L. -i pankrot 11. märtsil 2025 kell 15.30 ja algatada S.L. -i kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada S.L. -i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes L. W.C (e-post XXX, telefon 6481156). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
5.Kohustada S.L. -i andma võlgniku vande 3. aprill 2025 kell 9.45 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. L. 4, Tartu, saal 105).
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 3. aprill 2025 kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. L. 4, Tartu, saal 105).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 16. jaanuaril 2026.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
12.Jätta menetluskulud S.L. -i ja G.Q kanda
13.Määrata S.L. -i ja G.Q usaldusisiku L. W.C tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot.
13.1.Anda S.L. -ile ja G.Q-le menetlusabi usaldusisiku tasu 858 euro, millele lisandub käibemaks 188,76 eurot, kokku 1046,76 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.
13.2.Usaldusisiku tasust 1173,64 eurot koos käibemaksuga jätta solidaarselt S.L. -i ja G.Q kanda.
14.Määruse resolutsiooni p 13.1 ja 13.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte võlgnikele ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p. 13.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOL.
2
1.S.L. ja G.Q esitasid 27.12.2024 Tartu Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus võttis avalduse 27.01.2025 menetlusse ja nimetas võlgnikele usaldusisiku.
2.Usaldusisiku 27.02.2025 aruande kohaselt on G.Q püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega kohustusi tasuda. Võlgnikule ei kuulu likviidset vara. G.Q kohustused on teadaolevalt kokku vähemalt 45 125,16 eurot. Usaldusisik leiab, et sobivaid menetlusliik on pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetlus, pankroti väljakuulutamisega peatuvad ajas kasvavad viivised ja intressid, läbi kohustustest vabastamise menetluse saab võlgnik uue võimaluse jätkata tavapärase eluga.
3.G.Q loobus 06.03.2025 istungil oma avaldusest.
4.Usaldusisiku 27.02.2025 aruande kohaselt on S.L. püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega kohustusi tasuda. Võlgnikule ei kuulu likviidset vara. S.L. -i kohustused on teadaolevalt kokku vähemalt 24 876,26 eurot. Usaldusisik leiab, et sobivaid menetlusliik on pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetlus, pankroti väljakuulutamisega peatuvad ajas kasvavad viivised ja intressid, läbi kohustustest vabastamise menetluse saab võlgnik uue võimaluse jätkata tavapärase eluga.
5.S.L. jäi 06.03.2025 istungil oma avalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.Usaldusisik palub määrata oma tasuks 13 töötunni eest 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest summas 1080,92 eurot (sh käibemaks) ning 1139,48 eurot (sh käibemaks) jätta solidaarselt S.L. -i ja G.Q kanda. Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s).
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et G.Q maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
9.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
10.G.Q avaldas 06.03.2025 istungil, et soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb
3
maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. Kohus on seejuures võlgnikule selgitanud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse sisu. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kohus peatas 27.01.2025 määrusega võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning teised kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu esitatud rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohtumenetluste peatamine. Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks.
12.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada S.L. -i pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
13.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.
14.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub oma kohustuste (24 876,26 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise esitanud taotluse pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.
15.Kohus nimetab pankrotihalduriks L. W.C ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis). FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
16.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt 4
õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise aja resolutsioonis.
17.FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). L. 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 13 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2025. aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot. 5
PankrS § 23 lg 51 näeb ette vastavalt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Sellest tulenevalt justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku poolt esitatud aruandes väljatoodut, ei ole võimalik usaldusisiku tasu pankrotivarast rahuldada, mistõttu on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, 1046,76 eurot ning hüvitada usaldusisiku tasu summas 1046,76 eurot (13 tundi ehk 26 pooltundi x 33 eurot/ pooltund on 858 eurot, millele lisandub käibemaks 188,76 eurot) riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 1173,64 eurot mõista välja solidaarselt S.L. -ilt ja G.Q-lt. Kohus määrab tasu OÜ Sentire MK kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohuslane. Kohtu selgitused võlgnikule Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud: 1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). 2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta võlgnikku vannet andma. 3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse) täitmist. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks 6
ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.