Hageja J.K (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende Kostja Q.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Martin Männik Kohtuistungil 17.03.2025 Asja läbivaatamine 1(12)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja kasuks elatise 40,71 eurot ajavahemiku 29.01.–14.04.2024 eest, 394,79 eurot ajavahemiku 15.04.–13.11.2024 eest ja alates 14.11.2024 igakuise elatise 115,64 eurot kuus.
2.Teha uus otsus, millega hageja nõue tervikresolutsioonis märgitud ulatuses rahuldada.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.Hagi rahuldada osaliselt.
7.Välja mõista Q.H tagasiulatuv elatis 40,71 eurot J.K kasuks ajavahemiku 29.01.2024– 14.04.2024 eest.
8.Välja mõista Q.H elatis 394,79 eurot J.K kasuks ajavahemiku 15.04.2024–13.11.2024 eest ning alates 14.11.2024 igakuine elatis 115,64 eurot kuni J.K keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui J.K 21-aastaseks saamiseni.
9.Elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 1. kuupäevaks J.K arveldusarvele nr /arvelduskonto number/, selgitusega „elatis“.
10.Juhul, kui Q.H on alates 14.11.2024 J.K maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
11.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.J.K (hageja) esitas 15.04.2024 Harju Maakohtusse hagi Q.H (kostja) vastu (hagi täpsustatud 06.05.2024, 09.09.2024 ja 07.10.2024), milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuva elatise 359,27 eurot ajavahemiku 29.01.–14.04.2024 eest ning alates 15.04.2024 elatise 197,50 eurot kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:
2(12)
- hageja on kostja ja I.Y tütar, hageja vanematel on veel kaks ühist alaealist last; - hageja õpib /kooli nimi/ x-keele süvaõppeklassis, tema koolikoormus on suur ja tal ei ole võimalik kooli kõrvalt tööl käia; - hagejal puudub vara ja ta vajab keskhariduse omandamise ajal vanematelt ülalpidamist; - hageja igakuised kulud on kokku keskmiselt 625 eurot, sh eluasemekulud 60 eurot, toidukulud 200 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 21 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, koolikulud 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused majapidamistarvetele 25 eurot ning muud vältimatud püsikulud (sh prillid, juuksur, taskuraha) 95 eurot; - kulusid saab kokku 230 euro ulatuses katta riiklikest toetustest (80 eurot lastetoetus ja 150 eurot peretoetus), mistõttu hageja vajab vanematelt ülalpidamist 395 euro ulatuses; - alates 29.01.2024 on hageja katnud enda kulusid kuus 1⁄2 ulatuses lapsepõlves kogutud ja sünnipäevaks kingitud raha eest (teise poole kuludest on katnud hageja ema): 1⁄2 süvaõppe õpilasvahetuse programmist /riigi nimetus/ 250 eurot, 1⁄2 prilliklaasidest 87,50 eurot ning lisaks hügieenitarbeid ja väiksemaid kulusid söögile; - ajavahemikus 29.01–14.04.2024 on kostja katnud hagejaga seotud kulutusi 147 euro ulatuses: taskuraha 3 × 30 eurot, 1⁄2 Telia koduteenuse kulu 3 × 4,5 eurot; 1⁄2 mobiili kulu 3 × 7 eurot, 1⁄2 kulud puudele 3 × 7,5 eurot; Hageja küsib tagasiulatuvalt elatist ajavahemiku 29.01.–14.04.2024 eest. Hageja taotleb kostjalt elatise 197,50 eurot väljamõistmist, seega tagasiulatuv elatis ajavahemiku 29.01–14.04.2024 eest kokku on 506,27 eurot. 2024. aasta jaanuarikuu elatis hageja osas on 19,10 eurot (197,50/31 × 3), veebruari ja märtsikuu elatis on 395 eurot (197,50 × 2) ning aprilli elatis on 92,17 eurot (197,50 /30 × 14). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 359,27 (506,27–147) eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja elab koos laste ja nende emaga samas elukohas; - kostja kannab igakuiselt kulusid hageja eluasemele ning eluasemega seotud kõrvalkuludele, sh sidekuludele; - hageja ei ole tõendanud, et kannab hagis välja toodud kulusid, kulude suurust ega abivajadust; - hageja arvelduskonto väljavõttest ei nähtu eluasemega seotud või sidekulude kandmist; - hageja kulutused toidule ei saa olla 200 eurot, kuna nii kostja kui hageja ema ostavad külmkappi toitu; - kostja on osalenud võrdselt hageja emaga hageja ülalpidamise kulude kandmises; - kostja on ostnud hagejale telefoni Samsung A52 ja muid esemeid, ning kandnud kulusid hageja kliinilisele psühholoogile. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 29.01.–14.04.2024 eest 26,57 eurot, ajavahemiku 15.04.–13.11.2024 eest 170,87 eurot ning alates 14.11.2024 igakuiselt 96 eurot kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja on hageja isa ning hageja on täisealine, kes õpib /kooli nimi/; - hageja eluasemekulu on kokku 47,94 eurot kuus, millest elektri-, vee-, prügi- ja sidekulu (TV ja koduinternett) 34,10 eurot ja küttepuude kulu 13,84 eurot; - kostja ei ole tasunud hageja eest vee- ja prügiarveid, vaid on tasunud enda eest; - hageja põhjendatud kulud toidu- ja hügieenitarvetele on 210 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, tervisekulu (s.h prillid) 40 eurot; - hagejal esines 2023. aastal B12 vitamiinivagusaneemia, mistõttu võis hageja vajada täiendavalt vitamiine; - hagejal on probleemid nägemisega ning sellest tulenev vajadus külastada aegajalt silmaarsti ning soetada prille; - põhjendatud koolikulu on 10 eurot; - hageja ei oma regulaarset sissetulekut; - seisuga 08.09.2024 oli hageja kahel arvelduskontol hoiustatud vastavalt 4,38 ja 806,98 eurot; - kostja on majanduslikult suuteline hagejale elatist tasuma.
3.2.Telia kogupaketti hind (s.o TV ja koduinternet) on igakuiselt kokku 38,37 eurot (kogukulu 51,77 eurot – hageja telefonikulu 13,40 eurot). Arvestades, et koos elatakse viiekesi, siis on hageja osa eelnimetatud kuludest (s.o elekter, vesi, prügi, TV ja internet) 34,10 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt tervisetooteid, uuendavad garderoobi, on üldtuntud ja ei vaja tõendamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks nt igakuiselt tarvitama kalleid retseptiravimeid. Prillide kulu ei ole igakuine. Hageja on täiskasvanu, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta.
3.3.On eluliselt usutav, et hagejal tekivad teatud kulud kooliga (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine, võimalikud ekskurssioonid, klassirahad jms). Tallinna linna iga-aastane õppaasta alguses makstav toetus 100 eurot noortele kuni nende 19-aastaseks saamiseni katab ära suurema osa tavapäraseid koolikulusid. Puuduvad tõendid, et hageja poolt viidatud õpilasvahetuse programmis osalemine oli kohustuslik ning seega ei ole tegemist hädavajaliku kuluga.
3.4.Hageja esitatud piletid ei tõenda transpordikulude hädavajalikkust. Hageja märkis 26.08.2024 eelistungil, et kaugemaid sõite otseselt vaja ei ole. Seega ei ole hageja poolt väljatoodud transpordikulud põhjendatud.
3.5.Muude kulude all on hageja märkinud ka prillide kulu, mis on eelnevalt arvestatud juba tervishoiukulude alla. Täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning mõistlik ei ole suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Iseenesest on eluliselt usutav, et erinevaid majapidamistarbeid peres kasutatakse ning aeg-ajalt tuleb teha ka suuremaid oste (nt pesumasin, telefon). Samas ei tehta suuremaid oste üldjuhul igal aastal ja ka siinkohal saavad täisealised valida, kust mingeid tooteid ja millise hinnaga osta. Taskuraha andmist ei saa pidada ebavajalikuks, kuna hageja käib veel koolis. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt juuksuri või hambaarsti külastamist ega ka kindlustuse olemasolu. Kindlustuse suuruse osas kostjal vastuväited puudusid. Eeltoodust tulenevalt on mõistlikuks ja eluliselt usutavaks täiendavaks igakuiseks kuluks 50 eurot.
4(12)
3.6.Kokku on hageja igakuised kulud põhjendatud 421,34 euro ulatuses. Nimetatust tuleb täiendavalt maha arvestada peretoetus 80 eurot ja lasterikka pere toetusest 1/3 ehk 150 eurot. Seega jääksid hageja kanda kulud 191,34 euro ulatuses.
3.7.Hageja omandab keskharidust, mistõttu ei saa ka eeldada, et ta õppetöö kõrvalt tööle läheks. Samuti puudub hagejal vara, mille arvel ennast ülal pidada. Hoiustatud summadest ei piisa hagejal enda ülalpidamiseks kuni kooli lõpuni. Seega on hagejal õigus nõuda ülalpidamist oma vanematelt. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis on kostja osa kuludest 96 eurot (191,34/2). Kuna hageja kulud võivad igakuiselt mõnevõrra erineda, pole vaja kostja osa sendi täpsusega arvestada.
3.8.Maakohus hindas, kas ja kui suures ulatuses on kostja alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 15.04.–13.11.2024 ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja tasutud kodulaenu, kodukindlustust ja maamaksuga kohus ei arvestanud, kuna neid kulusid olid hageja vanemad kandnud võrdselt ja neid ei olnud hageja oma igakuiste kulutuste hulka arvestanud. Kohus tuvastas, et kostja on tasunud pool Telia Eesti arvetest kuni novembrini 2024. TV ja interneti kulu igakuiselt on 38,37 eurot, mis teeb hageja osaks 7,67 eurot ning hageja igakuine telefonikulu on 13,40 eurot. Seega on hageja nimetatud igakuised kulud kokku 21,07 eurot ning järelikult saab eeldada, et kostja on tasunud igakuiselt sellest pool, s.o ca 10,54 eurot. Seega on perioodil 15.04.2024 kuni 13.11.2024 kandnud kostja nimetatud kulusid kokku 73,43 eurot (16 päeva aprillis 5,62 eurot, mai-oktoober 63,24 eurot ja 13 päeva novembris 4,57 eurot), mille saab hageja nõudest maha arvestada. Kohus tuvastas, et perioodil 15.04.–13.11.2024 kandis kostja hagejale üle 210 eurot ja arvestas selle hageja nõudest maha. Tähtsust ei omanud kostja esitatud tõendid, mis puudutavad 2022. aastal ostetud küttepuid ega ka 2024. aasta hinnapakkumist. Hageja on arvestanud maha kulu puudele 22,50 euro ulatuses (maijuuli 2024 eest), siis saab hageja nõudest maha arvestada küttepuude kulu 22,50 euro ulatuses. Kostja arvelduskonto väljavõttega ajavahemikul 01.01.–13.11.2024 Selveris kantud kulude kohta kohus ei arvestanud. Tõendist ei nähtu, kellele ja mida on konkreetselt ostetud. Kokkuvõttes oli kostja ajavahemikul 15.04.–13.11.2024 täitnud ülalpidamiskohustust 305,93 euro ulatuses.
3.9.Juulis ja augustis 2024. a oleks olnud hagejal võimalus ise sissetulekut teenida. Hageja ei tõendanud, et ta oleks tööle kandideerinud ning et talle oleks ära öeldud. Seega ei ole põhjendatud elatist nimetatud kuudel arvestada. Arvestades hageja pangakontol hoiustatud summaga nimetatud ajal, oli hageja võimeline ennast ka ise suvekuudel ülal pidama.
3.10.Ajavahemikel 15.04.–30.06.2024 ning 01.09.–13.11.2024 oleks kostjal tulnud anda hagejale ülalpidamist kokku 476,80 eurot. Kostja on seda teinud 305,93 euro ulatuses. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda elatist ajavahemiku 15.04.–13.11.2024 eest 170,87 eurot ning
5(12)
alates 14.11.2024 elatist 96 eurot kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
3.11.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks järjepidevalt kostjalt elatist nõudnud, kuid ei ole sellega kaotanud õigust ülalpidamist tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist nõutud ulatuses hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Arvestades, et põhjendatud elatise suuruseks on igakuiselt 96 eurot, oleks tulnud kostjal tasuda perioodil 29.01.–14.04.2024 elatist kokku 246,09 eurot. Kostja on kandnud hageja kulutusi 227 euro ulatuses ning hageja põhjendatud nõude suurus on tagasiulatuva elatise osas 26,57 eurot (246,09–227).
3.12.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ajavahemiku 29.01.–14.04.2024 eest 26,57 eurot, elatis ajavahemiku 15.04.–13.11.2024 eest 170,87 eurot ning alates 14.11.2024 igakuiselt summas 96 eurot kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Juhul kui kostja on alates 14.11.2024 hagejale elatist maksnud, tuleb tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3.13.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldamata jättis ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus ei selgitanud hagejale tema tõendamiskoormust. Hageja otsis 2024. aasta suvel tööd, kuid ei osutunud valituks. Täiskoormusel õppiv hageja ei saa töötada kogu vaheaja, et endale ülalpidamist teenida.
4.2.Maakohus on ebaõigesti hinnanud mh hageja kooliga seotud kulutusi. Hageja õpib käesoleval hetkel lõpuklassis, mis toob kaasa kulude suurenemise seoses kooli lõpetamisega ja sellega seonduvate toimingutega. Tallinna linnalt saadava iga-aastase ühekordse toetuse (100 eurot) arvelt ei ole võimalik suuremat osa tavapäraseid koolikulusid katta. Õpilasvahetuse programmis osalemine on keelekallakuga klassis õppija üks õppeprotsessi osa. / Riigi nimi/ õppeprogrammis osalemisele ei vaielnud kostja kohtuistungil vastu, seega võttis ta selle väite omaks.
4.3.Maakohus on hinnanud ebaõigesti ka muude kulutustega seotud tõendeid, kui pidas hageja kulusid põhjendamatuks. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole kõik hageja kulud põhjendatud, kuivõrd selliseid kulusid ei tule eelduslikult kanda igakuiselt või iga-aastaselt. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et hagejal oli võimalik kohtu ette tuua üksnes need kulud, mida suudab tõendada. See, et ühel kuul on kulu, mida ei pruugi tingimata järgmisel kuul olla, ei tähenda, et järgmisel kuul ei ole teistsugust kulu, mis küll igakuiselt ei kordu, kuid on ligikaudselt võrdväärses summas. Kuigi kõiki kulutusi ei ole vaja ehk igakuiselt või iga-aastaselt kanda, siis tuleb kanda teatud kategooriatesse langevaid kulusid. Igal kuul ei ole vaja ehk külastada juuksurit, hambaarsti ja silmaarsti ning osta rõivaid, kuid neid kulutusi tuleb aasta lõikes erinevatel kuudel teha. On eluliselt usutav, et igal aastal on vaja teha mõni suurem kodumasinate
6(12)
vms tehnikaga seotud kulutus. Sealjuures ei ole kohus põhjendanud, et hageja oleks kohtumenetluse perioodi justkui kunstlikult kulusid kuhjanud, et näidata oma kulusid tegelikust suuremana. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja juba osaleb hageja ülalpidamises võrdselt hageja emaga ning ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Olukorras, kus hageja elab kostjaga koos, ei saa rahuldada hageja kui täisealise lapse ülalpidamise nõuet. Tsiviilasjas nr 2-22-13656 jäi hageja kui alaealise lapse hagi Harju Maakohtu 16.12.2024 otsusega rahuldamata. Maakohus leidis, et mõlemad vanemad osalevad hagejate ülalpidamises ja võtavad osa nende kasvatamisest.
5.2.Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et hageja saab enda kontol olevaid rahalisi vahendeid kasutada enda ülalpidamiseks kuni keskkooli lõpuni ning nimetatud summad ülalpidamise arvestuses hageja nõudest maha arvama. Maakohus jättis arvestamata, et kuni kooli lõpuni saab hageja igakuiselt ka riiklikke peretoetusi. Lisaks on saanud hageja ka Tallinna linnalt koolialguse toetust. Hageja on ise kohtule kinnitanud, et tema kulutused on kaetud 420 euro ulatuses (80+150+190). Hageja ühel pangakontol (kogumishoiusel) oli hagi esitamise aja seisuga 1405,07 eurot. Hagejal puudub vajadus kostjalt ülalpidamist saada.
5.3.Maakohus ei arvestanud kostja ostetud küttepuude kuluga. Kostja on selgitanud, et küttepuid jätkus kuni 2024. a kevadeni ning seda on kinnitanud ka hageja esindaja. Maakohus ei arvestanud kostja Selveris kantud kuludega. Maakohus oleks pidanud lugema asja lahendamisel üldtuntud asjaoluks, et kui kostja ostab koju külmkappi (eelkõige Selverist) toitu, siis seda tarbib (või vähemalt saab tarbida) ka hageja, ja lugema vastavast osas kostja poolt hageja ülalpidamine täidetuks. Maakohus eksis sidekulude arvestusel. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on katnud igakuiselt hageja kulutustest 1⁄2 osa kulu mobiiltelefonile (7 eurot) ja Telia kodupaketile (4,5 eurot), lisaks taskuraha (30 eurot). Sama on kinnitanud hageja ema ning selgitanud, et arved laekuvad talle, lepingud on sõlminud tema ning tema maksab kodukulud. Arusaamatuks jääb sidekuludega seoses tehtud aritmeetiliste tehete mõte ja arvutuskäik. Kostja on tõendanud pere sidekulude hüvitamise 1⁄2 ulatuses.
5.4.Hageja ei täitnud tõendamiskohustust väidetavate kuludega seoses. Maakohus asus lubamatult enda initsiatiivil hageja eest lugema tõendatuks elusasemega seotud kulusid, tehes selleks asja lahendamisel oletuslikke arvutustehteid.
5.5.Olukorras, kus hageja tegelikult ei kanna ise kulusid enda ülalpidamiseks (neid kannavad jätkuvalt hageja vanemad, ei saa ta ka esitada ülalpidamise nõuet vaid ühe vanema vastu.
5.6.Hageja ei ole tõendanud, et on enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud, kuid vaatamata sellele mõistis maakohus kostjalt alusetult välja tagasiulatuva perioodi eest. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja on talle abi pakkunud, kuid ta on abist keeldunud. Vastused apellatsioonkaebustele
7(12)
6.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
7.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja kasuks elatise ajavahemiku 29.01.–14.04.2024 eest 40,71 eurot, ajavahemiku 15.04.–13.11.2024 eest 394,79 eurot ja alates 14.11.2024 elatise 115,64 eurot kuus. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega rahuldab osaliselt poolte apellatsioonkaebused.
9.Maakohus tuvastas siinse otsuse punktis 3.1 tuvastatud asjaolud, mille ringkonnakohus võtab aluseks ulatuses, mida apellatsioonkaebustes ei vaidlustata.
10.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla PKS § 96 ja § 97 p 2. Ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99 lg 1, mille kohaselt määratakse see kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama normi teise lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Normi kohaldamise vajalikuks eelduseks lisaks lapse abivajadusele ei ole võimetus end ise ülal pidada, viimane on PKS § 97 p 3 eeldus muu abivajava alaneja või üleneja sugulase korral. Riigikohus on märkinud, et täisealine õppiv laps saab nõuda ülalpidamist, kui on kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab õppima ühes PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks (RKTKm 07.03.2014, 3-2-1-192-13, p 10). Seega siinses asjas ei tule nõude lahendamisel hinnata, kas hageja suudaks end ise ülal pidada, sest see ei ole hageja PKS § 97 lg 2 alusel esitatud nõude rahuldamise eelduseks.
11.Täisealise lapsega koos elamine (st sama eluruumi kasutamine) ei välista iseenesest elatisnõude rahuldamist. PKS §-de 96 jj mõtte kohaselt on elatisenõude rahuldamise seisukohalt määrav, kas vanem on ülalpidamist andnud piisavas ulatuses. Isegi kui Harju Maakohtu 16.12.2024 (seni jõustumata) otsuses on leitud, et kostja pole ülalpidamiskohustust rikkunud, tuleb siinses vaidluses tuvastada ülalpidamiskohustuse ulatus ja selle täitmine hageja kui täisealise suhtes hagis toodud ajavahemikul.
11.1.Otsustamaks selle üle, kas kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, tuleb esmalt kindlaks määrata vajaliku ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
11.2.Kostja ei ole vaidlustanud tehtud kulutuste kandmist, kuid on leidnud, et osaliselt ei ole need hageja ülalpidamiseks vajalikud ja suuremas osas kannab kostja neid vahetult. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et hageja poolt nõutav ülalpidamiskulu ei vasta tema tavalisele elulaadile või kostja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt hageja ülalpidamises nõutud määral osaleda.
12.Maakohus ei ole jätnud arvestamata koolialguse ja muude riiklike peretoetustega.
8(12)
12.1.Maakohus on kooliaasta alguses Tallinna linna poolt makstava 100-eurose toetusega arvestanud otsuse p-s 5.4 ja leidnud, et selle arvelt on võimalik suurem osa tavapäraseid koolikulutusi katta.
12.2.Hageja on esialgses hagis avaldanud, et tema kulutused on kaetud 420 euro ulatuses, kuid see summa koosneb lastetoetusest (80 eurot), lasterikka pere toetusest (150 eurot) ja ema poolt tasutavast elatise osast 190 eurot. Viimast ei saa lugeda riiklike toetuste hulka ja arvestada hageja ülalpidamiskuludest maha. Maakohus on seetõttu põhjendatult leidnud, et hageja igakuistest kuludest tuleb maha arvestada peretoetus summas 80 eurot ja lasterikka pere toetusest 1/3, s.o 150 eurot (p 5.7)
13.Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on eksinud küttekulude arvestuses.
13.1.Hageja on 07.10.2024 menetlusdokumendi p-s 7 (dtl 155) märkinud, et kostja ei ole alates suvest 2024 tasunud kütte puude eest ega neid tellinud. Suvele eelneva perioodi eest on hageja vanemad võrdselt katnud küttega seotud kulutusi, mai – juuli eest pole hagi esitatud ja alates maist 2024 pole kostja osalenud küttepuude kulude kandmisel.
13.2.Kuna pooled ei vaielnud, et kostja varutud küttepuudest pidi jätkuma 2024 suveni, tuleb nii tagasiulatuva elatise kui ka edasiulatuva elatise osas ajavahemikul 14.–30.05.2024 osas vähendada küttekulude osa. Maakohtu tuvastatu kohaselt on küttepuude maksumus 13,84 eurot kuus, s.o keskmiselt 13,84 ÷ 30= 0,46 eurot päevas. Ajavahemikul 29.01.–14.04.2024 oli 76 päeva, seega tuleb tagasiulatuvast elatisest maha arvata 76 × 0,46 = 34,96 eurot. Ajavahemikul 15.04.–30.04. 2024 oli 16 päeva, seega tuleb ajavahemiku 15.04.–14.11.2024 eest maha arvata 16 × 0,46 = 7,36 eurot.
14.Maakohus jättis põhjendatult arvestamata asjaoluga, et kostja ostis Selverist toitu.
14.1.Hageja on 26.08.2024 maakohtu istungil selgitanud, et isa ei osta tegelikult koju sellist sööki, mis on mõeldud lastele või hagejale ning pere ei söö koos. Hageja on põhistanud, et arvestades konto väljavõttelt nähtuva keskmise kuluga kuus (138 eurot), on ilmselt tegemist kostja enda söögikuluga (vt 14.11.2024 vastus).
14.2.Ringkonnakohus möönab, et 5-liikmelise leibkonna igakuine toidukulu on ilmselt suurem kui kostja Selveri arvetelt nähtuv. Kostja selgitas küll ringkonnakohtu istungil, et see on üksnes Selverist ostetud toidukulu, kuid ei toonud esile ega tõendanud, milliseid kulutusi ta hageja toidule lisaks sellele teeb. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate Selveri ostudega ei saa tõendada asjaolu, et kostja osaleb hageja ülalpidamises toidukulude kandmisel vahetult ja lähtus põhjendatult mõistlikult vajalikust selles eas inimese toidukuludest.
14.3.Samuti ei ole võimalik lugeda üldtuntud asjaoluks, et kui isa ostab külmkappi toitu, siis hageja seda tarbib. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja (ja kostja ei vaielnud sellele vastu), et isal on külmkapis eraldi riiul [tema poolt ostetud toiduainetega]. Kostja väitel võib hageja võtta isa poolt varutud toiduaineid. Kostja selgitas üksikute näidete varal, et on kutsunud hagejat sööma ja hageja on sellest keeldunud. Hageja selgitas, et on keeldunud ka ema pakutud toidust. Nendest asjaoludest saab järeldada, et hageja kodus ei toimu söömine tavapäraselt ühise leibkonnana ja viisil, et mõlemad vanemad varuvad koju võrdselt vajalikku toitu. Kokkuvõttes ei ole seetõttu võimalik asjas teha järeldust, et kostja osaleb hageja ülalpidamises toidukulude osas vahetult.
9(12)
15.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja elatisnõude kahe suvekuu (juuli ja august 2024. a) osas. Samuti leidis maakohus põhjendamatult, et hageja pidanuks end ülal pidama oma säästudest.
15.1.Täisealine laps peab oma vajadused kohtumenetluses tõendama, kuna erinevalt alaealisest lapsest eeldatakse, et ta suudab endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida (3-2-1-119-15, p 10). Tegemist on eeldusega, mille hageja on siinses asjas ümber lükanud. Gümnaasiumis õppiv laps võib taskuraha teenimiseks suvekuudel töötada, aga ei pea seda oma ülalpidamiseks tegema, kui tema vanematel on võimalik talle ülalpidamist anda.
15.2.Samuti leiab kolleegium, et hageja ei pea enda ülalpidamiseks hagis nõutud ulatuses kasutama oma arvelduskontol olevaid alates varasest lapsepõlvest sünnipäevakinkideks saadud sääste. Seega tuli kostjal anda hagejale ülalpidamist ka juulis ja augustis 2024. aastal.
16.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja vajaduste (kooli- ja õppetööga seotud kulutuste) hulka ei kuulu õpilasvahetuse programmis osalemise kulu.
16.1.Välismaal õppimine on oluline keeleõppe seisukohalt ning investeering lapse paremaks toimetulekuks oma tulevases iseseisvas elus. Seetõttu tuleks lapsel õpilasvahetuse korras hariduse saamist või enese täiendamist vanemate majanduslike võimaluste korral soosida.
16.2.E.W kirjast 11. klassi vanematele (dtl 31–32) nähtub, et õpilasvahetuse reisi osalustasu oli 500 eurot. Maksekorralduse ja konto väljavõttega (dtl 40–41) on tõendatud, et hageja kandis sellest ise 250 eurot. Hageja on selgitanud, et ülejäänud osa tasus tema ema. Puuduvad tõendid, et kostja oleks selle kulutuse kandmisel osalenud. Nimetatud kuludega tuleb hageja koolikulude kandmisel arvestada ja keskmiseks kuluks teeb see lisatuna maakohtu poolt põhjendatuks peetule ja arvestades koolitoetust 10 + (500:12) = 10 + 41,66 = 51,66 eurot.
17.Maakohus ei ole eksinud hageja sidekulude suuruse arvestamisel.
17.1.Telia arvelt (dtl 25–26) nähtub, et märtsi kuu arve 2024. a eest on olnud 51,77 eurot. Hageja on selgitanud (dtl 83) ja nimetatu nähtub ka Telia eelmainitud arvelt, et sidekuludeks on kodupakett maksumusega 38,37 eurot, mis tuleks jagada 5 inimesega ja hageja mobiilandmeside maksumus 13,40 eurot, mida peaksid kandma hageja vanemad kahasse. Nimetatust tulenevalt on maakohus teinud iseenesest õige järelduse, et hageja sidekulu on 13,40 eurot (otsuse o 5.3) ja hageja TV ja interneti kulu on 38,37 ÷ 5 = 7,67 eurot, kokku 21,07 eurot.
17.2.Hageja selgitas ringkonnakohtu kohtuistungil, et vahepeal on Telia arved [seoses hindade tõusmisega] suurenenud ja õige on hagis märgitud summa 53,34 eurot. Nimetatule ei ole hageja oma apellatsioonkaebuses tuginenud, samuti sellekohaseid tõendeid esitanud.
17.3.Maksekorralduselt (dtl 70) nähtub, et kostja on teinud 20.05.2024 ülekande selgitusega „AS Telia Eesti poolt väljastatud arvetel (/aadress/) olevate summade 50% tasumine jaanuar– aprill 2024“. Seega on kostja arved pooles ulatuses tasunud, kuid on teinud seda ajavahemiku jaanuar–aprill 2024 eest tagantjärele.
17.4.Hageja selgitas, et kuigi seni on ema ja isa maksnud arved pooleks, soovib hageja kindlust, et see osa saaks kostja poolt ka tulevikus tähtaegselt makstud. Kuigi hageja ei ole väitnud, et kostja neid kulusid ei tasu ja seega hageja ülalpidamises vahetult ei osale, kannab kostja neid
10(12)
kulusid hilinemisega. Elatis tuleb maksta aga üks kuu ette. Seetõttu arvestas maakohus põhjendatult nende kuludega alates 14.11.2024 väljamõistetud elatise suuruse määramisel.
18.Maakohus on oma järeldusi ülejäänud kulukomponentide osas asjakohaselt põhjendanud.
18.1.Kuigi hageja vaidlustab ka kõiki ülejäänud maakohtu järeldusi, on tema apellatsioonkaebuse väited on sedavõrd üldised, et nende alusel ei ole võimalik maakohtu põhjendusi muuta.
18.2.Maakohus on pidanud hageja muid vältimatuid kulusid põhjendatuks 50 euro ulatuses kuus. Maakohus ei ole väitnud, et hagis toodud kulutusi ei tule teha ja on arvestanud prillidega ja silmaarstiga tervisekuludes (otsuse p 3.2.2), rõivaste ja jalanõude kuluga (otsuse p 5.2). Maakohus on leidnud, et tervisekulud on põhjendatud 40 eurot kuus, s.o 480 eurot aastas. Sellest piisab ka korraliku hügieeni korral hambaarsti juures hammaste kontrollis käimiseks korra või kaks aastas. Hageja ei ole põhistanud, milliste kulude kandmiseks ja miks ei jätku maakohtu põhjendatuks peetud summadest.
18.3.Apellatsioonkaebusest ei selgu, miks hageja leiab, et maakohtu põhjendatuks peetud kulu 50 euro ulatuses ei ole õige. Hageja ei ole põhistanud, milliseid kulutusi tuleb ettenähtavalt ja milleks teha. Üldisest väitest, et aeg-ajalt tuleb osta uut kodutehnikat ja hageja ei ole nõus maakohtu põhjendatuks peetud summaga, ei piisa maakohtu otsusest teistsuguse järelduse tegemiseks.
18.4.Samuti on üldised kostja apellatsioonkaebuse väited, et maakohus on oletuslike arvutustehetega lugenud tõendatuks elusasemega seotud kulusid. Kuna kostja ei ole esile toonud, millised kulud ei olnud tema arvates tõendatud, ei ole neid väiteid võimalik kontrollida. Hageja ei ole väitnud, et ta ise neid kulusid kannab, seetõttu ei saanud ega pidanud ta nimetatud asjaolu tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et ta täidab hageja ülalpidamiskulutust kohtu poolt vajalikuks peetavas ulatuses.
19.Maakohus on siinsel juhul põhjendatult välja mõistnud tagasiulatuva elatise. Poolte asjas ja ringkonnakohtu istungil esitatud väited abi küsimise ja pakkumise kohta viitavad sellele, et kostja ei ole vajalikku abi (nt õpilasvahetuse kulude kandmiseks) pakkunud ja hageja ei ole vajalikku abi tagasi lükanud. Seadus sellist elatise küsimuse eeldust tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ette ei näe. Kohtupraktikas on sellega mõistetavalt arvestatud, kui tagasiulatuv elatis hõlmab pikemat (kuni aastast) perioodi ja seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Siinses asjas nõuti tagasiulatuvat elatist 2,5 kuu eest ja selliseid asjaolusid ei esine.
20.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja vajalikud ülalpidamiskulud on eluasemekulud 47,94 eurot + kulutused toidule, riietele, jalanõudele ja tervisele 300 eurot + sideteenuste ja mobiiltelefoni kulu 21,07 eurot + kooliga seotud kulud 41,66 eurot + muud kulud 50 eurot = 461,27l eurot. Nimetatust tuleb maha arvestada lapsetoetus 80 eurot ja lasterikka pere toetus 150 eurot. Järele jäävad hageja kulud 231,27 eurot ja sellest on kostjale langev osa 115,64 eurot.
21.Maakohus leidis, et kostja peab andma elatist 96 eurot kuus ja kostjal on kohustus tasuda tagasiulatuvalt ajavahemiku 29.01.–14.04.2024 ehk kahe ja poole kuu eest. Ringkonnakohus leiab, et kostja osa on 115,64 – 96 = 19,64 eurot suurem. Samuti leidis kohus eelnevalt, et selle ajavahemiku eest tuleks maha arvestada küttepuude kulu 34,96 eurot. Eeltooduga arvestades tuleb kostjal tasuda 29.01.–14.04.2024 elatist hagejale (2,5 × 19,64) – 34,96 = 49,10 – 34,96 = 14,14 eurot rohkem ehk 26,57 + 14,4 = 40,71 eurot.
11(12)
22.Kuna maakohus jättis välja mõistmata elatise juuli ja augusti 2024. a eest ja mõistis välja ülemäärase küttepuude kulu, tuleb kostjalt maakohtu poolt arvestuse aluseks võetud ajavahemiku 15.04.–13.11.2024 eest täiendavalt välja mõista (2 × 115,64) –7,36 = 223,92 eurot ehk 170,87 + 223,92 = 394,79 eurot. Alates 14.11.2024 tuleb kostjalt välja mõista elatis 115,64 eurot kuus.
23.Arvestades mõlema apellatsioonkaebuse osalist rahuldamata jätmist ja poolte apellatsioonkaebuste sarnast mahtu, jätab ringkonnakohus poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Seoses sellega ringkonnakohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
24.Selguse huvides märgib kolleegium, et isegi menetluskulude kindlaksmääramise korral ei saaks rahuldada hageja taotlust tema menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 mõttes. Tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte kohaselt peab kohtumenetlus olema läbipaistev ja seetõttu peavad ka menetluskulud olema vastaspoolele ettenähtavad. Siinse asja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks esindanud lepinguline esindaja. Seetõttu ei saa hageja nõuda oma esindajale tehtud kulutuste hüvitamist.
25.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
26.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.