1.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.J vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi menetluskulud puuduvad.
PlusPlus
Capital
kanda.
Hüvitatavad
3.Toimetada kohtumäärus kätte hagejale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.06.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 322,52 euro saamiseks. Kohus tegi 02.07.2024. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte
toimetada. Kohtunikuabi lõpetas 18.11.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus kohustas 24.01.2025. a määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 10.02.2025. a. Hageja selgitas, et esitab hagi kostja viimase teadaoleva elukoha järgi Tartu Maakohtule.
3.Kohus edastas 26.02.2025. a kostjale e-posti aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx kirja, milles selgitas asjaolusid ning andis kostjale aega kuni 10.03.2025. a elukoha andmete täpsustamiseks ja kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks. Kostja seisukohta esi esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hagi ei allu Eesti kohtule.
5.Kostja on Eesti kodanik, kelle elukoht Eestis ei ole teada ja kelle elukoht võib olla välisriigis, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
6.TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
7.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015. a) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
8.Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
9.Hagis on kostja elukohaks märgitud XXX, xxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja sellel aadressil ei ela. Tegemist on kostja vanematele kuuluva kinnisasjaga. Kostja vanemate sõnul on kostja välisriigis. Rahvastikuregistri andmetel on kostja lisaaadress xxxxxxxxx. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku aadress xxxxxxx. Viimati on kostja saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu 2024. aasta jaanuaris. Samuti on kostjal xxxxxxxxx suunakoodiga telefoninumber. Kogutud andmed ei viita sellele, et kostja elukoht oleks Eestis.
10.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (RKTKo 21.11.2012. a, 3-2-1-123-12, p 11). Kohus andis kostjale tähtaja elukoha andmete täpsustamiseks ja kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks. Kohus edastas kirja nõude aluseks olevas lepingus ja hagiavalduses märgitud e-posti aadressile, kuid kostja seisukohta ei esitanud.
11.Kuna pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja elukoht ei ole Eestis, ei allu hagi Eesti kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.
12.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks.
13.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.