1.Rahuldada Aktsiaseltsi XXXX hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXXX võlgnevus 203,48 eurot (kakssada kolm eurot ja 48 senti) Aktsiaseltsi XXXX kasuks.
3.Välja mõista XXXX viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt summas 139,22 eurot alates 01.02.2016 kuni kohustuse täitmiseni Aktsiaseltsi XXXX kasuks. Menetluskulud
5.Välja mõista XXXX menetluskulud 208,15 eurot (kakssada kaheksa eurot ja 15 senti) Aktsiaseltsi XXXX kasuks.
6.Välja mõista XXXX viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt summas 208,15 eurot alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni Aktsiaseltsi XXXX kasuks.
Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja on sõlminud Aktsiaseltsiga XXXX liitumise- ja teenuseosutamise lepingu, mille alusel Aktsiaselts XXXX osutas järgmiseid teenuseid: S-ZuumTV postiaadressil XXXXning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad.
2.Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel.
3.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata kokku summas 139,22 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tagastama kõik komplektiosad. Aktsiaseltsi XXXX üldtingimuste punkt 12.4 teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma Aktsiaseltsile XXXX selle maksumuse Aktsiaseltsi XXXX poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud vastavad tagastamata seadmete eest nõudearved nr NA-40181 ja NA-40182.
4.Lepingu alusel kohustus klient kasutama Aktsiaseltsi XXXX Start S, M või L-Interneti teenust ja Start digiTV teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 29,91 eurot. Kostjal on võlgnevus seoses tasumata arvetega, mis tõi omakorda kaasa teenuse piiramise hageja poolt. Kõik vajalik informatsioon oli ka kirjas kostjale saadetud arvetel (näiteks arvel nr A-19661864).
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Aktsiaseltsi XXXX teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata summalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 64,26 eurot.
6.Hageja leiab, et esitatud nõue ei ole aegunud. TsÜS § 146 lõike 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lõike 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavalduse aluseks on perioodil 01.07.2012 kuni 05.12.2012 esitatud ja kostja poolt tasumata arved, seega kostjale esitatud arved oleks aegunud 31.12.2015 kell 23:59 või 01.01.2016 kell 00:00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 11.12.2015, seega enne aegumistähtaja lõppu. Kostja vastane nõue ei ole aegunud.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 139,22 eurot ja viivised 64,26 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised perioodi hagi esitamisest 01.02.2016
kuni põhinõude summas 139,22 täitmiseni 0,05% päevas tasumata võlasummalt. Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 159,78 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja viibib vanglas alates 22.07.2012 ega ole jõudnud AS XXXXi teenust kasutada. Kostja palub peatada viiviste nõudmise. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 02.06.2012 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale aadressil XXXX S-ZuumTV näitamise teenust (tlk 24). Hageja esitas kostjale arveid perioodil 31.07.2012-31.12.2012 kokku summas 139,22 eurot, kuid kostja ei ole arveid tasunud.
11.Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 139,22 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid 64,26 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viiviseid. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et tal ei olnud võimalik hageja teenust tarbida, kuna viibis vanglas, ning samuti on hageja esitatud nõue kostja hinnangul aegunud.
12.Kostja on käesolevas asjas esitanud aegumise vastuväite, millest tulenevalt kohus analüüsib esmalt, kas hageja on esitanud oma nõude selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-54-13 p-s 11 märkinud, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida.
13.Antud juhul on poolte vahel sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 mõttes, seega on poolte vahel tegemist tehingulise suhtega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 3 tulenevalt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
14.Hageja on esitanud kostjale arved perioodil 31.07.2012-31.12.2012 (tlk 25-33), seega pidi hageja oma nõude esitama hiljemalt 31.12.2015. Hageja esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse 11.12.2015 (tlk 4), seega on hageja järginud nõude esitamiseks seadusest tulenevat tähtaega, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamine võrdsustatud hagiavalduse esitamisega. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja esitatud nõue ei ole aegunud.
15.Täiendavalt on kostja esitanud vastuväite, et tal ei olnud võimalik hageja osutatud teenust kasutada, kuna ta viibis vanglas. Kohus märgib, et hageja üldtingimuste, mis on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu osa, punkti 5.2.2 kohaselt on kostja kohustatud hagejat koheselt informeerima isiku- või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimuste nõuetekohast täitmist. Lähtuvalt eeltoodud lepingu punktist oleks kostja pidanud olukorras, kus tal ei olnud enam võimalik hageja teenust tarbida, hagejat vastavast asjaolust kirja teel
teavitama. Kostja seda teinud ei ole, seega ei vabane kostja võlgnevuse tasumise kohustusest seoses asjaoluga, et kostja viibis vangistuses.
16.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
17.Hageja ja kostja sõlmitud lepingut kostja tähtaegselt täitnud ei ole, kuna kostja ei ole hageja esitatud arveid tähtaegselt tasunud. Seega on kostja jätnud VÕS § 76 lg-st 1, §-st 82 tulenevad kohustused täitmata.
18.Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 139,22 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 64,26. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on hageja ja kostja lepingu üldtingimuste punktis 10.1 kokku leppinud viivise määra 0,05% päevas (tlk 44). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Hageja on tõendanud viivise summa kujunemist viivisearvestuse väljavõttega (tlk 19-20). Võttes arvesse, et tuvastamist on leidnud, et kostja on rikkunud võlgnevuse tagastamise kohustust, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 31.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 64,26 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 139,22 eurot määras 0,05% päevas alates 01.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
21.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 203,48 eurot ja alates 01.02.2016 täiendav viivis.
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse
kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 75 eurot (tlk 55). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 75 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
27.Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabile kulunud 133,15 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on menetluses esitanud hagiavalduse ning vastanud kostja vastuväidetele. Kohus leiab, et hageja nimetatud õigusabi kulu summas 133,15 eurot on põhjendatud. Võttes arvesse, et hageja on kinnitanud, et tegemist on käibemaksukohuslasega, tuleb hageja esindaja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
28.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 208,15 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 133,15 eurot ja riigilõivust 75 eurot.
29.Hageja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.