Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. märts 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-18694
Tsiviilasi
Z.Z-i hagi K.V vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3109 eurot 97 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Z.Z (isikukood XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja: Armand Mark (e-post XXX) Kostja: K.V (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada tagaseljaotsusega Z.Z-i hagi K.V
vastu kahju hüvitamiseks.
Mõisa K.V-lt Z.Z-i kasuks välja kahjuhüvitis summas 3109,97 eurot.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Z.Z esitas 10. detsembril 2024 hagiavalduse K.V vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 2621,97 eurot ja kahju seoses kohustuse rikkumisega 488 eurot.
Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 5. septembril 2023 sõlmitud üürilepingust, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi ning kostja kohustus muuhulgas kasutama eluruume hoolikalt, heaperemehelikult järgides tuleohutuse- ja sanitaareeskirju. Hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping tähtajaga 5. september 2024 on lõpetatud poolte kokkuleppel 15. juulil 2024. Üürilepingu kehtivuse ajal on kostja 17. juunil 2024 põhjustanud eluruumis veeavarii, mille tagajärjel tekkis veekahju alumisele korterile. Kostja on 15. juuli 2024 kirjalikus kokkuleppes tunnistanud, et ta tekitas veeavarii, mille tagajärjel tekkis veekahju alumisele korterile, ning kinnitanud, et on nõus hüvitama remonditasu arve kokku 2621,97 eurot. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 2621,97 eurot ning kohustuse täitmisega tekitatud kahju (s.o kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamist summas 488 eurot.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 8. jaanuaril 2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja kostja e-posti aadressile. Kohus edastas menetlusdokumendid aadressile XXX-i, xxxxxx. Dokumendid võttis vastu Katrin Nigols, mida kinnitab allkiri väljastusteatel. Kohus luges dokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel 15. veebruaril 2025. Viimane päev hagivastuse esitamiseks oli seega 7. märtsil 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 kohaselt pärast käesoleva otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.