SilTruck Service OÜ hagi OÜ Jake Transport vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1488, 77 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SilTruck Service OÜ (RK 12475464, asukoht Kesk tn 20-13, 40231 Sillamäe) Hageja lepinguline esindaja: Vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev (e-post: [email protected] ) Kostja: OÜ Jake Transport (RK 10187577, asukoht Tiimani tn 3, 21004 Narva) Kostja lepinguline esindaja: [email protected])
Oleg
Nišajev
(e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SilTruck Service OÜ hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Jake Transport SilTruck Service OÜ kasuks 1488, 77 eurot.
3.Menetluskulud jäävad kostja, OÜJake Transport kanda.
Välja mõista OÜ-lt Jake Transport SilTruck Service OÜ kasuks menetluskulud 1000 eurot, sh. tasutud riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 800 eurot käibemaksuta.
2-14-23620
5.Välja mõista OÜ-lt Jake Transport SilTruck Service OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1000 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt toimetas 30.04.2014 Jake Transport OÜ esindaja Jevgeni Shabas hageja autoremonditöökotta veoauto Mercedes Benz, regi. märk xxx ning tellis selle remondi. Seega oli poolte vahel 30.04.2015 sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel kohustas hageja remontima kostja veoauto, kostja aga maksma hagejale remonditööde eest tasu. Kostja veoauto remonditööd tehti perioodil 30.04.-31.05.2014. Vastavalt kostja soovile tegi hageja veoauto käigukasti, autokliima, kabiini tõstemehhanismi, pihusti remondi, vahetas siduri, tegi andurite diagnostika ja kõrvaldas jahutusvedeliku lekke.
2.Kostja esindaja Jevgeni Shabas ja autojuht tulid 31.05.2014 veoautole MB xxx järgi ja võtsid töö vastu, tehes proovisõitu. Remonditööde vastuvõtmisel pretensioone ei esitatud. Veoauto MB xxx remonditööde eest esitas hageja kostjale tasumiseks 04.06.2014 arve nr 156 summas 1488, 77 eurot. Kostja arvet tasunud ei ole. Kostja näol on tegemist hageja pikaajalise kliendiga, kuna kostja veokeid on eelnevalt korduvalt remonditud. Kõik varasemalt arved on kostja tasunud. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 11 lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1, 635 lg 1, 637 lg 3 ja 5, palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 488,77 eurot. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista, ei võta omaks ühtegi esitatud asjaolu ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja pole oma väiteid tõendanud. Tõendamata on suhte olemasolu poolte vahel. Hagile lisatud arve kuupäeval polnud kostja omandis ega vastutavas kasutuses ühtegi veokit. Ainuüksi arve esitamisest ei piisa tööde tõendamiseks. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
4.Hageja jäi oma nõude juurde. Hagi on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud varasemalt ühtegi vastuväidet selle kohta, et tööd ei ole tehtud. Varasemalt väitis kostja et tööd ei ole üldse tehtud. Kostja tugineb alles kohtuistungil sellele, et töö oli puudustega. Kostja oli pikaajaline klient hageja juures. Ühegi remondi osas ei ole esitatud pretensioone. Aga kui viimane arve jäi tasumata, siis selgub alles kahe aasta pärast, et hageja töö ei vastanud kvaliteedile. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et remonti tehti ja tõendatud on milliseid töid tehti. Samuti oli kokku lepitud hinnas. Hageja poolt on töö tehtud, esitatud arve ja kostja võttis töö vastu. Hagi rahuldada täies ulatuses.
2-14-23620
5.Kostja midagi lisada ei soovi. Kostja on vastuse esitanud. Igasugune tegevus ei tähenda seda, et see on teenus. Kui vahetatakse käigukasti õli, aga unustatakse tihend panna ja käigukast läheb rikki, siis teenust ei osutatud. Arve võidakse esitada ja võib selle tasuda, kuid siis tuleb esitada kahju hüvitamise nõue, kuna käigukast hävis selle tegevuse tulemusena. Teenust ei osutatud, kuna selle kvaliteet oli nii halb. Kui teenuse osutaja ei suuda fikseerida probleemi, siis miks teostati tööd mis ei olnud vajalik. Teenust ei osutatud.
IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Arvestades hagi hinda 1488, 77 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping kostja veoki remontimiseks. Kostja esindaja on küll algselt väitnud, et hageja ei ole tõendanud kostjaga (tellijaga) töövõtusuhet ja kostja ei ole töid teinud, kuid kohtuistungil tunnistanud, et kostja veok toodi hageja juurde ja hageja tegi midagi sõidukiga, kuid seda ei saa nimetada remondiks. Kostja väide, et arve kuupäeval (04.06.2014) ei olnud kostja omandis ega kasutuses ühtegi veokit, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Hageja poolt veoki remondi tellimine ja selle remontimine on tõendatud tunnistajate kohtuistungil antud ütlustega (tl. 162, 163).
7.Kohus leiab et poolte vaheline võlasuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses, mille sõlmimiseks ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Hageja kohustus teostama kostja veoki remonttöid ja kostja maksma hagejale selle eest tasu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. kostja omandis ega vastutavas kasutuses olnud ühtegi veokit.
8.Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja tegi kokkulepitud töö (remontis kostja veoki) ja kostja jättis selle eest tasumata. Kostja esindaja väitel teenust ei osutatud, kuna teenuse kvaliteet oli nii halb. Kohtu hinnangul ei ole õiguslikult võimalik olukord, kus puudused tehtud töös tähendaks seda, et tööd üldse ei tehtud. Seadus sellist tähendust puuduste esinemisele töös ei anna. Ebakvaliteetsele tööle tugines kostja esimest korda viimasel, so. 23.05.2016 kohtuistungil, sh. kohtuistungi toimumise ajal kohtule ja vastaspoolele elektrooniliselt esitatud hinna alandamise avalduses, st. hilinenult ning kohus sellise väitega ei arvesta.
9.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sisse nõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sisse nõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sisse nõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Kostja töö vastuvõtmist vaidlustanud ei ole ning töö vastuvõtmine kostja poolt on tõendatud tunnistajate kohtuistungil antud ütlustega (tl. 162, 163). Eeltoodust järeldab kohus, et hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sisse nõutavaks ja hagejal on õigus kostjalt tehtud tööde eest tasu maksmist nõuda.
10.Hageja nõue kostja vastu 1488, 77 eurot tugineb arve nr. 156 (tl. 13) järgi saamata jäänud tasul. Kostja arve kättesaamist, arvel toodud tasu suurust ja arvel märgitud tööde teostamist vaidlustanud ei ole. Samas on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja teostas
2-14-23620 kõik arvel näidatud tööd. Tasu maksmise tähtaeg on kindlaks määratud kostjale esitatud arvel nr. 156, mille järgi oli arve tasumise tähtajaks 04.06.2014. VÕS § 635 lg 1 järgi on tellija põhikohustuseks maksta tehtud (valmis) töö eest tasu. Kostja arvet nr. 156 tasunud ei ole. Kohus leiab, et kostja (tellija) ei ole esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku või annaks õiguse selle rahuldamisest keelduda. Järelikult tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 1488, 77 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 950 eurot (käibemaksuta), kokku 1150 eurot. Advokaadibüroo tunnihind on 100 eurot/tund. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või – maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Hageja esindaja tunnitasu määra on igati mõistlik. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ja konsultatsiooniks – 2 t, hagiavalduse koostamiseks ning esitamiseks kohtule – 1,5 t, vastuväite koostamiseks ja edastamiseks kohtule – 0,5 t, ettevalmistuseks 23.05.2016 kohtuistungiks – 2 t ja kohtuistungil osalemisele – 3,5 t, kokku 9,5 tundi. Kohus leiab, arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja teenusena märgitud konsultatsioon seotud hagiavalduse koostamisega, st. tegemist ei ole kuludega mille eest peaks kostja vastutama. Mitte igasugust kulu ei saa teiselt poolelt välja mõista. Kulu peab olema vältimatu ja vajalik menetluse läbiviimiseks. Samuti peaks kohtule menetlusdokumentide esitamine/edastamine, olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid tõendeid, taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ajakuluks asja materjalidega tutvumiseks 1 tunni ja hagiavalduse koostamiseks samuti 1 tunni, vähendades ajakulu 1,5 tunni võrra. Seega on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 8 tundi ja tasuks 800 eurot. Kohus rahuldab menetluskulude avalduse osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 800 eurot). Menetluskulude koos
2-14-23620 käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 32-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust esitanud ei ole. Seega mõistab kohus esindaja kulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 1 ja 4). Hageja lepinguline esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.