2-23-4273
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag Margit Paluoja, Viivi Kalme
Kohtuistungisekretär Määruse tegemise aeg ja koht
18.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-23-4273
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I.R. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx alevik, XXX, 4xxxx XXX; Tel:xxxxxxxxxx; epost:);
I.R.-i hagi V.R.-i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks
Hageja lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (Merika Valgmäe Õigusbüroo OÜ; e-post:); Kostja: V.R. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx XXX; Tel: XXX; e-post:). 28.06.2023, 23.10.2023, 05.06.2024, 08.01.2025, 03.03.2025 Kohtuistungi aeg Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
280 eurot.
rahaliste kohustuste täies mahus täitmisest.
I.R. esitas 17.03.2023. a kohtule hagi V.R.-i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja taotleb hagis ühisvarasse kuuluva xxxxxxxxxxxx kinnistu jätmist kostja omandisse. Hageja on teinud hagis kostjale ettepaneku tellida koos poolte kokkuleppel erapooletu kinnisvara hindaja, kes annab hinnangu kinnistu väärtuse kohta. Kui pooled hindaja valimises
kokkuleppele ei jõua, määrata kohtul ekspertiis kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks. Kohus võttis määrusega 04.05.2023 hagi menetlusse, rahuldas taotlused hagi tagamiseks ja küsis kostjalt vastuse hagile. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides (hagiavaldus, selle täiendused) teatanud, et ei välista kompromissi sõlmimist, hageja on teinud kompromissiettepanekud. Kostja määratud kohtuistungitel ei osalenud. Kuna kostja ei osalenud menetluses asjakohaselt, määras kohus kostjale 31.10.2023 riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutav advokaat Heiki Kuningas esitas 23.11.2023 vastuse hagile. 05.06.2024 pidas kohus kohtuistungi, kus kostja osales koos esindajaga. 20.06.2024 tegi kohus osaotsuse abielu lahutamise nõudes, abielu lahutati. 26.08.2024 esitas riigi õigusabi osutav advokaat Heiki Kuningas taotluse tema vabastamiseks õigusabi osutamisest, kuna kostjaga kontakti saamine ei ole võimalik. Kohus määrusega 09.09.2024 lõpetas riigi õigusabi andmise ja vabastas esindaja. 15.11.2024 esitas ekspert ekspertiisiakti xxxxxxxxxxxx kinnistu hindamise kohta. Kohtuistungile 08.01.2025 kostja ei tulnud. Järgmine kohtuistung toimus 03.03.2025, kus osalesid hageja, tema esindaja ja kostja. Pooled sõlmisid kohtuistungil läbiarutatu pinnalt kompromissi, mille hageja esindaja kandis kohtuistungil ette. Hageja palub kompromissi kinnitada. Kohus küsitles kostjat kompromissiga nõustumise ja selle kinnitamise kohta. Kostja kinnitas, et ta on nõus ette kantud kompromissiga, vastuväiteid ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Poolte poolt sõlmitud kompromissi tingimused on hageja esindaja poolt kohtuistungil ette kantud, need kajastuvad 03.032025.a kohtuistungi protokollis ja salvestatud. Kompromissi tingimusteks olevad kokkulepped on kirjalikul kujul vormistatud hageja 21.01.2025.a menetlusdokumendis. Hageja on kestvalt kogu menetluse jooksul teinud ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, s.h. selle kohta, et poolte ühisvaraks olev xxxxxxxxxxxx kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Kostja 03.03.2025.a kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus, et xxxxxxxxxxxxxkinnistu ja hooned jäävad ühisvara jagamisel tema omandisse. Poolte vahel ei ole vaidlust I.R.-i ja V.R.-i ühisvara koosseisu üle. Pooled pidasid läbirääkimisi ja leppisid kokku ühisvara jagamisel hagejale tasutava hüvitise ja selle tasumise tähtaja osas. Hageja taotles kinnistu xxxxxxxxxxxx omandiõiguse ülemineku seadmist sõltuvusse kostja poolt hüvitise maksmisest, s.t. omandi ülemineku eelduseks on hüvitise maksmine. Selline nõue on seaduslik ja lubatav (näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-14-17 p.26., 26.1.) Hageja taotleb ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Pooled on selles osas saavutanud kompromissi. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viie tööpäevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg.3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kuid pooled saavad kokku leppida ka teisiti. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku, et peamises osas kannavad nad oma menetluskulud ise. Kompromissis on lepitud kokku üksnes hagilt ühe osa (1/4) riigilõivust (165 eurot) ja hageja õigusabikuludest 1000 eurot, kokku 1165 tasumine kostjalt hagejale. Muud kompromissis kajastamata menetluskulud (ekspertiisitasu, mida kumbki pool on tasunud 730,92 eurot, hagi tagamiselt tasutud riigilõivud, poolte õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda. Kuna kostja on juba tasunud temale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 977,45 eurot kohtu deposiidikontole, siis riigi kasuks väljamõistetavaid kulusid enam ei ole. Viidatud summa tuleb kohtu deposiidikontolt kanda riigi tuludesse. Hageja I.R. on kompromissis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Maksekorraldusest nr 877 nähtub, et I.R. on kohtule ühisvara jagamise hagiavalduse esitamisel 18.04.2023. a tasunud riigilõivu 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb avaldajale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot avaldaja arveldusarvele nr EE701010152006247006 AS-is SEB Pank. Kohus on 20.06.2024 lahendanud kohtuotsusega abielu lahutamise nõude, sellega seotud menetluskulud, s.h. riigilõiv on lahendatud kohtuotsuses. Muud käesolevas määruses eraldi kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.