J. L. hagi ja V. T. vastuhagi poolte ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi 3500 eurot; vastuhagi 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Irina Popova Kostja: V. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Ivo Kaurit
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25.02.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri vastu võtmata.
2.Rahuldada osaliselt hagi ja osaliselt vastuhagi.
3.Lõpetada J. L. ja V. T. ühisomand korteriomandile asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel ning jagada müügist laekuv raha J. L. ja V. T. vahel võrdsetes osades.
4.Lõpetada hooneühistu O liikmesuse kuuluvus J. L. ja V. T. ühisvarasse (registrikood xxxx). Jätta hooneühistu O liikmesus V. T. ainuõiguseks kohustusega hüvitada J. L.le 200 eurot.
Mõista J. L.lt V. T. kasuks välja remondifondi maksete eest hüvitis summas 170,25 eurot.
6.Jätta rahuldamata V. T. nõue mööbli- ja sisustusesemete ning ehete jagamiseks.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vabastada J. L. riigilõivu 420 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning kostja seisukohad
1.J. L. (hageja) esitas 15.11.2022 Harju Maakohtusse hagi V. T. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled xxxx abielu, mis lahutati xxxx. Abielu kestel kehtis poolte vahel varaühisuse varasuhe. Abielu lahutamise ajal kuulus ühisvara koosseisu korteriomand Xxxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxx, ning liikmesus hooneühistus O (registrikood xxxx) ja liikmesusele vastavad hooneosad (garaažid) aadressil Xxxx (kaks garaažiboksi). Hageja hindab korteriomandi väärtuseks 38 000 eurot ning hooneühistus O liikmesuse ja liikmesusele vastavate hooneosade väärtuseks 7 000 eurot. Pooled ei ole pärast abielu lahutamist abielu kestel omandatud ühisvara jaganud. Hageja taotleb korteriomandi ja liikmesuse hooneühistus koos kahe garaažiboksiga müümist avalikul enampakkumisel selliselt, et pärast enampakkumise kulude mahaarvamist jagatakse saadud raha poolte vahel võrdselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja esitas 15.05.2023 vastuhagi, milles nõustub ühisvara jagamisega, kuid ei nõustu hageja hinnanguga ühisvara väärtusele ega ühisvara jagamise viisiga. Kostja hinnangul kuuluvad ühisvarasse järgmised asjad: korteriomand aadressil Xxxx, ja on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxx; liikmesus hooneühistus „O“ (registrikood xxxx) ja sellele vastavad hooneosad (garaažid) aadressil Xxxx (1 garaažiboks, boks nr xxxx). Teine garaažiboks (boks nr xxxx) ei kuulu poolte ühisvarasse, kuna kostja omandas selle oma emalt pärandina, mistõttu kuulub see kostja lahusvarasse. Aastatel 2010–2016, kui korteriomand kuulus ühisomandisse, elas korteriomandis hageja, kuid kommunaalkulusid tasus hageja tütar K. T.. Aastatel 2016–2021 elas korteriomandis kostja koos oma poja V. T. ja tema pereliikmetega, tasudes kõik kommunaalkulud, sealhulgas need, mis peaksid jagunema mõlema poole vahel vastavalt omandiõigusele. 2021. aastal asus kostja elama aadressil Xxxx, ja poeg V. koos oma perega jätkas korteriomandi kasutamist. Kostja nõuab hagejalt hüvitist remondifondi tasumise eest aastatel 2016–2023, kokku 1363,64 euro ulatuses. Kostja palub korteriomandi ja liikmesuse hooneühistus, millele vastab garaažiboksi nr xxxx kasutusõigus, määrata kostja omandisse ning määrata hagejale enamsaadu hüvitiseks 4368,18 eurot. Alternatiivselt palub kostja jagada ühisvara järgmiselt: jätta korteriomand ja liikmesus hooneühistus „O“, millele vastab garaažiboksi nr xxxx kasutusõigus, kostja omandisse, määrates enamsaadu hüvitiseks 9418,18 eurot. Kostja palub jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja täiendas 26.11.2023 vastuhagi. Vastuhagi täienduse kohaselt kuuluvad ühisvarasse lisaks korteriomandi ja liikmesusele garaažiühistus järgmised esemed: mööblikomplekt (800 eurot), diivan ja kaks tugitooli (1200 eurot), elektripliit (250 eurot), 2-korruseline laste voodi (80 eurot), pesumasin (200 eurot), kaks kullast sõrmust (570 eurot), kullast käekett (430 eurot). Esemete väärtus kokku on 3530 eurot. Pärast lahutust võõrandas hageja ilma kostja nõusolekuta esemed. Hagejal tuleb tasuda kostjale selle eest hüvitist. Hageja on poolte ühisvara müügiga rikastunud kostja arvel 1765 euro võrra. Seega taotleb
kostja vähendada hagejale kuuluva hüvitise väärtust 4368,18 eurolt 2603,18 euroni ja alternatiivnõudes 9418,18 eurolt 7653,18 euroni. Samuti on kostja seisukohal, et korteriomandi turuväärtus on vastuhagi esitamise ajaga võrreldes oluliselt langenud (ca 5000 euro võrra), mistõttu on kostja nõuded (hüvitise suurused) 2500 euro võrra veelgi väiksemad. Seega jääks põhinõudes (kui jagatakse 3⁄4 ja 1⁄4) hüvitise suuruseks 103,18 eurot ja alternatiivnõudes (vara pooleks jagamisel) 5153,18 eurot. Hageja ei nõustu 18.12.2023 esitatud seisukohas kostja vastuhagi täiendustega Hageja ei ole korterist esemeid ära viinud ega võõrandanud. Kostja loetletud esemed, sealhulgas mööblikomplekt, diivanid, tugitoolid, elektripliit ja pesumasin, jäid korterisse. Sealjuures pesumasin enam ei töötanud. Hagejale jääb arusaamatuks, millistele kuldesemetele kostja viitab, kuid kinnitab, et kõik kullast esemed jäid kostjale, sealhulgas hageja isiklikud ehted. Hageja leiab, et kui kostja tahab lisada need esemed ühisvara koosseisu, tuleb talle maksta õiglane hüvitis nende esemete väärtuse eest. Kohus kuulas hageja ja kostja ära 19.12.2023 toimunud istungil. Hageja sõnul lõppesid abielusuhted lahutusega 01.07.2010 kehtima hakanud PKS redaktsiooni kehtivuse ajal, kostja sõnul aga 2010. aasta kevadel ehk enne 2010. aasta PKS kehtima hakkamist. Lisaks arutati kohtuistungil kostja nõuet remondifondi maksete hüvitamiseks. Hageja leidis, et see nõue ei ole tõendatud. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud hüvitise suurusega, pidades seda liiga väikseks. Kostja esitas 20.03.2024 vastuhagi täienduse, milles loobus taotlusest saada korteriomandi ainuomanikuks ning nõustub korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel. Garaažiboksi osas soovib kostja jätkuvalt liikmesuse endale jätmist. Mööbli- ja sisustusesemed ning ehted palus kostja jätta hagejale kohustusega tasuda kostjale hüvitis. Kohus kuulas hageja ja kostja täiendavalt ära 07.02.2025 toimunud istungil. Pooled jõudsid kokkuleppele korteri jagamise ja garaažibokside eest hüvitise maksmise osas. Samuti esitas hageja taotluse remondifondi maksete tasaarvestamiseks, kuna 2010-2016 elas selles korteris ka hageja ning kandis korteriga seotud kulud ise. Kostja väitis, et kommunaalkulud tasus sel perioodil poolte ühine tütar, mistõttu ei ole tasaarvestamine põhjendatud. Hageja leiab, et remondifondi maksete hüvitamise nõue on aegunud. Kohus kuulas hageja ja kostja täiendavalt ära 25.02.2025 toimunud istungil. Kohus kuulas istungil üle ka tunnistajad, kes andsid ütlusi poolte ühisvaras olevate esemete ja remondifondi tehtud maksete kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 näeb ette, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 näeb kaasomandi jagamise viisidena asja jagamist kaasomanike vahel reaalosades, asja ühele või mitmele kaasomanikule andmist, pannes
neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või asja avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel müümist, jagades saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
12.Kostja on tunnistanud hagi poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi ja selle jagamise osas. 07.02.2025 toimunud istungil kinnistasid pooled, et soovivad korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel selliselt, et korterist saadu jagatakse poolte vahel võrdselt. Samuti 07.02.2025 toimunud istungil pooled leppisid kokku, et kõik ühisvara hulka kuuluvad liikmeõigused hooneühistus O (registrikood xxxx) jäävad ühisvara jagamisel kostjale ning kostja maksab selle eest hagejale hüvitist 200 eurot. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks korteriomandi ja liikmesuse jagamisega seonduvat põhjalikumalt käsitleda, kuna jagab nimetatud ühisvara vastavalt poolte kokkuleppele.
13.Pooled vaidlevad abielusuhete lõppemise aja üle. Hageja leiab, et abielusuhted lõppesid lahutusega 2010. aasta detsembris, kostja aga, et abielusuhted lõppesid 2010. aasta kevadel. Kuigi poolte ühisvara koosseis tuleks kindlaks määrata kas kehtiva PKS § 37 lg 11 ja § 35 p 3 järgi abielu lahutamisega või kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, siis abielusuhete lõppemise ajaga vastavalt PKS § 210 lg-le 3, ei oma see kohtu hinnangul käesolevas asjas tähtsust, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, kas üks või teine ühisvarasse kuuluv ese oleks omandatud vahetult enne abielu lahutamist, kuid pärast abielusuhete lõppemist.
14.Kostja taotleb ühisvarasse kuuluvate mööbli- ja sisustusesemete ning ehete hagejale jätmist ning nende eest hüvitise väljamõistmist. Kostja ei ole menetluses tõendanud, kelle käsutuses need esemed on ja milline on nende väärtus. Ka tunnistajate ütlused ühisvarasse kuuluvate esemete kohta on vastandlikud. Tunnistajate ütlustest selgub, et mõned kostja poolt nimetatud esemed olid kas ära viidud, ära viisatud või hoitud neid rõdul. Esemete äraviskamine või rõdul mitteilmastikukindlates oludes hoidmine viitab sellele, et nende väärtust ei peetud eriti kõrgeks. Tunnistajate ütlustest ei selgu, kas kirjeldatakse ühtesid ja samu esemeid, nende soetamise asjaolud jäävad ebaselgeks, mistõttu pole võimalik määratleda, kas nad kuulusid ühis- või lahusvara hulka. Kuna ei ole tõendatud, kus või kelle käes nimetatud esemed on ning milline on nende väärtus, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta need hageja omandisse kohustusega hüvitada pool nende väärtusest kostjale. Seetõttu leiab kohus, et vastuhagi mööbli- ja sisustusesemete ning ehete jagamise osas tuleb jätta rahuldamata ja hüvitis kostjale nende eest välja mõistmata.
15.PKS § 38 esimese lause kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Maksed remondifondi, mille arvel korteriühistu parendab ja hoiab korras korteriomandi kaasomandi osa, on käsitletavad lahusvara kasutusena ühisvara huvides eelviidatud sätte tähenduses. Maksed remondifondi erinevad selles osas jookvatest maksetest kommunaalteenuste eest, mida tasutakse vastavalt tarbimisele ega ole käsitletavad ühisvara parendamisena. Kostja nõuab hagejalt remondifondi tehtud kulutuste hüvitamist summas 681, 82 eurot. Hageja hinnangul on see nõue aegunud. TsÜS § 155 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega leiab kohus, et kostja nõue ei ole aegunud.
16.Hageja esitas 07.02.2025 toimunud kohtuistungil taotluse remondifondi maksete tasaarvestamiseks. Kuna kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud, ei rakendu VÕS § 200 lg 2 tulenev tasaarvestamise piirang, millele kostja 25.02.2025 toimunud istungil viitas. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma
teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Asjaoludest tuleneb, et kostja kandis remondifondiga seotud kulud aastatel 2016–2023, samas kui hageja kandis samasugused kulud aastatel 2010–2016. Kuigi remondifondi maksed on aastati summades erinevad, on arvestades raha ostujõu muutust nende maksete nüüdisväärtus kinnisvara parandusena ligikaudu võrdne. Seega tuleb kostja poolt kaheksa aasta jooksul tasutud remondimaksete summa (1362 eurot) jagada kaheksaks (1362/8=170,25 eurot), et leida iga aasta eest makstud summa. Seejärel tuleb ühe aasta eest makstud summa korrutada kuuega (170,25*6=1021,5 eurot), et saada tasaarvestuseks kuuluv summa, ehk summa, mis oli hageja poolt kuue aasta jooksul makstud. Lõpuks tuleb kogu remondifondi eest makstud summast maha arvata tasaarvestuseks kuuluva summaga (1362-1021,5=340,5). Kuna ühisvarale tehtavad kuulutuse jagunevad eelduslikult võrdselt mõlema omaniku vahel, tuleb ülejäänud summa jagada võrdselt poolte vahel (340,5/2=170,25 eurot). Järelikult tuleb hagejal hüvitada kostjale 170,25 eurot.
17.Kohus andi 25.02.2025 toimunud istungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja pidi esitama menetluskulude nimekirja hiljemalt 20.02.2025, kuid esitas selle 05.03.2025. Kostja põhjendas oma hilinemist sellega, et remonttööde tõttu tema büroos ei olnud elektrit ega internetti. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal nimekirja tähtpäevaks esitamata jätmiseks mõjuvat põhjusta, kuna remontööd on tavaliselt ettenähtavad ning alternatiivse internetiühenduse leidmine ka ootamatu remondivajaduse puhul võimalik. Seetõttu jätab kohus hilinenult esitatud dokumendi vastu võtmata.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna ühisvara jagatakse mõlema poole huvides, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
19.Kohus rahuldas 17.03.2023 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagi esitamisel 420 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd hagi ei jäänud taielikult rahuldamata, siis ei ole TsMS § 190 lõikes 4 nimetatud eeldused hagejalt menetluskulude riigituludesse väljamõistmiseks täidetud. Kohus vabastab hageja riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.