Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Osamakse

Intress

Kokku

150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 111,81

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 111,81 861,81

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagiavaldus Jaanika Mõttus, Grete Mõttus, Agnes Rämson vastu võlgnevuse nõudes. Swedbank AS esitas 01.02.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 723,55 euro saamiseks. Kohus tegi 10.02.2016.a võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule Agnes Rämson 10.02.2016.a e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu, võlgnikule Grete Mõttus 19.02.2016.a aadressil x ja võlgnikule Jaanika Mõttus 19.02.2016.a aadressil x kätte toimetatud. Võlgnik Agnes Rämson esitas 19.02.2016.a nõudele vastuväite. Võlgnik Grete Mõttus esitas 23.02.2016.a nõudele vastuväite. Võlgnik Jaanika Mõttus esitas 23.02.2016.a nõudele vastuväite. 11.03.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Swedbank AS nõue Jaanika Mõttus, Grete Mõttus ja Agnes Rämson vastu võla nõudes üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite. Tartu Maakohus kohustas 17.03.2016.a määrusega hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. Swedbank AS esitas 30.03.2016.a Tartu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt 01.02.2011 sõlmisid Swedbank AS ja Avo Mõttus laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 1638,11 eurot intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.2016.a. Laenusaaja Avo Mõttus suri xx.xx.xxxx.a. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg-st 3 tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulenevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Hagile lisatud pärimisregistri väljavõtte kohaselt on Avo Mõttus’e pärijateks kostjad Jaanika Mõttus, Grete Mõttus ja Agnes Rämson. 18.11.2015.a saatis hageja kostjatele teatised, milles andis täiendava tähtaja laenulepingutest tulenevate võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 18.12.2015.a. Hageja teavitas, et võimalik on ka võlgnevuse osas kokkuleppeid sõlmida. Lisaks teavitas hageja, et võlgnevuste mittetasumisel pöördub hageja võlgnevuse väljanõudmiseks kohtu poole. Leping lõppes tähtaja möödumise tõttu 02.02.2016.a. 08.04.2016.a määrusega võttis kohus tsiviilasja menetlusse. 09.05.2016.a tegi kohus pooltele kompromissiettepaneku, et asi lahendada kompromissi teel. 09.05.2016.a esitasid Grete Mõttus ja Jaanika Mõttus taotlused riigi õigusabi saamiseks, mille kohus 26.05.2016.a määrusega rahuldas. 05.07.2016.a on kohtule esitatud menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss, kus pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas erikokkulepe kompromissis puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtu- ja kohtuvälised kulud), jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostjatele Jaanika Mõttus ja Grete Mõttus on antud 26.05.2016.a kohtumäärusega riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jääb kostjatele Jaanika Mõttus ja Grete Mõttus antud õigusabi kulu riigi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada temale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.