AS SEB Liising hagi PS (S) vastu 1 677 183 euro 55 sendi saamiseks
Vaidlustatud lahend
Pärnu Maakohtu 18.05.2016 määrus menetluse lõpetamise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS SEB Liising määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: AS SEB Liising (rk 10281767), tehinguline esindaja Janek Alvela Kostja: PS (ik XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18.05.2016 määrus tsiviilasjas 2-11-26054 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Rahuldada kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.Mõista AS-lt SEB Liising kostja PS kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 468 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
06.06.2011 esitas AS SEB Liising (hageja) hagiavalduse Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) ja PS (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 12.09.2014 määrusega jättis maakohus hagi Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) vastu läbi vaatamata (II kd, lk 46-48). 01.04.2016 otsusega jättis maakohus hagi kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 8640 eurot (IV kd, lk 111-119).
4.05.2016 esitas hageja maakohtule avalduse hagist loobumiseks ja palus menetluse lõpetada ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätta menetluskulud poolte kanda. Hageja põhjendusel jõustus 07.03.2016 Harju Maakohtu 07.10.2011 otsus, millega mõisteti kostjalt välja AS SEB Pank kasuks 3 195 582 eurot 40 senti (tsiviilasi nr 2-10-5118). Seoses sellega muutus hageja nõude menetlemine praeguses asjas sisutühjaks. Hageja esitas 04.05.2016 avalduse hagist loobumiseks. Kostja vastus
2.Kostjal puudusid vastuväited menetluse lõpetamisele seoses hageja poolt hagist loobumisega. Kostja palus TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna TsMS § 168 on erinorm TsMS § 162 lg 4 suhtes, ei saa viimane tulla asjas kohaldamisele. Hageja esitas praeguses asjas hagi vabatahtlikult ja teadmise juures, et kohtu menetluses oli samaaegselt hageja emaettevõtte nõue kostja PS vastu. Tõenäolisemaks hagist loobumise põhjuseks on praeguses asjas esitatud hagi rahuldamata jätmine maakohtu 01.04.2016 otsusega, kusjuures sisuliselt üritab hageja vaid vabaneda kostja menetluskulude kandmise kohustusest. Seda silmas pidades on hageja väited alusetud. Erinevalt hagejast ei ole kostja menetluses osalemine olnud vabatahtlik. Kostja pidi enda õiguste kaitseks hagile vastama, kasutama õigusabi ning kandma kulutusi. Kostja menetluskulud on 10 656 eurot koos käibemaksuga (IV kd, lk 89-91, 97-98). Hageja seisukoht kostja menetluskulude osas
3.Hageja palus vähendada kostja ajalist menetluskulu 50% võrra, pidades õigeks 33,87 tundi. Arvestades, et kostja esindaja töötunni hind koos käibemaksuga oli 144 eurot tunnis, ei saa olla põhjendatud kulutused õigusabile 4877 eurot 28 senti ületavas summas liiga kõrge tunnitasu pärast. Kuna Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-115-14 leidnud, et põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta, siis on põhjendamatu arvestada kostja tunnitasuga 129,58 eurot. Arvestades asja tehiolusid peab hageja põhjendatuks praeguses asjas arvestada tunnihinnaga 127,82 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Maakohtu määrus
4.18.05.2016 määrusega võttis maakohus vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohus tühistas 01.04.2016 Pärnu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-11-26054, jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 8640 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määras tagastada hagejale tasutud riigilõivust 4685 eurot 41 senti. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et antud juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 2, mille alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMs § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja õigusabi on põhjendatud 60 t ulatuses ning vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on 8640 eurot (kohus tugines 01.04.2016 otsuses toodud
põhjendustele, mille kohaselt kostja taotletud kulu 72,35 tundi õigusabile on ülemäära palju ning kohus pidas põhjendatuks kostjale osutatud õigusabikuluks 60 t. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja õigusabile kulutatud aega tuleks vähendada 50%, so 38 tunnile, sest hageja esindaja on õigusabile kulutanud 48,5 tundi, kuigi kostja positsioon on protsessis enamasti (ja ka käesoleval juhul) keerukam. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ja mõisteti hagejalt välja 8640 eurot kostja kasuks. Hageja palus teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte kanda. Kohus kohaldas vääralt TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja esitas avalduse hagist loobumiseks kostjast tulenevate asjaolude pärast. Nimelt oli kostjalt välja mõistetud kohtuotsusega võlgnevus nii suures ulatuses, et hageja nõude menetlemine muutus sisutühjaks. Seega oli kostja kasuks menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kui menetluskulud jääksid hageja kanda, sunniks selline lähenemine kõiki osapooli menetlema asja vaid sellepärast, et kulud ei jääks hageja kanda. Hageja loobus hagist vaid seetõttu, et hagi rahuldamise korral osutuks nõude täitmine võimatuks. Kostja vastus määruskaebusele
6.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata maakohtu määrus muutmata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 8640 eurot. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega kohus võttis vastu hageja loobumise hagist, tühistas maakohtu 01.04.2016 otsuse ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohtumäärus on selles osas jõustunud. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 18.05.2016 määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Hagimenetluse kulud jagatakse asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise korral TsMS § 168 lg 4 järgi, st et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulu, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas kostja hageja nõuet ei rahuldanud, st TsMS § 168 lg 5 olukorda ei ole. Hageja taotles maakohtus ja määruskaebuses menetluskulude jätmist poolt endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Riigikohus on 26.01.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p-s 10 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille kohaselt peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu, mis on sätestatud TsMS § 428 lg 1 ja § 429 lg 1 (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu seisukohta ja jätta asjas kantud menetluskulusid poolte kanda. Selleks, et jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, peaksid eksisteerivad erandlikud asjaolud, mille kohaselt teise poole menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Praeguses asjas on hageja hagi esitamisel teadlikult võtnud riski antud menetluse edukuse osas. Hageja on vabatahtlikult algatanud kohtumenetluse kostja vastu, tekitades sellega kostjale vältimatud menetluskulud enda õiguste kaitsmisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskuludest
9.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh menetlust lõpetavas määruses. Kuna maakohus määras menetluskulud kindlaks summaarselt, teeb seda ka ringkonnakohus. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palus hagejalt ringkonnakohtu menetluses välja mõista menetluskulud kokku 877 eurot 50 senti õigusabikulu katteks. Kostja taotles, et kohus märgiks, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude avalduse kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 6 h 45 m tunnitasuga 130 eurot + k/m. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvestada. Hageja vastaspoole menetluskulude kohta seisukohta esitanud ei ole. Kolleegium leiab, et hageja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg 6 h 45 m on esindaja töö mahtu arvestades ülepaisutatud, sest määruskaebuse vastus kordas maakohtule esitatud vastuväiteid 1,5 lehel (IV kd, lk 151-152). Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ülalmärgitut arvestades rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud koos käibemaksuga summas 468 (390+ 78) eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.