lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-16031/16

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-16031/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
838
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16031

Tsiviilasi Menetlustoiming

V. G. hagi N. G. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V. G. (isikukood XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja V. K. (e-post: XXX) Kostja N. G. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja K. P. (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada V. G. ja N. G. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.1 Anda xxx (registriosa xxx) korteriomand V. G. ja N. G. kaasomandisse ja teha kinnistusraamatus kanne selle kohta, et V. G.le kuulub 85% korteriomandist ja N. G. kuulub 15% korteriomandist. 1.2 V. G. ja N. G. teevad käesolevaga tahteavalduse omandi üleandmiseks ja annavad nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande tegemiseks, millega kustutatakse kinnistu (registriosa xxx) olemasolev omanikukanne ja tehakse uus kanne, mille järgi V. G. on 85% omanik, N. G. on 15% omanik. 1.3 Saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri punktide 1.1. ja 1.2. täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 1.4 Jätta sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX V. G. ainumandisse. V. G. tasub N. G.le sõiduki eest 850 eurot ülekandega N. G. poolt näidatud pangakontole 10 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1.5 Pooled on kokku leppinud ning kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult vastastikku, et alates kompromisslepingu allkirjastamisest ei ole neil üksteise vastu enam mistahes nõudeid ja nende ühisvara loetakse lõplikult jagatuks. 1.6 Pooled on teadlikult kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kohtumäärusega ja lõpetada asjas menetlus. 1.7 Asjas kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1.8 Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise õigusest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtul saata kompromissi kinnitav kohtumäärus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-16031, V. G. hagi N. G. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes.
4.Saata kohtumäärus pooltele. Menetluskulud Jätta kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja kohtu selgitused Käesolevas tsiviilasjas saabus kohtule 20.02.2024.a poolte poolt allkirjastatud kompromiss, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ja menetluses mitteosalev isik on menetluskulude kandmises kokku leppinud. Kohus jätab TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on kompromissi punktis 1.3 leppinud omavahel kokku „Saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri punktide 1.1. ja 1.2. täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale“ kohtule ei ole punkti sisu osas selge, kas punktis on pooled omavahel kokku leppinud, et nad võtavad ühiselt kohustuse saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri

kinnistusosakonnale või on pooled omavahel kokku leppinud, et kohus saadaks kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale – viimase osas märgib kohus, et pooled ei saa kohtu eest või nimel omavahel midagi kokku leppida ja kui seda nii mõeldi, siis on tegemist taotlusega ja sellisel juhul kohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd selle rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Seaduse kohaselt edastab kohus üksnes hagi tagamise määruse registripidajale, mitte mingeid muid määruseid. Seega kui tegemist on taotlusega, jätab kohus poolte vastava taotluse rahuldamata, aga kui pooled omavahel ise saatmise kokku leppisid, siis muidugi pooled võivad alati ise määruse registripidajale edastada. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis määruskaebuse esitamise välistanud. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja