Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
7.07.2016, Tallinn
Kohtuasja number
2-12-27030
Kohtuasi
MM (M, pankrotis) pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud lahend
Harju Maakohtu 12.01.2016 määrus vabastamise menetluse lõpetamise kohta
kohustustest
Kaebuse esitaja ja kaebuse MM määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Võlgnik: MM (ik 36801302731) Usaldusisik: Raul Sillandi Võlausaldaja: Swedbank AS (rk 10060701), tehinguline esindaja Külli Reinfeld Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Määruse põhjendustel pöördus võlausaldaja 27.10.2015 usaldusisiku poole võlgniku sissetulekutest ja tegevusest ülevaate saamiseks. Usaldusisikult saadud teabe kohaselt ei olnud võlgnik teinud usaldusisikule ühtegi raha ülekannet ega sularahamakset ning oli keeldunud usaldusisikule avaldamast oma tegelikku elukohta. 17.11.2015 esitas võlausaldaja kohtule taotluse lõpetada võlgniku kohustusest vabastamise menetluse. Maakohus tuvastas, et võlgnik oli raskelt hooletult rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik oli varjanud oma tegelikku elukohta ning ei olnud asunud võlausaldajate nõudeid rahuldama. Võlgnik ei olnud andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja oli süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus selgitas 08.09.2014 pankrotimenetluse lõpetamise määruses võlgnikule tema kohustusi, samuti oli võlgnik kinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud võlgnikele, kes ei kahjusta oma käitumisega süüliselt võlausaldaja huve. Kohus leidis, et võlgnik on jätnud süüliselt oma kohustused täitmata. Määruskaebus
Swedbank AS taotlust ja maakohtu määrust. Kohus ei saanud eeldada, et rahuldades ühe võlausaldaja taotluse, olid sellega vaikides nõus ka teised võlausaldajad. Maakohtul ei ole õigus menetlusnorme kohaldada lähtudes eeldusest, et ühe võlausaldaja taotluse rahuldamisega nõustuvad automaatselt teised. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine või lõpetamata jätmine puudutab kõigi võlausaldajate huve, neil on õigus olla menetlusega kursis ja vaidlustada maakohtu määrust. Kohtul on hagita menetluses uurimisprintsiip. Seega pidi maakohus kontrollima, kas esinevad kohustustest vabastamise eeldused, st kas võlgniku käitumine vastas PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud nõudmistele. Kohtul ei olnud õigust tugineda vaid võlausaldajate väidetele, millise teabe ta sai usaldusisikult, vaid oli kohustus uurida asjaolusid igakülgselt. Võimalus vabaneda oma täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud, nimelt kui ta rikub tahtlikult PankrS 173 lg-s 2 sätestatud kohustust (Riigikohtu 20.06.2016 määrus nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus pidi tuvastama asjaolud, mille pinnalt sai teha järelduse, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ela võlgnik aastaid Eestis, vaid tema oma selgitusel Hispaanias. Kuna võlgnik ei ole usaldusisikule oma elu- ja töökohta avaldanud, on kohus sellest järeldanud, et võlgniku käitumine on suunatud võlausaldajate huvide teadlikule kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama oma saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudmisel teavet oma majandusliku olukorra kohta. Kohtul oli õigus teha pankrotimenetluses järelevalvajana võlgnikule järelpärimisi, et tuvastada, kui suur on võlgniku tegelik sissetulek ja kas ta on varjanud süüliselt oma tulusid. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide teadlikule kahjustamisele. Pankrotihalduri esitatud lõpparuandest nähtuvalt omab võlgnik tegelikult sissetulekut, kuivõrd ta sõlmis elatise maksmiseks tema vastu Harju Maakohtule esitatud hagis (tsiviilasi nr 2-14-5296) kompromissi (II kd, lk 10). Kõik eeltoodud asjaolud vajavad kohtu poolt kontrollimist ja seejärel on kohtul võimalik tuvastada võlgniku süüline sissetulekute varjamine ehk võlausaldajate huvide kahjustamine. Kuivõrd maakohus ei andnud PankrS § 175 lg-st 3 tulenevalt kõigile võlausaldajatele ega võlgnikule võimalust esitada oma seisukohad või olla ärakuulatud, tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.