Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

2-15-3203

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi solidaarvõlgnike A A, I I, E M, L O, S K, E V, R V vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandi asukohaga XXX kaasomanikud. Seega korterimaksete, sihtmaksete ja tasu kommunaalteenuste eest olemasoleva võlgnevuse tasumise kohustus langeb kostjatele. Perioodis 01.01.2012 - 31.01.2015 jäi kostjate poolt tasumata korteriomandiga seotud makseid, s.h. korterimaksed, sihtmaksed, tasud kommunaalteenuste eest jms, summas 1 605,61 eurot. KÜ Kreenholmi 38A põhikirja p.3.2 kohaselt korteriühistu liige (korteriomanik) on kohustatud täitma Korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. KÜ Kreenholmi 38A põhikirja p.5.2 kohaselt majandus- ja kommunaalmaksete arvutamise aluste määramine ning majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine kuulub tema üldkoosoleku pädevusse. Perioodis 01.01.2012 - 31.01.2015 2(4)

2-15-3203 majandusja kommunaalmaksete arvutamise alused olid määratud ning majandusaastate aruannete ja eelarvete kinnitatud KÜ Kreenholmi 38A üldkoosolekute otsustega. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista perioodil 01.01.2012 - 31.01.2015 tekkinud võlgnevus summas 1605,61 eurot. Viru Maakohtu 26. augusti 2015 tagaseljaotsusega rahuldati nõue kostja L O vastu ning mõisteti kostjalt L O välja võlgnevus sumams 1605,61 eurot ning menetluskulud summas 225 eurot. Teiste solidaarvõlgmnike suhtes menetlus jätkus. Kostjale I I on hagimaterjalid koos lisadega kätte toimetatud isiklikult 27. aprillil 2016 /tl. 161/, mida kinnitab kostja allkiri. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohus on oma 02.11.2007 lahendis nr 3-2-1-90-07 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus valida, millise kostja vastu ta hagiavalduse esitab. Seadus ei kohusta hagejat esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu samasse kohtusse. Seega leiab kohus, et kostja I I suhtes on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriomandiseadus (KOS) § 1 lg 1, § 13 lg 1, § 8 lg 3 võlaõigusseaduse (VÕS) § 65, § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Kohus märgib, et antud võlgneuse puhul on tegemist solidaarvõlgnevusega. Kohtu poolt on 26. augustil 2015 tehtud tagaseljaotsus ühe solidaarvõlgniku suhtes, millega mõisteti kostjalt L O hageja kasuks välja kogu võlgnevus summas 1605,61 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

3(4)

2-15-3203 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ning kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud 02.03.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 225 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Hageja poolt 06. aprilli 2015 taotluse kohaselt /tl. 35/ moodustavad õigusabiteenuste eest tasutud kulud kokku 172,80 eurot. Kohus jätab nimetatud kulude suhtes taotluse rahuldamata, kuna tegemist ei ole kohtuvälise kuluga TsMS § 144 tähenduses. TsMS § 144 ja § 175 kohaselt hüvitatakse menetluskulude jaotuse alusel teise poole lepingulise esindaja kulud. Hageja on esitanud hagiavalduse ja osalenud kogu menetluses lepingulise esindajata. Õigusabiteenuse korras hagiavalduse koostamise kulud jäävad hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.