lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-90-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-90-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1916
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 127 lg 2, 7Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 207 lg 3Mitme hageja või kostja osavõtt asjastTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 654 lg 5Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 717 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (51)

lahend.ee
2-21-14797/90Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.12.20242-21-3758/74Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.05.20232-21-16071/38Riigikohtu tsiviilkolleegium24.05.20232-19-17088/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.01.20232-19-3527/110Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.03.20212-19-3527/53Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-90-07 Tartu, 2. november 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Cool Shipping Ltd. hagi Aleksandr Ðtðerbakovi ja Alex Shipping Services L.L.C vastu 1 mln krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-23503 Cool Shipping Ltd. määruskaebus Hageja Cool Shipping Ltd., esindajad vandeadvokaat Aldo Kaljurand ja vandeadvokaat Martin Tamme Kostja Aleksandr Ðtðerbakov, esindaja vandeadvokaat Väino R. Villik Kostja Alex Shipping Services L.L.C 8. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2007. a määrus osas, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 13. septembri 2006. a määrus osas, millega keelduti menetlusse võtmast Cool Shipping Ltd. hagi Aleksandr Ðtðerbakovi vastu. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. septembri 2006. a määrus osas, millega keelduti menetlusse võtmast Cool Shipping Ltd. hagi Aleksandr Ðtðerbakovi vastu. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Vahekohtumenetluse kokkuleppe mõiste
TsMS § 97Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 65Solidaarvõlgnikud
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
2-18-16683/6
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
29.04.2019
2-17-7278/70Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.02.2019
2-17-16550/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.06.2018
2-14-50307/132Riigikohtu tsiviilkolleegium20.06.2018
2-17-12202/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2018
2-14-14536/102Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.03.2018
2-17-7278/51Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja26.02.2018
2-15-3203/65Viru Maakohus Narva kohtumaja29.09.2017
2-13-32561/98Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.12.2016
2-16-7960/26Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja28.11.2016
2-16-5239/8Viru Maakohus Narva kohtumaja13.10.2016
2-15-3203/43Viru Maakohus Narva kohtumaja05.07.2016
2-16-105937/8Viru Maakohus Narva kohtumaja27.06.2016
3-2-1-22-16Riigikohus14.06.2016
2-11-9843/100Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.2016
2-14-57155/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.07.2015
3-2-1-69-15Riigikohus17.06.2015
2-15-101125/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.06.2015
2-12-50854/57Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.06.2015
3-2-1-166-14Riigikohus04.03.2015
2-12-50854/45Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.11.2014
2-07-7382/133Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.11.2014
2-10-32158/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.09.2014
2-13-55065/28Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.06.2014
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 19. aprillil 2007. a Cool Shipping Ltd määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Cool Shipping Ltd. (edaspidi hageja) esitas 31. augustil 2006. a Harju Maakohtule hagi Aleksandr Ðtðerbakovi (edaspidi kostja I) ja Alex Shipping Services L.L.C (edaspidi kostja II) vastu tekitatud kahju 1 mln krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (müüja) ja Karper Group Inc (ostja) 1. detsembril 2005. a laeva müügilepingu (edaspidi müügileping). Müügilepingu täitmise tagamiseks sõlmisid lepingu pooled ning kostja II (keda esindas kostja I) deposiidikonto kasutamise lepingu (müügilepingu lisa nr 1), milles lepiti kokku deposiidi väljamaksmise tingimustes. 27. veebruaril 2006. a teavitas ostja kostjat II müügilepingust taganemisest ning esitas taotluse deposiidi väljamaksmiseks. Kostja I maksis kostja II kontol olnud deposiidisumma ostjale, teavitades sellest hagejat. Kostja II vabastas deposiidi õigusliku aluseta, mistõttu tuleb tal hüvitada hagejale tekitatud kahju. Lisaks deposiidilepingu pooleks olnud kostjale II vastutab kahju tekitamise eest ka kostja I, kelle vastutus

tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-dest 5 ja 7. Kostjad vastutavad kahju põhjustamise eest VÕS § 65 järgi solidaarselt.

2.Harju Maakohus keeldus 13. septembri 2006. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel. Selle sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Hageja ja ostja vahel sõlmitud müügilepingu p 16 järgi lahendatakse samast lepingust tulenev vaidlus vahekohtus Londonis. Müügilepingu p-s 2 on reguleeritud ostuhinnast 10% deposiidi maksmine Eesti Krediidipanka ning p 20 kohaselt on lisa nr 1 müügilepingu lahutamatuks osaks. Hageja esitas nõude, mis tuleneb müügilepingu lisast nr 1, mille p 2.2 järgi on lisa 1 müügilepingu lahutamatuks osaks ning sellele kohaldatakse müügilepingu tingimusi. Sellest tulenevalt lahendatakse müügilepingu lisast nr 1 tulenev vaidlus samuti vahekohtus, kuna pooled on selles kokku leppinud.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uue määruse, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on hagi kostja I vastu esitatud lepinguvälisel alusel, mistõttu sellele ei laiene müügilepingus sisaldunud arbitraaþiklausel. Kuna müügilepingu arbitraaþiklausel ei laiene deposiidilepingule, oleks hagi tulnud menetlusse võtta ka kostjat II puudutavas osas. Isegi kui ühe solidaarvõlgnikuga oleks sõlmitud arbitraaþikokkulepe, tuleks asi ikkagi lahendada üldkohtus, kuna vaidlus on olemuslikult lahutamatu.
4.Harju Maakohus jättis 25. septembri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning saatis asja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. aprilli 2007. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et hageja ja kostja II leppisid kokku vaidluse lahendamises vahekohtus. Seega pidi maakohus TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel keelduma menetlusse võtmast kostja II vastu esitatud hagi. Kostjale I ei saa panna kahju hüvitamise kohustust deliktiõiguse sätete alusel, kuna ta on esindatava äriühinguga (kostja II) lepingulistes suhetes. Deposiidi vabastamine ei tõenda, et sellega tekkis hagejale kahju või et see saabub tulevikus. Seega tuleb kostja I vastu esitatud nõude osas keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha asjas uue määruse, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Leides, et kostjale I ei saa panna deliktiõiguslikku vastutust ning et kahju tekitamine tema poolt on tõendamata, eiras ringkonnakohus TsMS §-dest 434 ja 463 tulenevat põhimõtet, et asja saab sisuliselt lahendada üksnes kohtuotsusega, mitte hagi menetlusse võtmise otsustamise määrusega. Ringkonnakohus lahendas hageja nõude kostja I vastu sisuliselt, kvalifitseerides seejuures kostjate

omavahelise õigussuhte, ning sellest johtuvalt andis hinnangu ka hageja ja kostja I vahelisele materiaalõiguslikule suhtele. Ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt laienevad deposiidilepingule kõik müügilepingu tingimused, sh arbitraaþiklausel, ei ole kooskõlas deposiidilepingu sõlminud poolte tahtega. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud hagi kostja II vastu menetlusse võtma. Solidaarvastutuse puhul ei välista vahekohtu kokkulepe ühe solidaarvõlgnikuga asja lahendamist üldkohtus, sest vaidlus on olemuslikult lahutamatu. TsMS § 97 lg-st 1 tulenevalt oli hagejal õigus esitada hagi maakohtusse ka kostja II vastu, vaatamata sellele, et laeva müügilepingus, mille poolteks olid hageja ja kostja II, oli ette nähtud vaidluse lahendamine vahekohtus. Kuivõrd nõue kostja I vastu on esitatud lepinguvälisel alusel, ei laiene sellele laeva müügilepingus sisaldunud arbitraaþiklausel ning vastavas osas oleks hagi tulnud igal juhul menetlusse võtta. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus eeldama hagi alusena toodud faktiliste asjaolude õigsust. Hagi alusesse kuulub praegusel juhul hageja väide, et hagejale kahju tekitanud tegude toimepanemisel tegutses kostja I hagejale kahju tekitamise tahtega ning väljus sellega esindaja õiguste ja kohustuste raamidest.

7.Kostja I ei nõustu määruskaebusega ja vaidleb sellele vastu, leides, et ringkonnakohtu määrus on õige, asjaoludele ja seadusele vastav.
8.Kostja II ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ning § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu
13.septembri 2006. a määrus osas, millega keelduti hagi menetlusse võtmast kostja I vastu. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 4 ning § 692 lg 5 teise lause alusel maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Ringkonnakohus jõudis õigele järeldusele, et kostja II vastu esitatud nõude osas keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Selles osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Hageja nõuab kostjalt II kahju hüvitamist deposiidi vabastamise tingimuste rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tuvastas, et deposiidi vabastamist reguleerib lisaks deposiidikonto kasutamise lepingule müügileping, mille p-st 16 tulenevalt lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused vahekohtus. Kuna deposiidikonto kasutamise leping oli müügilepingu lahutamatuks osaks, laieneb müügilepingus sätestatud vahekohtukokkulepe deposiitkonto kasutamise lepingust tulenevale kahju hüvitamise nõudele. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kuna pooled olid kokku leppinud asja lahendamises vahekohtus, tuleb kostja II osas keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.
11.Ringkonnakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta selle, et maakohtu määrus on põhjendamata osas,

milles maakohus leidis, et ka kostja I vastu esitatud nõude osas tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades muu hulgas viimati nimetatud sätte kohaldamist kostja I vastu esitatud hagi osas. Sellest tulenevalt pidi ringkonnakohus hindama, kas vahekohtukokkulepe kehtib nii kostja I kui kostja II kohta. Ringkonnakohus andis TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi hinnangu üksnes kostja II vastu esitatud hagile. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõikide väidete kohta.

12.Kolleegium leiab, et kohtutel ei olnud alust jätta kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi. Vahekohtukokkulepe on TsMS § 717 lg 1 kohaselt poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on vahekohtu kokkulepe kohustuslik üksnes vahekohtu kokkuleppe pooltele. Isikutele, kes ei ole kokkuleppe pooleks, see ei laiene. Kuna kostja I ei ole vahekohtukokkuleppe pooleks, siis temale ei kehti hageja ja kostja II vahelises lepingus sätestatud arbitraaþiklausel. Sellest tulenevalt puudus maakohtul alus keelduda kostja I vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu määruse TsMS § 371 lg 1 p 8 kohaldamise osas kostja I vastu esitatud hagis muutmata ning maakohus oli seda sätet kohaldanud ebaõigesti, tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tühistada kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmata jätmise osas ning saata asi selles osas maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtul puudus õigus kohaldada TsMS § 371 lg 2 p 1. See säte annab esimese astme kohtule õiguse jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust. Ringkonnakohtul kui teise astme kohtul ei ole õigus ise otsustada, kas hagi tuleb võtta maakohtu menetlusse või mitte. Küll on ringkonnakohtul õigus lahendada määruskaebust määruse peale, millega maakohus jättis hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Juhul, kui apellatsioonimenetluses selgub, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, on ringkonnakohtul õigus tühistada maakohtu otsus ja jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 ja § 657 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata. Kolleegium peab seoses sellega, et ringkonnakohus avaldas TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel oma arvamust kostja I vastu esitatud hagi õigusliku põhjendatuse kohta, vajalikuks selgitada, et hagis esitatud asjaolude esinemise korral võib hagejal olla kostja I vastu deliktiõiguslik kahjuhüvitisnõue. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05). Asja materjalidest nähtuvalt (kohtutoimiku leht 4) leidis hageja, et kostja I tegevus (deposiidi põhjendamatu väljamaksmine kostja II kontolt) oli hagejat kahjustav ning

kandis hagejale kahju tekitamise eesmärki. Nende asjaolude tõendatuse korral on alust lugeda kostja käitumine tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning hagejal on õigus kostjalt I nõuda sellise õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitseeesmärgiga. Kuna VÕS § 127 lg 7 järgi on kohtul õigus tuvastada ka üksnes kahju tekkimine tulevikus ja lükata hüvitise suuruse otsustamine edasi, siis tuleb menetleda ka hagi, millest nähtub, et hageja ei ole veel kahju kandnud.

14.Määruskaebuses leitakse ebaõigesti, et hagejal oli õigus esitada hagi maakohtule ka kostja II vastu isegi siis, kui müügilepingust tulenevalt oli ette nähtud vaidluse lahendamine kostjaga II vahekohtus, ning et vaidlus kahe kostja kui kaaskostjate vastu on olemuslikult lahutamatu. Kolleegium selgitab, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus valida, millise kostja vastu ta hagiavalduse esitab. Solidaarvõlgnikud ei ole juhul, kui neist ühe või mitme vastu esitatakse hagi, kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Seadus ei kohusta hagejat esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu samasse kohtusse. Seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja viide TsMS § 97 lg-le 1.
15.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium veel seda, et TsMS § 371 lg 2 p 1 ei tähenda asja sisulist lahendamist, nagu väidab kaebuse esitaja. Selle sätte kohaldamine ei võta hagejalt võimalust esitada õiguslikult põhjendatud hagi. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.