2-15-16371/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohus 13. jaanuari 2015 määrusega kuulutas välja füüsilise isiku L L (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 12. mail 2016 jaotusettepaneku, mille kohus 24. mail 2016 kinnitas. Pankrotihaldur esitas 21. juunil 2016 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt oli pankroti väljakuulutamise seisuga oli L L arvelduskontodel järgmised saldod: Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo oli 133,96 eurot; AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXX, mille saldo oli 0,58 eurot; AS-is Eesti Krediidipank arvelduskontot nr XXX, mille saldo oli -3,79 eurot. Haldur edastas Swedbank AS-i avalduse, millega lubas L L teha arvelduskontolt väljamakseid maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o. 430 euro ulatuses kuus. Seega ei kuulu Swedbank AS-i konto jääk pankrotivara hulka. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on L L pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: jaanuaris Sillamäe Linnavalitsusest 293,29 eurot ja Dialoog AS-ist 96,16 eurot, kokku 389,45 eurot; veebruaris Sillamäe Linnavalitsusest 316,49 eurot ja Dialoog AS-ist 137,38 eurot, kokku 453,87 eurot; märtsis Sillamäe Linnavalitsusest 207,56 eurot, Dialoog AS-ist 54,95 eurot ja Eesti Haigekassast 43,91 eurot, kokku 306,42 eurot; aprillis Sillamäe Linnavalitsusest 324,03 eurot ja Eesti Haigekassast 21,96 eurot, kokku 345,99 eurot; mais Sillamäe Linnavalitsusest 259,19 eurot ja Dialoog AS-ist 164,90 eurot, kokku 424,09 eurot. Haldur edastas Sillamäe Linnavalitsusele avalduse, milles palus Sillamäe Linnavalitsusel maksta L L töötasu summas 430 eurot, s.o. osas, millele ei saa pöörata sissenõuet, L L arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is ja 430 eurot ületav tulu L L arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank. Saadud summadest on pankrotivara hulka laekunud 140,82 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara ei ole. Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta - ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot. (alus: Viru Maakohtu 13.01.2016.a. määrus); pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate

2-15-16371 üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 20 eurot, kokku 120 eurot (alus: Viru Maakohtu 24.05.2016.a. määrus); Pankrotihalduri arvestatav tasu - PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on L L pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 80 eurot tunnis. Teadete koostamine ja saatmine 32-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, kohtutäituritele (4 tk) taotluste koostamine ja saatmine täitemenetluste lõpetamise kohta, järelepärimise koostamine ja saatmine Maksu- ja Tolliametile, avalduse koostamine ja saatmine Sillamäe Linnavalitsusele, võlausaldajatele nõudes oleva puuduste kõrvaldamise teadete koostamine ja saatmine, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 16 dokumenti): kokku 2 tundi, s.o 2 x 80 eurot = 160 eurot; Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; Taotluse koostamine pankrotitoimkonna moodustamata jätmiseks: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot; Ettekande koostamine pankrotivara kohta, kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; Nõudeavalduste ja sellele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 80 eurot = 160 eurot; Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 80 eurot = 120 eurot; Jaotusettepanekute koostamine ja taotluste koostamine jaotusettepaneku kinnitamiseks, teate avaldamine: kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 80 eurot = 120 eurot; Lõpparuande koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; korduvad vestlused ja selgitused võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot. Kokku on haldur kulutanud L L pankrotimenetluses 12 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 2292 eurot. Pankrotimenetluse kuludest 140,82 eurot (ajutise halduri kulu ja tasu) saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 2151,18 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid L L pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Haldurile teadaolevat müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõuded: ei esitatud. II järgu nõuded: Nr

Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. L L ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tasuva töö kaotusest tekkinud suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. L L on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on L L kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on L L pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: jaanuaris Sillamäe Linnavalitsusest 293,29 eurot ja Dialoog AS-is 96,16 eurot, kokku 389,45 eurot; veebruaris Sillamäe Linnavalitsusest 316,49 eurot ja Dialoog AS-is 137,38 eurot, kokku 453,87 eurot; märtsis Sillamäe Linnavalitsusest 207,56 eurot, Dialoog AS-is 54,95 eurot ja Eesti Haigekassast 43,91 eurot, kokku 306,42 eurot; aprillis Sillamäe Linnavalitsusest 324,03 eurot ja Eesti Haigekassast 21,96 eurot, kokku 345,99 eurot; mais Sillamäe Linnavalitsusest 259,19 eurot ja Dialoog AS-is 164,90 eurot, kokku 424,09 eurot. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 15.04.2016.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2016.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga).

2-15-16371 Haldur kutsus 21.04.2016.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.04.2016.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos 21.04.2016.a. taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 12.05.2016.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.05.2016.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos 12.05.2016.a. taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 15.06.2016.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.06.2016.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Nähtuvalt eeltoodust ei ole L L pankrotimenetluses vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. PankrS § 65 lg 11 sätestab et, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. L L pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Tasu on vahendite puudumisel täielikult haldurile välja maksmata. L L pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot. Kulud on kinnitatud Viru Maakohtu 24.05.2016.a. jõustunud määrusega. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1272 eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Seetõttu taotleb pankrotihaldur L L nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku summas 1272 eurot.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul realiseeritav vara ja pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid, kuna selleks puuduvad vahendid. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 20 444,09 eurot. Võlausaldaja ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks. Pankrotimenetluses on osaliselt välja maksmata ka ajutise halduri tasu. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Ly Müürsoo võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetluses halduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohustustest vabastamise menetlus L L (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 7(10)

2-15-16371 Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku L L (pankrotis) täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab L L (pankrotis) usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata 8(10)

2-15-16371 jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Ajutise halduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele lähtutud tunnitasust 80 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb pankrotihaldurile tasu määramist summas 960 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 1272 eurot. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotlus on põhjendatud osaliselt. TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot OÜle Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Pankrotihaldur palub kohustada L L (pankrotis) tasuma riigile pankrotimenetluse kulud kokku summas 1272 eurot. Kohus rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt. L L (pankrotis) on andnud nõusoleku pankrotihalduri kulude ja tasu kinnitamiseks kogu pankrotimenetluse aja eest summas 1152 eurot ning leiab, et tasu maksmine ei riku võlgniku ega võlausaldaja huve. Seega leiab kohus, et pankrotihalduri kulud ja tasu summas 795,60 eurot (1272-476,40) tuleb välja mõista L L (pankrotis). 9(10)