Kohtuasja number MÀÀruse tegemise kuupÀev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja lÀbivaatamise aeg ja viis
2-15-16371 13. jaanuar 2015.a, Narva Pille Aver L L avaldus pankroti vĂ€ljakuulutamiseks Avaldaja: vĂ”lgnik L L (isikukood XXX) Ajutine pankrotihaldur: Ly MĂŒĂŒrsoo (isikukood XXX, XXX pankrotihalduri tunnistus nr 80) Hagita menetlus 07.01.2016, avalikul kohtuistungil
Tsiviilasi nr 2-14-54140
tegemise kuupĂ€ev ja kellaaeg, andmed vĂ”lgniku ja halduri kohta, ettepanek vĂ”lausaldajatele oma nĂ”uete esitamiseks ja nĂ”uete esitamise tĂ€htaeg, nĂ”ude tĂ€htaegselt esitamata jĂ€tmise tagajĂ€rjed ning vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et vĂ”lgnikule vĂ”lgnevate kohustuste tĂ€itmist vĂ”ib vastu vĂ”tta ĂŒksnes haldur.
PankrotimÀÀruse peale vĂ”ib vĂ”lgnik esitada mÀÀruskaebuse. Haldur ei vĂ”i vĂ”lgniku nimel mÀÀruskaebust esitada ega vĂ”lgnikku mÀÀruskaebuse lĂ€bivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hĂŒvitamise osas vĂ”ivad mÀÀruskaebuse esitada vĂ”lgnik ja ajutine haldur. MÀÀruskaebuse vĂ”ib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 pĂ€eva jooksul pankrotiteate avaldamisest. MÀÀruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist mÀÀruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist.
VĂ”lgnik L L on esitanud kohtule avalduse fĂŒĂŒsilise isiku pankroti vĂ€ljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on vĂ”lgnik pĂŒsivalt maksejĂ”uetu ning tal puuduvad sissetulekud vĂ”lgnevuste tasumiseks. Avaldaja teatas kohtule, et seoses hea majandusliku olukorraga tema poolt oli vĂ”etud endale palju rahalisi kohustusi. SeejĂ€rel vĂ”lgnik kaotas hea töö ja on sunnitud töötama miinimum 2(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
palga eest. Kuna kohustuste koormus oli suur, ei suutnud avaldaja neid nĂ”uetekohaselt tĂ€itma. VĂ”lgade nimekirjast nĂ€htuvalt on vĂ”lgniku suhtes kohustusi ĂŒldsummas 17166,35 eurot. VĂ”lgnik on esitanud ka kohustusest vabastamise avalduse. Viru Maakohus 02.12.2015 mÀÀrusega algatas hagita menetlus L L avalduses pankroti vĂ€ljakuulutamiseks ning nimetas ajutiseks halduriks Ly MĂŒĂŒrsoo, kes esitas 23.12.2015 kohtule aruande.
I VĂ”lgniku ĂŒldiseloomustus
Tsiviilasi nr 2-14-54140
âą Swedbank AS-le summas 2068,08 eurot (Ă”ppelaenu leping 08-111292-OL); âą AS-le SEB Pank summas 10,17 eurot (teenustasu vĂ”lgnevused); âą AS-le Eesti Krediidipank summas 3,79 eurot (negatiivne kontojÀÀk); âą Maksu- ja Tolliametile summas 33,29 eurot (pĂ”hinĂ”ue summas 30,24 eurot, arvestuslik intress summas 3,05 eurot); âą OĂ-le Koduliising summas 1441,99 eurot (ts.asi 2-15-102458 summas 344,37 eurot, laenuleping 0104407075 summas 1097,62 eurot); âą Express Credit AS teatas, et nĂ”ue on edastatud Condor Inkasso OĂ-le. Condor Inkasso OĂ teatas, et vĂ”lgnevus on 534,28 eurot ja viivis pĂ”hinĂ”udelt 312,85 eurot, mis 03.12.2015.a. seisuga oli 375,42 eurot, kokku summas 909,70 eurot. NĂ”ude aluseks on maksekĂ€sk.; âą SNEL Grupp OĂ teatas, et nĂ”ue on loovutatus Eesti Inkasso OĂ-le. Eesti Inkasso OĂ teatas, et vĂ”lgnevus on 2652,44 eurot.; âą Credit.ee OĂ-le summas 258,17 eurot. KohtutĂ€itur Kristel Maalmanâi menetluses on Credit.ee OĂ nĂ”ue summas 249,20 eurot. Ajutine haldur vĂ”tab lĂ”ppjĂ€relduses aluseks vĂ”lausaldaja poolt esitatud summad, kuid vĂ”lgnevuse tĂ€pne suurus vajab vĂ€ljaselgitamist pankrotimenetluse kĂ€igus.; âą Inkassokeskus OĂ teatas, et vĂ”lgnevus Raha24 OĂ-le on 658,70 eurot (pĂ”hinĂ”ue 288,63 eurot, viivis 288,63 eurot, kahju hĂŒvitamise nĂ”ue 40 eurot, sissenĂ”udmise kulud 24 eurot, intress 17,44 eurot).; âą Julianus Inkasso OĂ teatas, et vĂ”lgnevus Coop Finants AS-le (endine nimi ETK Finants AS) on summas 473,84 eurot, 4finance OĂ-le summas 608,13 eurot ja ON24 AS-le summas 635,43 eurot. Coop Finants AS teatas, et nĂ”ue on mĂŒĂŒdud Julianus Inkasso OĂ-le.; âą AS-le MiniCredit summas 248 eurot; âą Folkefinans AS Eesti filiaalile summas 329 eurot; âą ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le summas 858,82 eurot (ts.asi 2-15-112796). Kristel Maalmanâi menetluses on ERA Liisingu Inkassoteenused AS nĂ”ue summas 864,37 eurot. Ajutine pankrotihaldur vĂ”tab lĂ”ppjĂ€relduses aluseks vĂ”lausaldaja poolt esitatud summa, kuid vĂ”lgnevuse tĂ€pne suurus vajab vĂ€ljaselgitamist pankrotimenetluse kĂ€igus; âą Castovanni OĂ teatas, et vĂ”lgnevus IPF Digital Estonia OĂ-le on kokku 3321,07 eurot ( pĂ”hiosa 3284,07 eurot, meeldetuletuskirjad 37 eurot); âą Ferratum Bank p.l.c teatas, et vĂ”lgnevus on 325 eurot; âą Balti VĂ”lgade SissenĂ”udmise Keskus OĂ teatas, et lepingust tulenev nĂ”ue Kaupmehe JĂ€relmaks OĂ-le on summas 481,51 eurot (jĂ€relmaksuleping 1344470/96ta).
Tsiviilasi nr 2-14-54140
âą âą âą
KohtutĂ€itur Risto KĂŒttâile summas 133,76 eurot; KohtutĂ€itur Andrei Krekâile summas 415,81 eurot; KohtutĂ€itur Natalja Malahhovaâle summas 166,16 eurot.
AS Starman teatas, et L L ja AS Starman vahel on sĂ”lmitud lepingud L-668296 ja L-668296.L1. VĂ”lgnevus AS Starman ees puudub. IV VĂ”lgniku vara puudutavad tĂ€itemenetlused L L vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse vĂ”tmist 7 tĂ€itemenetlus: âą KohtutĂ€itur Kristel Maalmanâi menetluses oli ERA Liisingu Inkassoteenused AS nĂ”ue summas 864,37 eurot, Eesti Inkasso OĂ nĂ”ue summas 2652,44 eurot ja Credit.ee OĂ nĂ”ue summas 249,20 eurot; âą KohtutĂ€itur Risto KĂŒttâi menetluses oli Koduliising OĂ nĂ”ue summas 344,37 eurot; âą KohtutĂ€itur Andrei Krekâi menetluses oli Placet Group OĂ nĂ”ue summas 851,59 eurot ja Kaupmehe JĂ€relmaks OĂ nĂ”ue summas 430,72 eurot; âą KohtutĂ€itur Natalja Malahhova menetluses oli Express Credit AS nĂ”ue summas 534,28 eurot. VĂ”ttes aluseks Viru Maakohtu 02.12.2015.a. mÀÀruse, esitas ajutine haldur tĂ€ituritele taotlused tĂ€itemenetluste peatamiseks. V Majanduslik olukord Maksu- ja Tolliameti andmetel on L L saanud 2015.a. maksustatavat tulu SillamĂ€e Linnavalitsusest netos: Oktoobris 340,36 eurot; Novembris 305,34 eurot. Lisaks novembris Eesti Haigekassast netos 48,89 eurot. Seisuga 23.12.2015.a. L L ajutisele haldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 20 089,14 eurot. Ajutine pankrotihaldur teatab kohtule, et L L pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb kĂ€esoleva seaduse § 29 lĂ”igetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja vĂ”lgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti vĂ€lja, kui ei esine kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 2 sĂ€testatud aluseid. Ajutine haldur selgitas vĂ€lja, et L L on pĂŒsivalt maksejĂ”uetu, ta ei suuda rahuldada vĂ”lausaldajate nĂ”udeid ja see suutmatus ei ole vĂ”lgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivĂ”itmise ja tagasinĂ”udmise vĂ”imalusi. PankrS § 29 lg 1 sĂ€testab, et kohus lĂ”petab mÀÀrusega menetluse pankrotti vĂ€lja kuulutamata raugemise tĂ”ttu olenemata vĂ”lgniku maksejĂ”uetusest, kui vĂ”lgnikul ei jĂ€tku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole vĂ”imalik vara tagasi vĂ”ita vĂ”i tagasi nĂ”uda. Samas mĂ€rgib PankrS § 170 lg 11, et kohus kuulutab pankroti vĂ€lja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lĂ”igetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga vĂ”lgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. L L on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on L L kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis vĂ”iksid kohustustest vabastamise vĂ€listada. Pankrotihaldur on seisukohal, et kohus peab L L pankroti vĂ€lja kuulutama. 5(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ĂŒlemmÀÀr 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lĂ€htutakse kĂ€esoleva seaduse § 65 lĂ”ikes 11 sĂ€testatust. KĂ€esolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ĂŒlesannete tĂ€itmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub kĂ€ibemaks summas 170 eurot. Seoses vĂ”lgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hĂŒvitamist summas 397 ⏠(s.h. seaduses ettenĂ€htud maksud, v.a. kĂ€ibemaks) riigi vahenditest, millele lisandub kĂ€ibemaks 79,40 eurot. VI Ajutise halduri arvamus vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse vĂ”imalikkuse kohta PankrS § 170 lg 1 ja 2 kohaselt: VĂ”lgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise ajaks vĂ”i koos kĂ€esoleva seaduse § 158 lĂ”ikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse vĂ”ib vĂ”lgnik esitada ka oma pankrotiavalduses vĂ”i pĂ€rast vĂ”lausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja avalduses peab vĂ”lgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis vĂ”iksid kohustustest vabastamise vĂ€listada, ja et ta kohustub tĂ€itma kĂ€esoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. L L esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. KĂ€esolevas menetlusstaadiumis ei nĂ€e ajutine haldur takistusi, mis vĂ€listavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt vĂ”ib kohus ajutise halduri tasu ja hĂŒvitatavate kulutuste tasumise mÀÀrata bĂŒroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly MĂŒĂŒrsoo tegutseb pankrotihaldurina lĂ€bi OĂ Sentire M.K. (reg.kood 10539935). LĂ€htudes eeltoodust palub ajutine haldur vĂ€lja kuulutada L L pankrot, nimetada L L pankrotihalduriks Ly MĂŒĂŒrsoo, mÀÀrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. Tasust summas 397 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot palub ajutine haldur vĂ€lja mĂ”ista menetlusabina riigi vahenditest ja 543,60 eurot koos kĂ€ibemaksuga vĂ”lgnikult. Samuti palub ajutine haldur mÀÀrata vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja kohustada vĂ”lgniku kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, vĂ”lgade ja majandus-vĂ”i kutsetegevuse kohta ning mÀÀrata selleks tĂ€htpĂ€ev. VII Ajutise pankrotihalduri kulude aruanne
Tsiviilasi nr 2-14-54140
Liisingu AS-le, AS-le Inbank, HĂŒpoteeklaen OĂ-le, Mogo OĂ-le, Autopant OĂ-le, Autokiirpant OĂ-le, ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, Kaupmehe JĂ€relmaks OĂ-le, Eesti Inkasso OĂ-le, Condor Inkasso OĂ-le, kohtutĂ€ituritele (4 tk) avalduste koostamine ja saatmine Swedbank AS-le ja kohtutĂ€itur Kristel Maalmannâile, tutvumine jĂ€relepĂ€rimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega, dokumentide analĂŒĂŒs, suhtlemine vĂ”lgnikuga ja vĂ”lausaldajate esindajatega, kohtutĂ€ituritega; aruande ettevalmistamine; kohtuistungil osalemine) kokku 10 tundi x 80 eurot = 800 eurot;
Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud Ă€ra avaldajat, leiab, et fĂŒĂŒsilise isiku L L pankrot tuleb vĂ€lja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lĂŒhend PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti vĂ€lja, kui vĂ”lgnik on maksejĂ”uetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud vĂ”lgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejĂ”uetu. LĂ€htuvalt PankrS § 1 lg 2, vĂ”lgnik on maksejĂ”uetu, kui ta ei suuda rahuldada vĂ”lausaldaja nĂ”udeid ja see suutmatus ei ole vĂ”lgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud vĂ”lgnik ning seega tuleb eeldada, et vĂ”lgnik on maksejĂ”uetu. VĂ”lgniku maksejĂ”uetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt arvestades vĂ”lgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on vĂ”lgnik pĂŒsivalt maksejĂ”uetu. VĂ”lgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara, millele oleks vĂ”imalik pöörata sissenĂ”uet, kuid kohustusi on kokku 20 089,14 eurot (tl 37). VĂ”lgnik ajutise halduri aruandele vastuvĂ€iteid ei esitanud. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb kĂ€esoleva seaduse § 29 lĂ”igetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja vĂ”lgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti vĂ€lja, kui ei esine kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 2 sĂ€testatud aluseid. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lĂ”petab mÀÀrusega menetluse pankrotti vĂ€lja kuulutamata raugemise tĂ”ttu olenemata vĂ”lgniku maksejĂ”uetusest, kui vĂ”lgnikul ei jĂ€tku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole vĂ”imalik vara tagasi vĂ”ita vĂ”i tagasi nĂ”uda, sealhulgas puudub vĂ”imalus esitada nĂ”ue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus vĂ”ib lĂ”petada menetluse pankrotti vĂ€lja kuulutamata raugemise tĂ”ttu olenemata vĂ”lgniku maksejĂ”uetusest ka siis, kui vĂ”lgniku vara koosneb peamiselt tagasivĂ”itmise nĂ”uetest ja nĂ”uetest kolmandate isikute vastu ning nende nĂ”uete rahuldamine on vĂ€hetĂ”enĂ€oline. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tĂ”enditega on kindlaks tehtud, et vĂ”lgniku pĂŒsiv maksejĂ”uetus on vĂ€lja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt 7(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
puuduvad vÔlgnikul reaalne vara kohustuste tÀitmiseks, vÔlgnikul ei jÀtku pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole vÔimalik vara tagasi vÔita vÔi tagasi nÔuda.
vara
LĂ€htudes eeltoodust esineb PankrS § 29 lĂ”igetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kuid kuna avaldaja (vĂ”lgnik) esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus fĂŒĂŒsilise isiku Ljudmila Lend Ìi pankroti vĂ€lja. PankrS § 29 lg-s 2 sĂ€testatud aluseid antud juhul ei esine. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus vĂ€lja mÀÀrusega (pankrotimÀÀrus). PankrotimÀÀruses tuleb mĂ€rkida pankroti vĂ€ljakuulutamise kellaaeg. Pankroti vĂ€ljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti vĂ€ljakuulutamisel otsustab kohus vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinĂ”ude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinĂ”usid oli kohaldatud enne pankroti vĂ€ljakuulutamist, jÀÀvad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. VĂ”lgniku pankroti kuulutab kohus vĂ€lja 14. jaanuaril 2016. VĂ”lgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly MĂŒĂŒrsoo, kes esitas kohtule sellekohase nĂ”usoleku. VĂ”lausaldajate esimene ĂŒldkoosolek tuleb korraldada 09. veebruaril 2016 kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, mille eelneb kell 10.50 vĂ”lgniku vande andmine. Enne pankroti vĂ€ljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinĂ”ud tuleb jĂ€tta kehtima.
PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lĂ”petatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tehtud vajalike kulutuste hĂŒvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt ajutisel halduril on Ă”igus saada oma ĂŒlesannete tĂ€itmise eest tasu, mille suuruse mÀÀrab kohus, samuti nĂ”uda oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tehtud vajalike kulutuste hĂŒvitamist. Tasu suuruse mÀÀramisel arvestab kohus ajutise halduri ĂŒlesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tehtud kulutuste pĂ”hjendatust ja kinnitab vajalike ning pĂ”hjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ĂŒlesannete tĂ€itmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hĂŒvitamiseks koos kĂ€esoleva seaduse § 22 lĂ”ikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hĂŒvitamise taotluses mĂ€rgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise pĂ”hjuse vĂ”i aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ĂŒlemmÀÀr on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks 10 tundi ja nimetas tunnitasu mÀÀraks 80 eurot. VĂ”lgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuvĂ€iteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ĂŒlesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on pĂ”hjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu mÀÀr on seaduses sĂ€testatud tunnitasu ĂŒlemmÀÀrast vĂ€iksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 10 töötunni eest 800 eurot. 8(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
Ajutise halduri vajalike kulutuste (telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skĂ€neerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bĂŒrooruumide kasutamine, transpordikulud) suuruseks mĂ€rgib ajutine haldur 50 eurot. Ajutine haldur palub kulude hĂŒvitise ĂŒle kanda ajutise halduri bĂŒroole Sentire M.K. OĂ-le. Ajutine haldur taotleb mÀÀrata ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 (tl 35-38). LĂ€htuvalt PankrS § 23 lg 4, kui vĂ”lgniku avalduse alusel alustatud menetlus lĂ”petatakse raugemisega pankrotti vĂ€lja kuulutamata ja vĂ”lgniku varast ei jĂ€tku vajalikeks vĂ€ljamakseteks, mĂ”istab kohus ajutise halduri tasu ja hĂŒvitatavad kulutused vĂ€lja vĂ”lgnikult, kuid vĂ”ib mÀÀrata nende hĂŒvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hĂŒvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenĂ€htud maksud, vĂ€lja arvatud kĂ€ibemaks). Kohus asub seisukohale, et riigi vahenditest ajutise halduri tasu hĂŒvitamiseks PankrS § 23 lg 4 alusel puudub alus, kuivĂ”rd PankrS § 23 lg 4 kohaselt riigi vahenditest kuulub ajutise halduri tasu hĂŒvitamisele vaid juhul, kui vĂ”lgniku avalduse alusel alustatud menetlus lĂ”petatakse raugemisega pankrotti vĂ€lja kuulutamata. Kuna kohus kuulutab vĂ€lja L L pankrot ning ei lĂ”peta menetlust raugemisega, ei kuulu rahuldamisele ajutise halduri taotlus tema tasu mÀÀramisest riigi vahenditest. Kohus mĂ”istab ajutise halduri tasu ja kulud L L pankrotivarast.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimÀÀrus kuulub viivitamatule tÀitmisele. PankrotimÀÀruse tÀitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimÀÀruse seaduses sÀtestatud tÀitmise viisi ja korda. PankrotimÀÀrus kuulub viivitamatule tÀitmisele.
Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimÀÀruse kohta avaldab kohus viivitamata teate vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates mĂ€rgitakse esimese teate avaldamise kuupĂ€ev. Pankrotiteates mĂ€rgitakse pankroti vĂ€lja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupĂ€ev ja kellaaeg, andmed vĂ”lgniku ja halduri kohta, ettepanek vĂ”lausaldajatele oma nĂ”uete esitamiseks ja nĂ”uete esitamise tĂ€htaeg ning vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb mĂ€rkida nĂ”ude tĂ€htaegselt esitamata jĂ€tmise tagajĂ€rjed. Pankrotiteates mĂ€rgitakse, et vĂ”lgnikule vĂ”lgnevate kohustuste tĂ€itmist vĂ”ib vastu vĂ”tta ĂŒksnes haldur. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.