Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(7)

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUS

1.A. J. esitas Tartu Maakohtule kaebuse Viljandi kohtutäitur J. P. `i tegevuse peale täiteasjas nr 171/2012/1284. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur täiteasjas alusetult kinni pidanud alates 05.02.2015 töövõimetuspensionist 158,37 eurost summa, mis on alla elatusmiinimumi ja on kaebuse esitaja ainuke sissetulek. Kaebuse esitaja tugineb TMS §-dele 131, 132, millest tulenevalt ei tohi kinni pidada summast, mis on alla 390 euro kuus. A. J. esitas 27.04.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale; samuti on ta esitanud mitmeid päringuid. Kohtutäitur ei ole mingeid vastuseid andnud ega lõpetanud kinnipidamist töövõimetuspensionist. Kaebuse esitaja palub viivitamatult peatada ja lõpetada kohtutäituri tegevusena täiteasjas nr 171/2012/1248 kinnipidamine töövõimetuspensionist ning kohustada kohtutäiturit tagastama töövõimetuspenisonist aasta jooksul igakuiselt alusetult maha võetud summad. Samuti taotleb välja mõista kohtutäiturilt kahjuhüvitis. A. J. on esitanud 27.04.2015 kuupäeva kandva kaebuse kohtutäiturile, sotsiaalkindlustusameti tõendi töövõimetuspensioni kohta ja riiklikust pensionist kinnipidamise akti.

2(7)

Kohtutäituri 14.05.2015 otsusega jäi võlgniku esitatud kaebus täielikult rahuldamata. Otsus toimetati võlgnikule kätte postkasti panekuga 23.05.2015 võlgniku elukoha aadressil Tähe 43, 49603, Mustvee. Kui võlgniku eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri poolt tehtud otsus, oleks seda tulnud teha 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kaebus on esitatud 05.02.2016 ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud. Seega on kohtutäituri otsusele kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, taotletud ei ole tähtaja ennistamist ja kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, siis TMS § 218 lg 1 järgi tuleb enn kohtusse pöördumist esitada kaebus kohtutäiturile. Kuna kohtutäituri tegevust ei ole eelnevalt vaidlustatud, tuleb kohtutäituri tegevusele esitatud kaebus jätta Kohtule esitatud kaebus läbi vaatamata. Pensionist kinnipidamise osas selgitas kohtutäitur järgmist. Kohtutäitur on arestinud võlgniku pensioni 10% ulatuses kuni võlgnevuse laekumiseni. Võlgniku töövõimetuspension 2015. märts 2015 – märts 2016 oli 158,37eurot ja kinnipeetav summa igakuiselt on 15,83 eurot. Töövõimetuspensioni maksmise eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine (TVTS § 1 lg 1). Kohtutäituri hinnangul ei ole mõeldav, et ainult selline sissetulekuga oleks võimalik pikalt (nt aasta) ilma täiendava sissetulekuta ära elada. Ravimid kompenseerib Eesti Haigekassa lähtuvalt töövõimetuspensioni määramise faktist. Võlgniku pension kantakse Sotsiaalkindlustusameti poolt arvele nr EE322200221018689823. Kohtutäiturile teadaolevalt võlgnikul pangakontod puuduvad, kohtutäiturile ei ole teada, kelle kontole laekub võlgniku töövõimetuspension. Võlgnik on jätnud täitmata kohtutäituri poolt TMS § 60 alusel esitatud nõude, milles võlgnikku kohustati esitama hiljemalt 12.05.2015 talle kuuluva vara (sealhulgas kohustuste) nimekiri. Vara nimekiri oleks olnud vajalik võlgniku majandusliku seisundi hindamiseks. Võlgnik vara nimekirja ei esitanud. Kui oleks leidnud kinnitust, et töötu isik on teise isiku ülalpidamisel, puudub vajadus tagada võlgnikule seaduses ettenähtud miinimumkaitse. Kuna võlgnik oma majandusliku seisundi kohta andmeid ei esita, ei saa kohtutäitur tuvastada ka võlgniku abikaasa või elukaaslase sissetulekuid sest tegemist ei ole võlgnikuga. Kohtutäitur saab andmeid nõuda üksnes võlgniku enda kohta. Ka kaebusele ei ole esitatud tõendit abikaasa sissetuleku suuruse kohta. Mittearestitava sissetuleku arvestamisel ei saa jätta võlgniku majanduslikku seisundit tervikuna hindamata ja arvestada võlgniku poolt avaldatud riiklikku töövõimetuspensionit (mille suurus on kohtutäiturile nagunii teada). Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. RPKS § 47 järgi tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva 3(7)

sissetulekust. Võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale (Riigikohtu 7. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07, p 13). Tõlgendades olukorda selliselt, et miinimumpalka või palga alammäärast vähem pensionit saava pensionäripensionit ei saa sissetuleku määramisel üldse arvesse võtta, kuna see on mittearestitav, tähendaks see, et sellised isikud ei peaks oma tulu jooksvate kulutuste katteks üldse kasutama. See oleks vastuolus aga seaduse mõttega. Võlgniku majandusliku seisundi hindamisel tuleks kasutada analoogiat riigi õigusabi otsustamise reeglistikuga. Selliselt on võimalik arvesse võtta mh seda, kui isiku eest kannab jooksvad kulud keegi teine, isikul on ühekordseid ebaregulaarseid tulusid, vara on soetatud kindla sihtotstarbega või tõenäoliselt vajalik ettenägematuteks kulutusteks, isiku edasised tulu teenimise võimalused on oluliselt vähenenud jms (Riigikohtu 13. veebruar 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 16). Kui selgub ekslik pensioni arestimine tagantjärele, ei saa juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtutäituri hinnangul on selline regulatsiooni kohaldamine käesoleval juhul liialt õiguskorda koormav. TMS § 133 lg 2 kohaselt võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise. Käesoleval juhul on võimalik kasutada seaduse analoogiat ning peatada pensionist kinnipidamise teel laekunud summade ülekandmine sissenõudjale kuni tsiviilasjas 2-16-2225 tehtava otsuse jõustumiseni. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. TMS § 217 tulenevalt on selliseks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevusele. Kuna riigivastutuse seaduses erinormid puuduvad, toimub mittevaralise kahju mõiste sisustamine eraõiguse normide alusel. Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kohajulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit , millest nähtuks kahjulik tagajärg. Mittevaralise kahju osas tuleks RVastS § 7 lg 1 erisust arvestades kasutada esmast õiguskaitsevahendit ja selliseks vahendiks oleks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele. Materiaalse kahjunõude rahuldamine ei oleks eesmärgipärane. Täitemenetluse käigus on toimunud võlgniku kohustuse vähenemine võlausaldaja ees, kohustuse vähenemine ja materiaalse kahju väljamõistmine viib tegelikult võlgniku rikastumiseni, mitte endise olukorra taastamiseni. Kohtutäitur leiab, et TMS § 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, see tähendab ka võlgniku kohustust esitada vara nimekiri. 4(7)

Kohtutäitur lisab, et kuna rahatrahvi sundtäitmine antud täiteasjas aegub 23.05.2016, siis täitemenetlus lõpetatakse ja lõpeb ka võlgniku pensionist kinnipidamine.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

5(7)

TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatama juhul, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Seega juhul, kui kohtutäitur jätkab võlgniku pensionist kinnipidamist ja võlgnik leiab, et selline kohtutäituri tegevus on ebaseaduslik, tuleb võlgnikul esitada kaebus kohtutäiturile ja kohtutäituri otsusega mittenõustumisel pöörduda kohtusse. Arvestades hagimenetluse sätteid ja juhindudes TsMS § 423 lg 1 p 1 jätab kohus läbi vaatamata A. J. i kaebuse Viljandi kohtutäitur J. P. i tegevusele täiteasjas 171/2012/1284. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi hagi (kaebuse) läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

6(7)

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 4 lg 1 järgi võib isik nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased, kui need ületavad oluliselt isikule õiguste rikkumisega tekitatavat kahju. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kuna kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud, et kohtutäitur oleks täitemenetluses täiteasjas 171/2012/1284 rikkunud A. J. i õigusi, jätab kohus moraalse ja materiaalse kahju nõude läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.