Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-16-8458 Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-105911 XXXXOÜ hagis XXXX vastu 142,84 euro saamiseks. 02.05.2016 menetlusdokumendis teatas kostja, et soovib hagejalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitisena 600 eurot. 26.05.2016 esitas hageja sellekohase hagi. Kohus andis oma 30.05.2016 määrusega XXXX hagi kantseleisse registreerimiseks uue tsiviilasjana. Kohus jättis XXXX hagi oma 03.06.2016 määrusega käiguta ja andis hagejale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Hageja oli äärmiselt puudulikult ja ebaselgelt toonud välja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ega olnud märkinud kostja andmeid. Hageja oli puudulikult tõendanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus selgitas, et hageja peab hagiavalduses selgelt välja tooma ja tõendama, milles konkreetselt seisneb ja kui suur on hagejale tekkinud varaline (ehk materiaalne) kahju. Hageja oli hagiavalduses märkinud, et ta soovib ka moraalse (ehk mittevaralise) kahju hüvitamist summas 300 eurot. Kohus selgitas, et jääb ebaselgeks, milliste asjaolude tõttu leiab hageja, et kostja on talle tekitanud mittevaralist kahju. Hageja oli üksnes üldsõnaliselt väitnud, et tema inimväärikust on riivatud ning teda on laimatud ja alandatud. Täpsemaid asjaolusid seoses eelviidatuga hagiavaldusest ei nähtu. Kohus selgitas, et ebameeldivuste põhjustamine ei tähenda iseenesest, et hagejale tekitati hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kui mittevaralise kahjunõude aluseks on üksnes hagiavalduses märgitud ebameeldivused, siis ilmselt on hageja mittevaraline kahjunõue perspektiivitu ning sel juhul soovitas kohus hagejal mitte esitada kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning selgitas, et ei lahenda menetlusabi taotlust enne, kui kohtule on esitatud nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas 09.06.2016 kohtule täpsustatud hagiavalduse ning menetlusabi taotluse. Kohus jättis hagiavalduse 14.06.2016 määrusega teistkordselt käiguta. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei olnud võimalik tuvastada, millist nõuet soovib hageja kostja vastu esitada. Endiselt olid hagi alusena esile toodud asjaolud puudulikud. Hageja ei olnud välja toonud, milles seisnes kostja lepingu rikkumine ning kuidas tekkis hagejal lepingu rikkumise tõttu õigus nõuda kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja ei olnud põhistanud vaatamata kohtu selgitustele, kuidas ta saab kostjalt lepingu rikkumise tõttu nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud juhul on hageja esitanud kostja vastu

2-16-8458 lepingu rikkumisest tuleneva varalise ja mittevaralise kahju nõude, kuid ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid sellise nõude rahuldamist. Juhul, kui ei eksisteeri asjaolusid, mis võimaldaksid lepingu rikkumisest tuleneva nõude rahuldamist, ei ole hagi rahuldamine võimalik. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS § 3401 lg-le 2 ja TsMS § 371 lg 2 punktile 1, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). TsMS § 181 lg 1 p 2 näeb ette, et menetlusabi antakse, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kooskõlas TsMS § 181 lõikega 2 eeldatakse menetluses osalemise edukust siis, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Hageja on esitanud kohtule oluliste puudustega hagiavalduse, mida kohus ei saa menetlusse võtta. Seega ei saa hageja kavandatav menetluses osalemine olla edukas ning hageja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata TsMS § 181 lg 1 punktis 2 toodud alusel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.