2.Välja mõista H.M-ilt X.P kasuks alates 13. aprillist 2024 kuni X.P täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxx igakuine elatis 220 eurot.
3.Elatise maksmisel võtta arvesse H.M-i poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatis, sh 8. juunil 2024 tasutud elatis 100 euro ulatuses, 6. septembril 2024 tasutud elatis 130 euro ulatuses, 4. oktoobril 2024 tasutud elatis 130 euro ulatuses ja 6. novembril 2024 tasutud elatis 130 euro ulatuses.
4.Elatis tasuda jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks G.H arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Jätta hageja taotlus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.
6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.X.P esitas 13. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.M-ilt 250 euro elatise saamiseks. Kuna H.M esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 3. mai 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.X.P (hageja) esitas 24. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi H.M-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks alates 13. aprillist 2024 perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Avalduse esitamise ajal on igakuise elatise suuruseks 287,72 eurot. Hagiavalduse kohaselt on lapsevanemate kooselu lõppenud ning alates 2022. a suvest on laps elanud püsivalt koos isaga. Septembris 2022. a sõlmisid vanemad Tartu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-22-7893 kompromissi, millega vanemad leppisid kokku, et lapse elama asumisega isa juurde lõppeb lapse elatise nõue isa vastu, mis oli välja mõistetud kohtuasjas 2-17-8570. Laps läks 2022. a septembris isa elukoha järgsesse xxxxxxxxxxxxx. Lapse ema ei ole osalenud lapse ülalpidamises regulaarselt ega piisavalt. Viimati ostis ema lapsele jope, kui lapsega jaanuaris kohtus. Alates aprillikuust 2024. a on lapse isa küsinud lapse emalt lapse ülalpidamiseks elatist, kuid lapse ema ei ole elatist tasunud, sellel teemal ta lapse isaga rääkida ei soovi. Lapse vajadused on ajas suurenenud, igakuised kulud on 623 eurot, ning lapse isa leiab, et ühe vanema poolt ülalpidamine ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks enam piisav, mistõttu tuleb ka lapse emal lapse ülalpidamises osaleda. Hageja toob oma 10. detsembri 2024 seisukohas välja, et kostjale kuulub sõiduauto ning kostja oluline püsikulu on ostud tanklas. Kuna kostjal puudub käesoleval ajal võimekus tööl käia, siis ei ole põhjendatud sõiduauto omamine. Kui kostja tervis on nii palju paranenud, et sõiduki omamine ja kasutamine on põhjendatud, siis peaks kostja olema võimeline ka töötama ja sissetulekut teenima vähemalt määras, et osaleda lapse ülalpidamises. Samuti tuleb kostja võimekuse puhul elatist tasuda arvestada asjaoluga, et kostjale kuulub kinnistu registriosa numbriga xxxxxx. Kostja pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et kostja tasuks kommunaalmakseid või sõiduauto eest, ning samuti on kulutused ravimitele väidetust oluliselt väiksemad. Hageja seadusliku esindaja arvates on oluline arvestada ka kostja suhtumist elatise maksmise kohustusse. Kostja ei ole leidnud mitme aasta jooksul vahendeid elatise tasumiseks. Hageja kasvades on tema vajadused ja sellega koos ka kulutused tema ülalpidamiseks suurenenud. Hageja alustas kitarriõpinguid, mille kuutasu on 33 eurot ning lisaks tuleb vanematel osta kitarr, et lapsel oleks võimalik pillimängu harjutada.
3.Kostja hagile ei vastanud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt on kostja töövõimetu, tema sissetuleku moodustavad ainult töövõime toetus ja puudetoetus ning tal ei ole võimalik elatist nõutud määras tasuda, ta saaks maksta
maksimaalselt 100 eurot kuus. Kostja on lapsele ostnud riideid, temaga erinevates kohtades käinud.
4.28. novembri 2024 kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja pakkus kompromissi korras elatiseks 150 eurot kuus, hageja sellega ei nõustunud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, xxxxxxxxxxxxxxx. X.P ema on H.M ning isa on G.H.
et
X.P
on
sündinud
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
8.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 1–7 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
9.Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Eeltoodud kriteeriumide alusel arvutatud elatisega võrreldes väiksemas summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).
10.PKS § 101 lg 3-5 alusel on ühe lapse igakuise elatise suuruseks käesoleval ajal 287,72 eurot. Elatise baassumma on käesoleval ajal 272,76 eurot. Sellele lisandub Statistikaameti kodulehel avaldatud 2023. a keskmisest brutokuupalgast suurusega 1832 eurot 3%, s.o 54,96 eurot. Ülalpidamise hulka arvestatakse ka riiklikud peretoetused ning seetõttu tuleb väljamõistetavat elatist vähendada 1/2 peretoetuste võrra, s.o 40 eurot ühe lapse kohta (272,76+54,96-40=287,72).
11.Kostja väitel ei suuda ta miinimummääras elatist tasuda, sest ta on töötu, tal puudub töövõime, talle on määratud puue ning tal on suured kulutused ravimitele.
12.PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).
13.Riigikohtu praktika järgi on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
14.Mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama kostja. Kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa.
15.Riigikohtu praktika järgi ei ole vanema töötus ja sissetuleku puudumine mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p-d 14-15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.
16.Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
17.Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või selle puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada, st tööle minna.
18.Kostja on kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti 15. augusti 2024 puude raskusastme tuvastamise otsuse. Tõendi järgi on kostjale määratud keskmine puude raskusaste kestusega 4. augustist 2024 kuni 3. augustini 2029. Samuti on kostja kohtule esitanud Eesti Töötukassa 11. aprilli 2023 töövõime hindamise otsuse, mille kohaselt on kostjal tuvastatud puuduv töövõime kestusega 13. maist 2023 kuni 12. maini 2026.
19.Kohus on teinud kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks päringud krediidiasutustele. Kostjal on pangakonto Swedbank AS-is ja Coop Pank AS-is. Kostja viimase kuue kuu sissetuleku moodustavad töötasu, vajaduspõhine õppetoetus, sotsiaaltoetus, töötutoetus, ülekanded eraisikutelt. Ajavahemikul juunist novembrini 2024 on kostja keskmine töötasu ühe kuu kohta olnud 417,42 eurot, sotsiaaltoetus ja töötutoetus igas kuus keskmiselt 664,82 eurot, oktoobris ja novembris 2024 on kostja saanud vajaduspõhist õppetoetust 270 eurot kuus.
20.Kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnistu (korteriomand) registriosa numbriga xxxxxx, aadressil xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, mis ei ole kostja elukoht. Kostja kasutab isiklikku sõiduautot.
21.Kohus leiab, et H.M on tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks. Kohus nõustub, et kostja võimalused sissetulekut teenida on talle määratud puude ja töövõime kaotuse tõttu piiratud. Kostja on viimase kuue kuu jooksul küll töötanud, kuid töösuhted on olnud lühiajalised. Samas arvestab kohus, et kostjale laekub regulaarne sissetulek ning lisaks on hageja nii kinnis- kui ka vallasvara (sõiduk) omanik.
22.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et H.M-il on võimekus tasuda X.P ülalpidamiseks elatist 220 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.
23.PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu esimeseks kuupäevaks.
24.Kohtumenetluse ajal tasutud elatise summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Elatise maksmisel tuleb arvesse võtta H.M-i poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatis, sh 8. juunil 2024 tasutud elatis summas 100 eurot, 6. septembril 2024 tasutud elatis summas 130 eurot, 4. oktoobril 2024 tasutud elatis summas 130 eurot ja
6.novembril 2024 tasutud elatis summas 130 eurot. Nimetatud summade osas tuleb H.M-i ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks.
25.Hageja palub elatise otsuse TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistada viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 3 järgi elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et jõustumata kohtuotsuse täitmine on hageja ülalpidamiseks hädavajalik ehk esineb oht, et hageja toimetulekuks ei jätku piisavalt vahendeid. Sellest, et kostjal on hageja ees seadusest tulenev ülalpidamiskohustus, ei saa järeldada ülalpidamise hädavajalikkust. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
26.Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka elatist maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
27.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.