lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-3033/8

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 27.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-16-3033/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1433
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg

27. juuni 2016, Võru tn 12, Põlva

ja koht Tsiviilasja number

2-16-3033

Tsiviilasi

P. I. J. Y. , H. O. L. ja E. K. J. K. hagi o. V. vastu 5042,62 euro tagasinõudmiseks

Tsiviilasja hind

5042,62 eurot

Menetlusosalised ja

Hagejad: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sünniaeg xxxxxxxxxx . O. L. , sünniaeg xxxxxxxxxx E. K. J. K. , sünniaeg xxxxxxxxxxx esindaja: Sergei Desjatnikov, FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo; e-post: [email protected] Kostja: o. V. , registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx

nende esindajad

Lepinguline esindaja: Alari Avamägi, Õigusbüroo Avasar OÜ; e-post: [email protected] Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta P. I. J. Y. , H. O. L. ja E. K. J. K. hagi o. V. vastu 5042,62 euro hüvitamise nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu.
2.Vastavalt TsMS § 449 lg 3 on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.
3.Jätta kostja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning hagejate menetluskulud nende endi kanda.
4.Toimetada kohtuotsus kätte hagejatele ja kostjale.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt taotlevad hagejad kostjalt 5042,62 euro väljamõistmist. Nõue tuleneb asjaolust, et hagejad ja kostja sõlmisid 15.06.2001. a lepingu, mille kohaselt hagejad ostsid kostjalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kaarhalli hinnaga 30 000 Soome marka (78 900 Eesti krooni). Ostuhind loeti lepingu sõlmimisega tasutuks. Pooled leppisid kokku, et müügitehing tõestatakse notariaalselt hiljemalt 30.09.2001. a. Kaarhalli valdus anti küll lepingu sõlmimise päeval hagejatele üle, kuid tehingu notariaalset tõestamist ei tähtaegselt ega ka hiljem ei toimunud. 31.12.2015. a teatas kostja hagejatele kirjalikult, et nõuab kaarhalli vabastamist hiljemalt 29.02.2016.a. Hagejad leiavad, et sellega on kostja lõplikult keeldunud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2 (7)

15.01.2001. a lepingu täitmisest ning paluvad kostjalt välja mõista nende poolt tasutud 5042,62 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista, tuues esile, et hagejate nõue on aegunud ning taotledes kohtul nõude suhtes aegumise kohaldamist. Kostja on seisukohal, et kuna lepingupooled ei sõlminud notariaalses vormis müügilepingut ei 30.09.2001. a ega hiljem, pidid hagejad hiljemalt 01.10.2001. a saama teada oma õiguste rikkumisest. Kostja väitel ei ole ostuhinna tasumist hagejate poolt toimunud, kuid isegi kui ostuhind oleks tasutud, siis oleks hagejad pidanud esitama 15.06.2001. a lepingu rikkumisest tuleneva nõude kostja vastu hiljemalt 30.06.2005. a. Kostja taotleb kohtult aegumise kohta vaheotsuse tegemist (tl.20-22). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud asjaolude ja tõenditega ning poolte seisukohtadega aegumise kohaldamise osas, leiab, et hagejate hagi kostja vastu 5042,62 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (Riigikohtu otsus 3-2-1-63-08, p 14). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas on pooltevaheline õigussuhe piisavalt selgelt kvalifitseeritud. Hagiavaldusest ja kostja vastusest nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 3 (7)

1) hagejad ja kostja allkirjastasid 15.06.2001. a kirjaliku müügilepingu, mille esemeks oli müüja omandis olev xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kaarhall ostuhinnaga 30 000 Soome marka (78 900 Eesti krooni); 2) kostja andis hagejale lepingu eseme valduse üle 15.06.2001. a; 3) lepingu kohaselt pidid pooled sõlmima notariaalse müügilepingu hiljemalt 30.09.2001. a, kuid seda pole tänaseni tehtud; 4) kostja esitas 31.12.2015. a hagejatele kirjaliku teate, et nõuab kaarhalli vabastamist hiljemalt 29.02.2016. a. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Lepingu sõlmimise hetkel reguleeris võlasuhteid tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 242 lg 1 kohaselt kohustub ostu-müügi lepingu järgi müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, oli ta kohustatud TsK § 222 lg 1 järgi hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistetakse kahju all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. Kuna kostja ei täitnud kohustust anda kaarhalli omand notariaalselt tõestatud tehinguga hagejatele üle, on hagejatel õigus nõuda tasutud ostusumma hüvitamist kahjuna. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS kohaselt § 143 võtab kohus aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumisele kohaldatava seadusega seonduvat reguleerib VÕSRS § 9, mille lõike 1 kohaselt kohaldatakse 1. juulist 2002 jõustunud TsÜS-s ja VÕS-s aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele

4 (7)

kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust juhul, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

1.septembrist 1994. a jõustunud TsÜS-i (edaspidi TsÜS (1994)) § 116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. 15.06.2001. a lepingu kohaselt pidid pooled sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu kaarhalli omandi üleandmiseks hiljemalt 30.09.2001. a. Seega pidid hagejad oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt 1.10.2001. a, kuivõrd selleks kuupäevaks ei olnud notariaalselt lepingut kaarhalli omandi üleandmiseks sõlmitud. TsÜS (1994) § 116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg järelikult 1.10.2001. a. TsMS § 230 lg 1 lause 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid või tõendeid, mille põhjal saaks teha järeldust, et hagejad ja kostja pidasid pärast 30.09.2001. a läbirääkimisi kaarhalli omandiõiguse üleandmiseks notariaalse müügilepingu sõlmimise tähtaja edasilükkamise üle või oleks jõudnud kokkuleppele teistsuguses tähtajas. Kuigi hagejatel oli alates 15.06.2001. a otsene valdus ehitise üle, pidid hagejad aru saama, et ei ehitise ega kinnisasja omandit pole neile notariaalses vormis sõlmitud lepinguga üle antud. Aegumistähtaja kohaldamist reguleerivad VÕSRS § 9 lg-d 2 ja 3, mille kohaselt juhul, kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. TsÜS (1994) § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et hagejad pidid oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt 1.10.2001.a, kui notariaalset müügilepingut ei sõlmitud, algas sellest kuupäevast ka 5 (7)

TsÜS (1994) § 113 lg-s 1 sätestatud 10-aastane hagi aegumise tähtaeg ja hagi kahju hüvitamise nõudes oleks aegunud 1.10.2011.a. 1.07.2002. a jõustunud TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega on TsÜS-is (2002) sätestatud aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS-is (1994) sätestatud aegumistähtaeg. Aegumistähtaega 3 aastat tuleb arvestada alates 1. juulist 2002, järelikult aegus hagejate nõue kostja vastu 1. juulil 2005. aastal. Kuna hagejate nõue kostja vastu on aegunud, tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis. Kuna kohus on leidnud, et nõue on aegunud, on vastavalt TsMS § 449 lg 3 tegemist lõppotsusega ja lahendis tuleb märkida menetluskulude jaotus. Kuna antud asjas on otsus tehtud hageja kahjuks, siis vastavalt TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hageja kostja menetluskulud ning hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Menetluskuluse suuruse rahaline kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 174 lg 2 ja 4 sätestatule määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale asja lõpetava otsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Kostja ei ole kohtule esitanud enda menetluskulude nimekirja, kohtule teadaolevalt pole seda ka hagejale edastatud. Lähtuvalt TsMS § 176 lg 7 ja 8 on menetlusosalisel õigus esitada vastaspoole menetluskulude osas seisukoht. Kohus pole hagejale määranud tähtaega vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Käesolevas menetlusetapis takistaks kostjalt menetluskulude nimekirja ja hagejalt selle kohta arvamuse küsimine kohtuotsuse tegemist. Seega esineb TsMS § 174 lg 2 sätestatud takistav asjaolu ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 sätestatule. 6 (7)

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja