Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XXXX vastu võlgnevuse 400 euro, intressi 9,60 euro, viivise 400 euro ja võla sissenõudmise kulude 20,40 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
830 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXX Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks võlgnevus 371,14 eurot, intress 0,10 eurot ja seisuga 20. aprill 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 32,50 eurot. Ülejäänud osas jätta Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõuded XXXX vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 51% ulatuses Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kanda ja 49% ulatuses XXXX kanda.
2.Välja mõista XXXX Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks menetluskuludena 134,75 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXX tasuda Era Liisingu
2-16-102654 Inkassoteenused Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas 10.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX (kostja) vastu võlgnevuse 400 euro, intressi 138,66 euro ja viivise 261,28 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 05.04.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 21.04.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 400 eurot, intressi 9,60 eurot, viivise 400 eurot ja võla sissenõudmise kulud 20,40 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot ning menetluskuludelt viivise.
3.Hageja väitel loovutas talle nõude kostja vastu SMS Laen AS (uus ärinimi Creditstar Estonia AS). SMS Laen AS ja kostja sõlmisid 23.10.2014 interneti vahendusel teenuse kasutamise lepingu (laenulepingu), mille alusel võimaldas SMS Laen AS kostjal võtta kiirlaenu. Kostja esitas 23.10.2014 SMS Laen AS-le laenutaotluse 200 euro saamiseks 180 päevaks intressiga 115,18 eurot, st 177,32% aastas. Pärast laenutaotluse esitamist käis kostja oma isikut tuvastamas postkontoris. Laen 200 eurot kanti kostja märgitud pangakontole 23.10.2014. Kostja kohustus laenusumma 200 eurot ja intressi 115,18 eurot tasuma hiljemalt 30.04.2015. Kostja tasus 14.11.2014 intressi 21,67 eurot. 14.11.2014 esitas kostja SMS Laen AS-le laenutaotluse täiendava laenuosa 120 euro saamiseks, millele lisandus ka 23.10.2014 taotletud ja SMS Laen AS-i poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 200 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 320 eurot (200 + 120). Täiendav laenuosa summas 120 eurot kanti kostja märgitud pangakontole 14.11.2014. Laenu tähtajaks oli 90 päeva ja intressi suuruseks 89,96 eurot, st 161,85% aastas. Kostja kohustus laenusumma 320 eurot ja intressi 89,96 eurot tasuma hiljemalt 20.02.2015. Kostja tasus 18.11.2014 intressi 7,19 eurot. 18.11.2014 esitas
2-16-102654 kostja SMS Laen AS-le laenutaotluse täiendava laenuosa 80 euro saamiseks, millele lisandus ka 23.10.2014 taotletud ja SMS Laen AS-i poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 200 eurot ning 14.11.2014 taotletud ja SMS Laen AS-i poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 120 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 400 eurot (200 + 120 + 80). Täiendav laenuosa summas 80 eurot kanti kostja märgitud pangakontole 18.11.2014. Laenu tähtajaks oli 120 päeva ja intressi suuruseks 147,55 eurot, st 166,33% aastas. Kostja kohustus laenusumma 400 eurot ja intressi 147,55 eurot tasuma hiljemalt 20.03.2015. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. SMS Laen AS pöördus korduvalt, kuid tulemusetult kostja poole. Seega on laenu põhiosa võlgnevus 400 eurot. Hageja loobus laenulepingus kokkulepitud intressinõudest ning nõuab kostjalt intressi 0,02% päevas ehk VÕS § 113 lg-s 1 märgitud määras. Kuna kostjal oli õigus kasutada laenusummat 120 päeva, arvestas hageja intressi 120 päevase laenu kasutamise perioodi eest summas 9,60 eurot (400 * 120 * 0,02%). Nimetatud kohustust ei ole kostja täitnud. Laenulepingu p 13 järgi on laenuandjal õigus nõuda kostjalt viivist samas määras intressiga, s.o 0,46% päevas (hageja on arvestanud viivist 0,45% päevas). Hageja arvutas viivist perioodi 21.03.2015-20.04.2016 eest summas 702 eurot (400 * 390 * 0,45%) ja nõuab seda vähendatult kokku 400 eurot. Hageja on arvestanud kostjalt ka võla sissenõudmise kulusid kokku 70 eurot laenulepingu p-de 12.2.1., 12.2.2., 12.2.3. ja 12.2.4. alusel, mida vähendas 20,40 euroni.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi.
5.Kostja on tervisliku seisundi tõttu maksejõuetu ja tõenäoliselt puudus tal ka laenu saamise ajal igasugune sissetulek, mis oleks tal võimaldanud selliseid summasid laenata. Kostjal on raske puue ja ta on 80% töövõimetu. Suur osa pensionist kulub ravimitele.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19).
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. SMS Laen AS ja kostja sõlmisid 23.10.2014 interneti vahendusel teenuse kasutamise lepingu (laenulepingu), mille alusel võimaldas SMS Laen AS kostjal võtta kiirlaenu. Kostja laenutaotluste alusel väljastas SMS Laen AS talle 23.10.2014 laenuna 200 eurot ning täiendavalt 14.11.2014 laenuna 120 eurot ja 18.11.2014 laenuna 80 eurot, kokku 400 eurot 120 päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt 20.03.2015) koguintressiga 147,55 eurot, st 166,33% aastas (0,46% päevas). Kostja on SMS Laen AS-le
2-16-102654 14.11.2014 tasunud 21,67 eurot ja 18.11.2014 tasunud 7,19 eurot. SMS Laen AS on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1186-13, p 22).
11.Krediidi (laenu) kulukuse määr oli laenulepingu järgi 374,77% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2014. a oktoobris 32,95% ja novembris 24,52% (vt http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Seega ületab vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Seetõttu on kostja poolt saadud laenu ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka laenusaaja sundolukorda hindamata. Seega on laenuleping tervikuna tühine.
12.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud asjas laenulepingu tühisuse, võib hagi kuuluda (osaliselt) rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja (hageja) nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 21.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 21; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23). Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks.
13.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 sätestas, et juhul, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sisuliselt sama on sätestatud ka kehtiva VÕS § 4062 lg-s
3.Seega peab kostja tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Samuti on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmise viivitamisega seoses viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113).
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud SMS Laen AS-le 14.11.2014 summa 21,67 eurot ja 18.11.2014 summa 7,19 eurot, kokku 28,86 eurot. Nimetatud maksete puhul tuleb lugeda, et need on tasutud põhivõla katteks VÕS § 415 lg 2 järgi. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 371,14 eurot (400 – 28,86) ning kõrvaldnõuded (intress ja viivis) alljärgnevates suurustes.
2-16-102654
15.Kostja sai 23.10.2014 oma kasutusse 200 eurot ning täiendavalt 14.11.2014 summa 120 eurot ja 18.11.2014 summa 80 eurot, kokku 400 eurot 120 päevaks, st laen tuli tagastada hiljemalt 20.03.2015. Seega kasutas kostja 400 eurot 120 päeva. Sellel perioodil (18.11.201420.03.2015) oli seadusest tulenev intressimäär ajavahemikul 01.07.2014-31.12.2014 aastas 0,15% ja ajavahemikul 01.01.2015-30.06.2015 aastas 0,05%. Kuivõrd kostja tasus SMS Laen AS-le 14.11.2014 summa 21,67 eurot ja 18.11.2014 summa 7,19 eurot, vähenes põhivõlg 371,14 euroni (400 – 28,86). Seetõttu tuleb arvestada intressi summalt 371,14 eurot. Ajavahemiku 18.11.2014-31.12.2014, s.o 42 päeva eest on 371,14 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades intress 0,06 eurot (371,14 * 0,0015 / 365 * 42) ning ajavahemiku 01.01.2015-20.03.2015, s.o 78 päeva eest 371,14 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades intress 0,04 eurot (371,14 * 0,0005 / 365 * 78). Kokku on seadusest tulenev intress 20.03.2015 seisuga seega 0,10 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
16.Alates 21.03.2015 tuleb kostjal tasuda tagastamata põhivõlalt (371,11 eurolt) viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduses arvutas hageja viivist perioodi 21.03.2015-20.04.2016 eest. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 01.01.2015-20.04.2016 aastas 0,05%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 2015. ja 2016. aastal 8,05% (0,05 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes 371,14 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 21.03.201520.04.2016 (s.o 397 päeva) eest 32,50 eurot (371,14 * 0,0805 / 365 * 397). Kokku on viivis seadusjärgses määras 20.04.2016 seisuga seega 32,50 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
17.Hageja nõue võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kõnesoleva nõude osas tugineb hageja laenulepingu p-dele 12.2.1., 12.2.2., 12.2.3. ja 12.2.4., mille kohaselt on laenu tagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt järgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ja 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta. Hageja on arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutusteks kokku 70 eurot, mida vähendas 20,40 euroni. Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, puudub õiguslik alus kulude hüvitamiseks lepingust lähtuvate tasumäärade alusel. Võla sissenõudmise kulude tegelikule suurusele ei ole hageja tuginenud ega selle kohta tõendeid esitanud.
18.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 371,14 eurot, intressi 0,10 eurot ja seisuga 20.04.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 32,50 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
2-16-102654
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 830 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 403,74 euro, s.o ligikaudu 49%, ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 51% ulatuses hageja kanda ning 49% ulatuses kostja kanda.
20.Järgnevalt hindab kohus, millised menetluskulud ja kellelt tuleb välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.Käesoleval juhul on hageja esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (käibemaksuta). Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
22.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
23.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulude summas 100 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, millised tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele).
24.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 134,75 eurot (s.o 275 eurost 49%).
25.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
2-16-102654 suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
26.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.