OÜ EUROPARK ESTONIA hagi A. T. vastu võla 30 euro ja sissenõudmiskulu 10 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490; Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143); Hageja lepinguline esindaja: E. A. (e-post: XXX); Kostja: A. T. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja K. K. (e-post XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta aegumise tõttu rahuldamata OÜ EUROPARK ESTONIA hagi A. T. vastu 40 euro saamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud OÜ EUROPARK ESTONIA kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel. Kostjal tuleb esitada oma menetluskulude nimekiri 20 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 01.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnik V. S.lt 40 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2021 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik V. S. esitas 16.11.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 03.12.2021 määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Nimetatud sõiduk pargiti 06.11.2018 hageja opereeritavale parkimisalale Telliskivi X, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd eelnimetatud kuupäeval puudus sõiduki parkimiseks nõutav luba, parkimisalal parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.
3.Parkimislepingu rikkumiste tõttu väljastati kostjale leppetrahvi nõue nr 1380611181436012 summas 30 eurot maksetähtajaga 20.11.2018, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja paigutas leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
4.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodust tulenevalt pidid kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistinigmustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hagejale kuuluvale eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja (kostja) lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
5.Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hagejale kuuluvale parkimisalale sõiduki omanik/vastutav kasutaja kuni ta ei tõenda vastupidist.
6.Hageja leiab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes – puudus parkimisluba. Hageja ja kostja vahel tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu 2
tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Leppetrahvi summas 30 eurot ei ole tasutud.
7.Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmise kulu. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.29.09.2024 esitas V. S. kohtule tõendi, millest selgus, et sõidukit kasutas leppetrahvi väljastamise ajal A. T.. Kohus asendas 30.10.2024 määrusega kostja V. S. kostjaga A. T. ning luges senise hagi V. S. suhtes tagasivõetuks ja jättis hagi V. S. vastu läbi vaatamata. Kostja seisukohad
9.Kostja A. T. vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Lisaks sellele, et kostja ei nõustu ühegi hageja väidetava nõudega, siis on kostja seisukohal, et kõik hageja väidetavad nõuded on aegunud. Seda kinnitavad ka hageja poolt väidetud asjaolud, kus hageja tugineb väidetavatele 06.11.2018 asjaoludele. Kohtuotsuse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
11.Kohus teeb käesolevas asjas kostja taotluse ja TsMS § 449 lg 2 alusel vaheotsuse, mis on lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
12.Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ja millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb. Kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud. Kostja on käesolevas tsiviilasjas palunud kohaldada aegumist ning asjas vaheotsuse tegemist lõpplahendina, hageja hinnangul tuleb aegumine jätta kohaldamata, kuivõrd hageja leiab, et tema nõuded ei ole aegunud.
13.Kõigepealt kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Hageja nõue koosneb kahest komponendist: leppetrahvi nõue summas 30 eurot ning sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja puhul on tegemist eraparkla operaatoriga, kes väljastab parkimistingimuste rikkumise tuvastamisel leppetrahvi võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 mõistes. Tegemist on tehingulise suhtega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
14.Hageja sissenõudmiskulu nõue tuleneb VÕS § 113 1 lg-st 1. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3
15.TsÜS §147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
16.Hageja väljastas leppetrahvi sõidukile registreerimisnumbriga XXX 06.11.2018 ning selle maksetähtaeg oli 20.11.2018. Seega muutus leppetrahv sissenõutavaks 21.11.2018 (TsÜS § 135 ja § 136 lg-d 1 ja 6). TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes seega 21.11.2021. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude puhul on tegemist kõrvalkohustusest tuleneva nõudega, kuna nõue on tihedalt põhinõudega seotud ning ei saa ilma põhinõudeta esineda. Seega näeb sissenõudmiskulude hüvitamise nõude maksimaalse aegumistähtaja ette TsÜS § 144, mille kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue hiljemalt koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega mööduks hageja nõuete aegumistähtaeg nii leppetrahvi, kui ka sissenõudmiskulude puhul 21.11.2021.
17.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi nõue on aegunud. Hageja on esitanud 01.11.2021 (s.o enne kolme aasta möödumist) maksekäsu kiirmenetluse avalduse antud leppetrahvi nõudes sõiduki omaniku/vastutava kasutaja V. S. vastu. Kuna V. S. esitas nõudele vastuväite, siis lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 03.12.2021 määrusega menetlusse. 29.09.2024 esitas V. S. kohtule tõendi, millest selgus, et sõidukit kasutas leppetrahvi väljastamise ajal A. T. ning kohus asendas 30.10.2024 määrusega esialgse kostja uue kostja A. T. .
18.TsMS § 208 lg 3 teise lause järgi pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Hageja leiab, et asja läbivaatamine "algusest peale" tähendab seda, et uue kostja osas viiakse asjas uuesti läbi eelmenetlus, sh peab kostja saama võimaluse hagile vastata. Asja läbivaatamisega "algusest peale" ei saa samastada menetluse alustamise mõistet. Seega ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Tsiviilasjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 01.11.2021, seega tuleb ka kostja A. T. suhtes hagi esitamise ajaks lugeda 01.11.2021.
19.Samuti on hageja seisukohal, et kostja esindaja esitas varasemas menetluses 29.09.2024 menetlusdokumendi, millele oli lisatud praeguse kostja kinnitus selle kohta, et tema kasutas 2018 aasta novembris sõidukit XXX. Hageja leiab, et on selge ja ei saa olla vaidlust selle üle, et kostja 29.09.2024 kinnitus selle kohta, et just tema on vastutav vaidlusaluse leppetrahvi üle, on tema tahteavaldus, millest saab järeldada, et tal on tahe nõuet tunnistada. Hageja hinnangul kostja nõude tunnustamisega tekkinud olukord, kus aegumist tuleb arvestada alates 29.09.2024, sest aegumine oli katkenud.
20.Kohus hagejaga ei nõustu ja leiab, et hageja nõue kostja A. T. vastu on aegunud. Kohus tuvastas eelpool, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist 21.11.2018. Sellega hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud muuhulgas avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses
21.TsMS § 362 lg 1 järgi on esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi teise lõike 4
kohaselt kehtib see ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti ja kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse seda nii hagi esitamis ega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel.
22.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega tuleneb aegumise definitsioonist, et aegumine mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja kohustusi ning õigus keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte kohustatud isikul.
23.Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõude aegumise peatab üksnes õige võlgniku (kostja) vastu esitatud hagi. Kostja hilisemal menetlusse kaasamisel ei kaasne aegumise peatumist tagasiulatuvalt teise kostja vastu varasemast hagi esitamisest (TsÜS komm väljaanne, Juura 2023, § 160, p 3.2.3 b, lk 845). Seega ei ole õige hageja seisukoht, et nõue ei ole uue kostja suhtes aegunud põhjusel, et menetlust alustati juba 01.11.2021. Hageja leppetrahvinõude aegumine ei peatunud nõude esitamisega esialgse kostja vastu, kellel hagejaga võlasuhet tegelikkuses ei olnud.
24.Riigikohus asus 27.11.2024 lahendis seisukohale, et „nõude aegumise peatab üksnes hagi või sellega võrdsustatud avalduse esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seega ei peatunud hageja leppetrahvinõuete aegumine maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamisega sõidukite omaniku vastu. Hageja nõuete aegumine võis peatuda TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega kostja vastu, kui selleks ajaks ei olnud aegumistähtaeg möödunud. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et kostjast sai menetlusosaline TsMS § 208 lg 1 alusel kostja asendamise kaudu. Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist TsMS § 208 lg 3 kohaselt algusest peale. See tähendab, et seni tehtud menetlustoimingud ei ole uuele kostjale siduvad ja kohus peab uuesti tegema kõik seni tehtu, mh viima läbi eelmenetluse, ja andma kostjale võimaluse hagile vastata. Kuna TsMS § 362 lg-d 1 ja 2 reguleerivad hagi ja muu avalduse esitamise tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu, ei tekkinud kostjale õiguslikke tagajärgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi esitamisest sõidukite omaniku vastu. Eeltoodust erinevat järeldust ei saa teha maakohtu viidatud kolleegiumi seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10, kus otsustati, millist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korda tuleb TsMS § 362 lg 1 tähenduses kohaldada olukorras, kus menetlus algas enne, kuid kostja kaasati menetlusse pärast TsMS-i jõustumist. Kuna TsMS § 362 on üksnes menetlusõigusliku tähendusega (RKTKo 11.04.2008, 3-2-1-14-08, p 16), ei muuda selles sätestatu hageja ja kostja vahelises õigussuhtes TsÜS-iga reguleeritud nõude aegumise kulgemist, peatumist ega katkemist.“ (RKTKo nr 2-21-141014/56, p 12.1-12.2).
25.Nõude aegumise peatab üksnes seega hagi või sellega võrdsustatud avalduse esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seda ka olukorras, kus kostjast saab menetlusosaline kostja asendamise kaudu (TsMS § 208 lg 1). Nõude aegumist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei teadnud, kes on õige kostja. Nii selgitas Riigikohus eelpoolviidatud 27.11.2024 lahendis, et „Samuti ei mõjuta hageja nõude aegumist asjaolu, et ta ei teadnud, kes sõidukeid tegelikult kasutas. Kuigi hagejal võib olla parkimistingimuste järgi õigus eeldada, et sõidukit juhtis ja parkimislepingu pooleks on seega sõiduki omanik (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11), kannab hageja riski, et sõiduki omanik lükkab selle ümber. Kostjale ei saa ette heita, et sõiduki omanik esitas sõidukite tegeliku kasutaja andmed alles 11 kuud pärast tema vastu nõude esitamist.“ (RKTKo nr 2-21-141014/56, p 12.3).
5
26.Käesoleval juhul on hageja pöördunud leppetrahvi sissenõudmiseks kohtu poole 20 päeva enne nõude aegumist. Uuele kostjale ei saa ette heita seda, et esialgne kostja tõi vastavad asjaolud kohtu ette alles mitu aastat hiljem pärast tema vastu nõude esitamist. Kohus võttis seda arvesse V. S. suhtes esitatud nõude menetluskulude kindlaksmääramisel, kuid see ei mõjuta kostja vastu esitatud nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluses võib võlgnik piirduda üldsõnaliselt vastuväite esitamisega kogu nõude vastu. Isegi kui V. S. oleks Harju Maakohtule 23.12.2021 esitatud esimeses menetlusdokumendis avaldanud, et sõiduki tegelikuks kasutajaks oli A. T., siis selleks ajaks oli hageja nõue juba aegunud. 20 päeva enne nõude aegumist kohtusse pöördudes on hageja võtnud riski, et sõiduki omanik lükkab hagis esitatud eelduse parkimislepingu sõlmimise kohta ümber ja nõue tegeliku sõiduki kasutaja vastu on aegunud.
27.Eeltoodu ei ole vastuolus ka TsMS § 362 lg-st 1 tuleneva põhimõttega selle kohta, et hagi esitamise ajaks loetakse hagi kohtusse jõudmise aeg. Nimetatud säte reguleerib hagi esitamise ja nõude aegumise kulgemist puudutavaid tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu. Kostjal ei teki õiguslikke tagajärgi hagi esitamisest V. S. vastu. Kuivõrd TsMS §-l 362 on üksnes menetlusõiguslik tähendus, ei saa TsMS §-s 362 sätestatu muuta hageja ja kostja vahelises õigussuhtes nõude aegumise kulgemist, peatumist ega katkemist, mida reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus.
28.Hageja on viidanud ka sellele, et 29.09.2024 kohtule esitatud dokumendis on kostja nõuet tunnustanud. Kohus selgitab, et nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (RKTKo nr 3-2-1-122-02, p 11; 3-2-1-146-13, p 24; 3-2-1-145-14, p 13; 3-2-1-169-15, p 10; 3-2-1-129-16, p 48).
29.Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb kohus TsMS § 449 lg 3 kolmandast lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
32.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson
6
kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.