(õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2016.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-254
Tsiviilasi
OÜ XXXX hagi XXXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
14 302,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXXX (registrikood XXXX), volitatud esindaja Enn Talp, e-post [email protected] Kostja: XXXX(isikukood XXXX), elukoht XXXX, e-post XXXX
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtul tuleb seega menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuvastada, kas kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks või mitte. 29.04.2016.a kostja vastuses on kostja võtnud hagi õigeks ja tunnistanud tema vastu hagiavalduses esitatud nõuet. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et hageja oleks kostjat kohtueelselt nõudest teavitanud ning kostja oleks nõude täitmisest kõrvale hoidnud või nõudele põhjendamatult vastu vaielnud. Seega ei ole hageja andnud kostjale võimalust kohtueelselt nõuet rahuldada ning kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida. Ühtlasi on 29.04.2016.a kostja vastuse kohaselt kostja arvates võimalik asi lahendada kompromissiga ja vastastikusel kokkuleppel, kostja on avaldanud soovi võla tasumiseks maksegraafiku kokkuleppimiseks. 04.05.2016.a pöördus kohus hageja poole ja palus OÜ-l XXXX kaaluda temale esitatud kompromiss-ettepanekut ning menetlusosalistel alustada kompromiss-läbirääkimisi ja teavitada kohut kompromissi sõlmimisest või läbirääkimiste nurjumisest hiljemalt 18.05.2016.a. Pooled kohtule tähtaegselt ei vastanud ega kompromisslepingut ei esitanud. 24.05.2016.a kohustas kohus OÜ-d XXXX teatama esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30.05.2016.a, kas hageja peab võimalikuks kompromissi sõlmimist. Hageja ei ole kohtule tähtaegselt ega käesoleva määruse koostamise hetkeni vastanud. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kuivõrd hageja ei esitanud seisukohta võimaliku kompromissi sõlmimise osas ega põhjendusi, miks hageja ei pea võimalikuks kompromissi sõlmimist, leiab kohus, et hageja ei kaalunud ka kohtumenetluses võimalust jõuda kokkuleppele võlgnevuse ja menetluskulude tasumise osas. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust nõude esitamiseks ja on avaldanud tahet jõuda kokkuleppele võlgnevuse tasumises, mistõttu menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebaõiglane ja vastuolus TsMS § 168 lg-ga 6. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Kuna hageja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja, siis ei ole tal menetluskulusid, mida saaks kostjalt sisse nõuda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.