lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-13043/8

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-13043/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-13043

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2024. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-24-13043

Tsiviilasi

P.Q`i hagi H.P`i vastu elatise muutmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: P.Q (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:XXX); Hageja lepinguline esindaja: S.H (e-post: XXX); Kostja: H.P (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja seaduslik esindaja: U.Z (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

12.11.2024. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja P.Q`i ja kostja H.P`i (seadusliku esindaja U.Z kaudu) vahel 12.11.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Pooled lepivad kokku, et muudavad Tartu Maakohtu 07.09.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11527 kinnitatud kompromissi, mille kohaselt tasub P.Q H.P-le kuni tema täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool H.P-le igakuselt makstavast lapsetoetusest, selliselt, et alates 03.05.2024.a P.Q H.P-le elatist ei maksa.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-13043 menetlus P.Q`i hagis H.P`i vastu elatise muutmise nõudes.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.P.Q esitas 29.08.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse H.P`i vastu elatise muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on H.P P.Q`i ja U.Z ühine alaealine laps, sündinud 22.10.2007. a. Tartu Maakohtu 07.09.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11527 kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt tasub P.Q lapsele H.P-le alates 10.08.2020. a kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool H.P-le igakuiselt makstavast lapsetoetusest. Võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga on aga elulised asjaolud oluliselt muutunud. Kui kohtumääruse tegemise hetkel oli lapse H.P`i püsiv elukoht ema U.Z juures, siis alates 03.05.2024. a on lapse alaliseks elukohaks isa P.Q`i elukoht. Kuivõrd laps on asunud alaliselt elama hageja juurde, täidab hageja oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes vahetult kulutusi tehes, tasudes ainuisikuliselt lapse eluasemekulude, toidu, rõivaste, meelelahutuse ja kooliga seotud kulutuste eest. Eeltoodust lähtuvalt puudub hagejal igasugune kohustus anda lapsele ülalpidamist elatise maksmise teel ning hageja taotleb kohtult Tartu Maakohtu 07.09.2020. a kohtumääruse muutmist, vähendades hageja poolt kostjale makstava elatise suurust nullini.
2.Kohus võttis hagi 06.09.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostja seaduslikku esindajat, U.Z-i, hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostja seaduslikule esindajale elektrooniliselt kätte 16.09.2024. a. Kostja esindaja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
3.12.11.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja P.Q ja kostja seaduslik esindaja U.Z. Kostja esindaja avaldas, et ta ei esita hagile vastuväiteid ja on nõus, et alates ajast, kui laps elab hageja juures, hageja elatist maksma ei pea. Pooled pidasid läbirääkimisi ja sõlmisid elatise muutmise osas kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul leppisid pooled kompromissiga kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval