Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Krediidipank (hageja) ja A. T. (kostja 1) ning A. T. (kostja 2) 26.03.2008.a. laenulepingu nr 22613 (edaspidi leping), mille alusel said kostjad laenu summas 13 613,18 eurot (213 000 EEK), kostjad kohustusid laenu tagastama koos intressiga vastavalt lepingu punktis 2.10 kokkulepitule. Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Laenuandja esitas kostjatele korduvalt võlateatisi lepingust tulenevate kohustuste kohta ja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. Kostjad võlgnevusi ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab kostjatelt kohustuste täitmist alljärgnevas ulatuses: tagastamata laen summas 12 481,70 eurot; intressid summas 163,69 eurot; viivitusintressid summas 2 957,20 eurot. Kokku nõuab hageja kostjatelt kohustuste täitmist summas 15 602,59 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §§ 3; 146; 362; 367; 372; 407, VÕS §§ 3 p 1; 8; 76, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113; 396 palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 15 602,59 eurot, mis koosneb laenu tagastamata põhiosa nõudest 12 481,70 eurot, tasumata intressist 163,69 eurot, 14.02.2014.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressist summas 2 957,20 eurot; mõista alates 15.02.2014.a. kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja jooksev viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõude vähendamise avalduse kohaselt (tl 59-61) toimus 05.06.2014 enampakkumine kostjate korteriomandi asukohaga Kooli 7-21 Väimela Võrumaa suhtes, mille käigus võõrandati korteriomand hinnaga 4900 eurot ja laekus hagejale 4299,93 eurot, mille arvelt hageja vähendas kostjate kohustusi maakleriteenuse kasutamise eest müügil 319 eurot ja tagastamata laenu põhiosa summas 3980,93 eurot. Seega palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tagastamata laenu 8500,77 eurot, intressid 163,69 eurot ja seisuga 01.07.2014.a. sissenõutavaks muutunud viivised 3343,54 eurot ning edasi põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja A. T. vastuse kohaselt (tl 43-46) on olukord haginõude suuruse osas täitemenetluse tulemusena muutunud, sest täitemenetluses arestitud kinnisvara (korteriomand Kooli tee 7-21 Väimelas Võru vallas ) realiseeriti kohtutäituri poolt enampakkumisel ja selle tulemusel hageja nõue osaliselt rahuldati. Eeltoodust tulenevalt peaks hageja oma nõuet korrigeerima. Samuti taotleb kostja 1 kohtult VÕS §-de 113, 198 ja 162 1g 1 alusel viivise vähendamist kohtu poolt õiglaseks peetava summani, arvestades asjaolu, et kostja I on alaealist last üksi kasvatav ema,

kes saab kostjalt 2 elatusraha lapse ülalpidamiseks alla seaduses ette nähtud alammäära ja kelle põhilisteks elatusvahenditeks on vaid praeguses elukohas Iirimaal saadavad hädavajalikud toetused, milliste maksmise Iirimaa lõpetab alates 01.07.2014.a. seoses sealsete seadusemuudatustega. Ka on kostja I 10 kuud tagasi üle elanud seljaoperatsiooni ja tal ei ole lubatud operatsioonijärgselt kuni käesoleva ajani töötada. Kostja 1 majanduslikku olukorda ja panga vastutustundetust laenu andmisel arvestades ning TsMS § 162 1g 4 sätestatut silmas pidades tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja A. T. on hagi isiklikult kätte saanud (tl 37), kuid ei ole hagile vastanud.

KOHTU

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kostja A. T. ei ole ilmunud kohtuistungile. Hagimaterjalid ja nõude vähendamise avaldus, mis on saadetud kostjale A. T. `le hagiavalduse järgsel aadressil, on kostja poolt isiklikult vastu võetud (tl 37, 64). Kohtukutse on kohtukordniku poolt tagastatud, kuna A. T. ei ela antud aadressil, isa väitel asukoht teadmata. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on A. T. registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 69). Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 76) ei olnud politseil võimalik edastada A. T. ́le kohtukutset, sest isik viibib Iiri Vabariigis; isa sõnade kohaselt viibib poeg juba poolteist aastat Iiri Vabariigis, isal puudub igasugune kontakt pojaga. Kohus loeb kostjale kohtukutse kätte toimetatuks kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.04.2016 (tl 107). Kostja A. T. ei ole kohtule teatanud mõjuva põhjuse esinemisest kohtuistungile mitteilmumiseks ega ta pole taotlenud istungi edasilükkamist. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotleb istungil asja sisulist lahendamist. Kohus lahendab asja hageja taotlusel käesoleva otsusega kostja A. T. kohalolekuta. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule koopia poolte vahel 26.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr 22613 koos maksegraafiku ja laenulepingu üldtingimustega (tl 8-15); koopiad hageja poolt kostjatele saadetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatistest (tl 16,17). Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 26.03.2008 laenulepingu, millega kostjad võtsid laenu 213 000 krooni, intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 3 % aastas, laenu tagasimaksmine toimub anniteetgraafiku alusel iga kuu 11.kuupäeval, laenusumma kasutatakse korteriomandi ostuks asukohaga Kooli tee 7-21 Väimela alevik Võru vald Võrumaa. Kostjad on kõigi nimetatud tingimustega nõustunud ning on seda kinnitanud oma allkirjadega. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, lepingu

üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjatele laenu 13 613,18 eurot (213 000 krooni); kokku lepiti intressimääras 6 kuu EURIBOR + 3% aastas; lepingu poolte vahel oli koostatud maksegraafik, milles oli fikseeritud krediidi tagastamine ja intressi maksmine kuni 13.märtsini 2028.a. (8, 11-15). Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt, mida ei ole kostjad kummutanud, rikkusid kostjad lepingut, jättes täitmata lepingu p 2.10 sätestatud kohustuse tagastada laenusumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste p 14.1.1 on kooskõlas VÕS § 416 lg 1, mille alusel on pangal õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda kogu laenusumma ja intresside tasumist, kui laenusaaja ei tasu lepingujärgseid makseid tähtaegselt ja on osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikus märgitud maksega ning ei ole tasunud võlgnevuses olevaid summasid kahe nädala jooksul pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja hageja on teinud krediidisaajatele hoiatuse, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Lepingu ülesütlemise hoiatusest (tl 16,17) nähtuvalt on hageja 27.01.2011 esitanud kostjatele laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles on nõudnud võla tasumist 14 päeva jooksul ning seejärel 15.veebruaril 2011.a. on esitanud teatise lepingute erakorralisest ülesütlemisest.

Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt pärast kostjate korteriomandi müüki enampakkumisel vähendatud nõudeavalduses nõutud põhivõla 8500,77 eurot ja intresside 163,69 eurot suurust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et võlgnikud oleksid oma kohustuse täitnud. Eeltoodud tõendite alusel on tõendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele

laenulepingujärgne põhivõlgnevus 8500,77 eurot ja lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressid 163,69 eurot.

VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 15.04.2013 seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt summalt aastas ja hageja on viiviseid selles määras ka arvestanud. VÕS § 42 lg 1 mõttes on tühine laenulepingu üldtingimuste punkt 3 osas, mille kohaselt on viivisemäär kindlaks määratud Hinnakirjas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on arvutanud viivised võlgnetavatelt summadelt kuni 1.juulini 2014 kogusummas 3354,54 eurot ja nõuab TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist edasi kuni põhinõude 8500,77 eurot täieliku täitmiseni VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja A. T. avaldab, et ta on alaealist last üksi kasvatav ema, kes saab elatusraha lapse ülalpidamiseks alla seaduses ette nähtud alammäära ning kelle põhilisteks elatusvahenditeks on vaid praeguses elukohas Iirimaal saadavad hädavajalikud toetused, milliste maksmise Iirimaa lõpetas alates 01.07.2014.a. seoses sealsete seadusemuudatustega, samuti on kostja I 10 kuud tagasi üle elanud seljaoperatsiooni ja tal ei ole lubatud operatsioonijärgselt kuni käesoleva ajani töötada, mistõttu taotleb ta viiviste vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu.

Viiviste suuruse alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Viivitusintressi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised on ebamõistlikult suured. Kostja A. T. on juba vastuses hagile (tl 44) 10.juunil 2014 avaldanud, et vastavate tõendite hankimine ja tõlkimine on aega ja kulu nõudev ning esitas alles 30.mai 2016 istungil kohtule enda kohta võõrkeelsed tõlkimata materjalid, mis sisaldasid aastataguseid andmeid, mille kohus jättis TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et viivised on ebamõistlikult suured. Viiviste tasumine on ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 14.06.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalselt suur, mh. et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproport-sionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Hageja nõuab käesolevas asjas viiviseid seadusjärgses määras ja hageja poolt nõutavad viivised ei ületa põhinõude suurust. Asja materjalidest nähtub, et kostjate võlgnevus algab alates 2011.aastast, kostjad ei ole käesoleva ajani üles näidanud piisavat tahet võlgnevuse tasumiseks. Samuti on küsitav ainuüksi ühe solidaarvõlgnikust kostja väidetavast kehvast majanduslikust seisust tulenev viiviste vähendamine. Seega ei ole käesolevas asjas kohtu arvates tõendatud alus viiviste vähendamiseks. Samas on kohtupraktika kohaselt mõistlik piirata TsMS § 367 alusel kostjatelt väljamõistetavate viiviste suurust koos juba 1.juuliks 2014 sissenõutavaks muutunud viivistega 3354,54 eurot põhinõude 8500,77 eurot suuruseni. Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 12 008 eurot, millest 8 500 eurot ja 77 senti on tagastamata laen, 163 eurot ja 69 senti intressivõlgnevus, viivised kuni 1.juulini 2014.a. 3343 eurot ja 54 senti ning alates 2.juulist 2014 kuni laenusumma 8500,77 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt, mis koos 1.juulini 2014 sissenõutavaks muutunud viivisega 3343,54 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 8500,77 eurot suurust. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja A. T. esindaja taotleb, arvestades kostja A. T. maksesuutlikkust, määrata otsuse täitmine A. T. poolt ositi kuumaksetena 50 eurot kuus kuni otsuse täitmiseni. Hageja ei vaidle vastu otsuse täitmise viisi ja korra sellisel kujul kindlaksmääramisele (tl 119). Neil asjaoludel leiab kohus, et kostja A. T. osas tuleb määrata käesoleva otsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt A. T. `l tuleb väljamõistetud summad tasuda igakuiste maksetena 50 eurot kuus alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni väljamõistetud summade täieliku tasumiseni hageja pangakontole. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmist TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud menetluskulu nimekirja, mille kohaselt palub ta kostjatelt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 600 eurot ja hageja esindaja sõidukulud kokku 61,90 eurot (tl 120-125). Kostja A. T. menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu esindaja tasu kokku 292 eurot (tl 116-117, 126-128). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt leiab kohus, et on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista kostjatelt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot (tl 7). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esindaja taotleb kostjatelt sõidukulu 18.11.2015, 25.04.2016 ja 30.05.2016 kohtuistungitele kokku 61,90 eurot väljamõistmist, mille kohta on esitatud kohtule bussipiletite koopiad marsruudil Tallinn-Võru-Tallinn, mida kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud kuluks. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 600+ 61,90= 661,90 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.