Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve
Kohtuasi
Mihhail Kõlvarti hagi AS-i POSTIMEES GRUPP vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-21988
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Mihhail Kõlvart, esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Kostja AS POSTIMEES GRUPP (registrikood 10472757), esindaja vandeadvokaat Dmitri Rozenblat
Asja läbivaatamise kuupäev
30. mai 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-21988 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.
Tagastada Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mihhail Kõlvart (hageja) esitas 9. mail 2013 Tartu Maakohtule hagi AS-i POSTIMEES GRUPP (endine ärinimi AS POSTIMEES, kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Hagiavalduse kohaselt ilmus 25. septembril 2012 kostja väljaantavas ajalehes Tallinna Postimees (nii paber- kui ka veebiväljaandes, nii eesti- kui ka venekeelses väljaandes) artikkel pealkirjaga „Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist". Artiklis sisalduvad järgmised ebaõiged
faktiväited: 1) uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist (väide 1); 2) uurimisasutuste tähelepanu on äratanud 2011. aasta alguses Tallinna eelarvest keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvartiga seotud Eesti Taekwondo Liidule tehtud ülekanne (väide 2); 3) Ilves ja Kõlvart sõlmisid 8. aprillil tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks (väide 3); 4) Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda (väide 4). Väidete 1 ja 2 kohta leidis hageja, et vale on see, et uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist. Artiklis kajastatud rahaeraldis tehti veebruaris 2011. Hageja sai Tallinna abilinnapeaks
8.aprillil 2011. Seega tehti ülekanne ajal, mil hageja ei olnud Tallinna abilinnapea ega saanud ühelgi juhul olla seotud Tallinna linna rahaeralduse otsustamise ja/või tegemisega. Tallinna Linnavolikogu
24.märtsil 2011 vastu võetud määrusega nr 9 „Tallinna linna 2011. aasta eelarve muutmine ja esimene lisaeelarve" kinnitati Tallinna Spordi- ja Noorsooameti spordiprojektide toetuste eelarve, kokku 460 414 eurot, millest eraldi reana kinnitati rahvusvaheliste spordiürituste alla Eesti Taekwondo Liidule 63 912 eurot. 8. aprillil 2011 sõlmiti leping, mis kandis sama kuupäeva ning millega täpsustati tehtud rahaeralduse kohta Tallinna linnale esitatava aruandluse korda. See leping ei olnud aluseks mitte ühelegi Eesti Taekwondo Liidule tehtavale rahaeraldusele. Järelikult on väide 3 ebaõige. Neljanda väite kohta märkis hageja, et ta ei ole andnud rahaeralduse kohta uurimisasutusele ühtegi selgitust. Samuti ei ole kostja tõendanud uurimisasutuste huvi tehingu vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on andnud selgitusi, mis ei kattu pangakontode väljavõtetega, ning et hageja selgitused on põhjuseks, miks tehing huvitab uurimisasutusi. Seega on väide 4 ebaõige. Kõik hagiavalduses nimetatud faktiväited on valed nii eraldi, aga eriti koosmõjus ülejäänud artikli väidetega ning loovad hagejast kuvandi kui ebaausast linnaametnikust, kes, vormistades tagantjärele dokumente, kannab (või laseb kanda) linna eelarvest ebaseaduslikult vahendeid endaga seotud juriidilisele isikule ning on sellise tegevuse tagajärjel sattunud uurimisasutuste huviorbiiti. Kõik need faktiväited on au teotavad. Väide 3 viitab võimalikule korruptsioonikahtlusele - lepingu sõlmimine tagantjärele tähendab, et tehing vormistati pärast sooritust. Viide olematule uurimisele (väide 4) heidab halba varju hageja aususele. Hageja palus kohustada kostjat avaldama omal kulul nii eesti- kui ka venekeelse ajalehe Postimees paberväljaande esimesel lehel ning elektroonilise väljaande kuulutustulbas (bänneris) järgmine teade: AS POSTIMEES avaldas Mihhail Kõlvarti kohta ebaõigeid andmeid, ning paberkandja teisel lehel ning elektroonilises väljaandes ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega ümberlükkav teade: „Oleme 25.09.2012 artiklis „Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist" Mihhail Kõlvarti kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmiseid väiteid: 1) 2011. a alguses tehti Tallinna linna eelarvest ülekanne Eesti Taekwondo Liidule, mis on seotud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvartiga. See väide on vale; 2) Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka 8. aprillil tagantjärele raha
eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks. See väide on vale; 3) Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. See väide on vale." Hageja palus kohustada AS-i POSTIMEES ajalehe Postimees nii eestikui ka venekeelses veebiväljaandes avaldama eespool sõnastatud teadet kestusega üks kuu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et väited nr 1 ja 2 ei sisalda andmeid selle kohta, et hageja oli ülekande tegemise ajal (st 2011. aasta veebruaris) abilinnapea. Sõnal „tagantjärele" on olemas neutraalne tähendus „hiljem" ning selles tähenduses on sõna kasutatud õigesti. Kui rahaülekanne tehti 2011. aasta veebruaris ja artiklis nimetatud leping sõlmiti 2011. aasta aprillis, ongi leping sõlmitud hiljem ehk tagantjärele. Väitest 4 ei tulene, et hageja oleks andnud selgitusi otse uurimisasutusele, vaid üksnes see, et uurimisasutustele on olnud hageja mis tahes vormis ja mis tahes isikule antud selgitused kättesaadavad. Isegi kui nõue on osaliselt vaieldav, ei anna see hagejale alust nõuda väite ümberlükkamist, kuna artikli kontekstis on tegemist täiesti ebaolulise väitega. Kinnituse uurimisasutuse huvi kohta andis artikli kirjutanud ajakirjanik Tuuli Kochile tema usaldusväärne allikas. Kuna allikas ei ole andnud nõusolekut enda isiku avalikustamiseks, ei ole kostjal võimalik seda teha ning seega ei saa ka taotleda tema tunnistajana ülekuulamist. Kui nõustuda asjaoluga (millega kostja ei nõustu), et Postimehe eestikeelse versiooni kolmandal lehel ja venekeelse versiooni teisel lehel avaldatud hageja vaidlustatud väited on ebaõiged, ei ole hagejal õigust nõuda nende ümberlükkamist esilehel ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist veebis 30 päeva jooksul.
3.Tartu Maakohus jättis 6. märtsi 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kuna artikkel on avaldatud ajal, mil hageja oli Tallinna abilinnapea, on põhjendatud hageja nimetamine abilinnapeaks ka sündmuste puhul, mis toimusid enne hageja abilinnapeaks saamist. Artiklist tuleneb selgelt, et raha liikumine oli toimunud enne, kui hageja sai abilinnapeaks. Artikkel ei sisalda väidet, mille kohaselt oli ülekanne seotud hageja kui Tallinna abilinnapeaga. Hageja oli ülekandega seotud kui Eesti Taekwondo Liiduga seotud isik. Hageja väitel sisaldab artikkel ebaõiget faktiväidet, mille kohaselt Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka
8.aprillil 2011 tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks. Kuivõrd raha oli laekunud MTÜ kontole juba veebruaris, ei ole tegemist ebaõige faktiväitega. Sõna „ka" kasutamine artikli kontekstis ei viita sellele, et hageja ja Ilves oleksid sõlminud veel mõne lepingu tagantjärele. Pigem viitab see eelmises artikli lõigus mainitud käskkirjadele, mis olid samuti allkirjastatud tagantjärele. Formaalloogika järgi pidanuks raha eraldamise otsustele järgnema ülekanne ja mitte vastupidi. Ajakirjanik ongi seda oma artikliga soovinud näidata. Hageja väitel sisaldab artikkel ebaõiget faktiväidet, mille kohaselt Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. Artikli autori, tunnistaja T. Kochi (tunnistaja) vande all antud ütluste kohaselt andis konfidentsiaalne allikas talle informatsiooni selle kohta, et uurimisasutus on rahaeraldiste vastu huvi tundnud. Konfidentsiaalne allikas on tunnistaja ütluste kohaselt uurimisasutuse ametnik, kes näitas tunnistajale Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) koostatud dokumenti, mis sisaldas
informatsiooni rahaliikumiste kohta Tallinna linnas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud uurimisasutuse huvi tehingu vastu, seega ei ole asjaolu, kas ja kellele on hageja selgitusi andnud ning kas uurimisasutustele on olnud kättesaadavad pangakontode väljavõtted, iseenesest hageja au teotavad. Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama oletust, mille kohaselt hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
6.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Riigikohus tühistas 15. aprilli 2015. a otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu nõudes lükata ümber ebaõige faktiväide („Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda." (väide 4)), ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Selles osas on Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2014. a otsus jõustunud. Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib kannatanu VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-15-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Väidete 1-3 puhul asusid kohtud õigesti seisukohale, et nimetatud väited vastavad tõele, sh ei ole kohtud otsuse tegemisel asjaolusid tuvastades ja tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse normi. Väide 4 („Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.") on liitväide, mis sisaldab esmalt väidet, et
uurimisasutusi huvitab kõnealune tehing. Ringkonnakohus leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo vastusega 6. oktoobrist 2014 nr 2.1.-4/155895-2 leidis kinnitust kostja esitatud väide, et uurimisasutusi on huvitanud 63 912 euro liikumine 22. veebruaril 2011 Tallinna linna eelarvest Eesti Taekwondo Liidu kontole. Kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-te 3-5 järgi ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. Kohtud ei ole asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Väär on aga ringkonnakohtu järeldus, et artiklis avaldatud seisukoht, mille kohaselt uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda, on väärtushinnang, mida ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi ümber lükata. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et artiklis ei ole selgelt sõnastatud väiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Maakohus on valesti jaganud asjaolude tõendamise koormust, leides, et hageja oleks pidanud tõendama väite 4 ebaõigsust. Riigikohtu praktika järgi tuleb VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Kuna eelnimetatud väited on hageja mainet kahjustavad (au teotavad), siis lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal kui nende väidete avaldajal. Nagu eespool märgitud (vt käesoleva otsuse p 12), on ringkonnakohus tuvastanud, et tõele vastab väide, et ühte uurimisasutust (RAB) huvitab tehing. Ülejäänud väites 4 sisalduvatele faktiväidetele ei ole kohtud aga tähelepanu pööranud ega ole ka muu hulgas leidnud, et kostja esitatud tõenditega oleks need asjaolud tuvastatud. Seega peab kostja selleks, et hagi ei rahuldataks, tõendama, et hageja on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1-3 järgi. Seetõttu ei ole oluline ka see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-
1-95-05, p 26; 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14). Seetõttu ei ole praeguses asjas tähtsust ka sellel, et hageja oli artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Viimati nimetatud asjaolul oleks tähtsust nt juhul, kui hageja oleks nõudnud ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega talle tekitatud kahju hüvitamist. Sellisel juhul oleksid kohtud pidanud seda asjaolu arvesse võtma kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel VÕS § 1046 järgi. Maakohtul oli õigus artikli kirjutanud ajakirjanik T. Koch vande all tunnistajana üle kuulata ning ajakirjanikul oli iseenesest õigus TsMS § 257 lg 4 järgi keelduda ütluste andmisest. Samas ei saa selles sättes sisalduvat regulatsiooni tõlgendada hageja kahjuks. Seetõttu ei muuda TsMS § 257 lg-s 4 sätestatu VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevat asjaolude tõendamise koormust (vt käesoleva otsuse p 13). Kui ajakirjanik vahendab tunnistajana informatsiooni, mille ta väidetavalt sai oma „allikalt", siis ei ole ta küll TsMS § 257 lg-st 4 tulenevalt kohustatud ütlusi andma ja teda ei saa ütluste andmisest keeldumise eest võtta kriminaalvastutusele karistusseadustiku § 318 alusel, kuid tsiviilasja lahendava kohtu jaoks jääb selline informatsioon paljasõnaliseks ja kontrollimatuks. Asjaolul, et ajakirjanik võib samade faktiväidete avaldamise tõttu vastutada hageja ees kostjaga solidaarselt VÕS § 137 lg 1 järgi, võib olla tähtsust ajakirjanikust tunnistaja ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamisel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis asja uuesti läbi vaadates 17. detsembri 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb asjas teha uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Riigikohus oli seisukohal, et väide 4 on liitväide, milles on kolm väidet: a) uurimisasutusi huvitab tehing; b) hageja on andnud tehingu kohta selgitusi uurimisasutustele või teistele isikutele; c) uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et hageja antud selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtu järeldusega, et asjas on tõendatud, et uurimisasutusi huvitab tehing (a). Seega peab ringkonnakohus, arvestades poolte tõendamiskoormist, hindama, kas kostja on tõendanud, et hageja on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi (b) ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda (c). Tulenevalt Riigikohtu juhistest andis ringkonnakohus pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks. Hageja seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Kostja esitas oma seisukohad ning tõenditena MTÜ Eesti Taekwondo Liit 30. novembril 2011 Tallinna Linnavalitsusele esitatud kolm erinevat taotlust toetuse saamiseks ning toetuse kasutamise aruande. Kostja esitas alternatiivselt lisatõendite kogumise taotluse. Ringkonnakohus edastas kostja esitatud uued tõendid ja taotluse hagejale, kuid hageja vastuväiteid ei esitanud. Kuna Riigikohus märkis, et varasemas kohtumenetluses jaotasid kohtud vääralt tõendamiskoormise,
ning ringkonnakohus pidi asja uuel läbivaatamisel andma kostjale võimaluse esitatud faktiväiteid tõendada, siis esineb alus uute tõendite juurdevõtmiseks TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel. Rahuldada tuleb ka kostja lisatõendite kogumise taotlus. Vastuseks tõendite kogumise taotlusele esitas RAB teatise, milles märgitakse, et andmebüroo „peab võimalikuks toetada AS Postimehe seisukohti, mis on toodud kohtumääruse punktis 2 alapunktides 1 ja 3". Teabe edastaja lisas, et kuna kontrollimenetluse tulemusena ei alustanud ükski uurimisorgan kriminaalmenetlust, ei saa RAB seadusega kehtestatud piirangute tõttu informatsiooni avaldamisel midagi lisada. RAB-i vastuses on viidatud Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2015. a määruse jaotises „asjaolud" punkti 2 alapunktis 1 ASi Postimees väitele, et „hageja andis tehingu kohta selgitusi Tallinna Linnavalitsusele 30.11.2010. a esitatud toetuse saamise taotlustes ja 15.04.2011. a esitatud toetuse kasutamise aruandes" (väide b); ja samas jaotises, kuid alapunktis 3 AS-i Postimees väitele, et „on eluliselt usutav, et uurimisasutustel tekkis tehingu osas huvi just seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda" (väide c). Seega kinnitab RAB eeltoodud vastuses, et hageja on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi (b), ning need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda (c). RAB-i 7. detsembri 2015. a vastusega leidis kinnitust kostja väide, et hageja on andnud selgitusi 22. veebruaril 2011 Tallinna linna eelarvest Eesti Taekwondo Liidu kontole 63 912 euro liikumise kohta. Samuti kinnitavad kostja väidet, et hageja andis toetuste kohta selgitusi, linnavalitsusele samal päeval erinevate ürituste korraldamiseks esitatud taotlused ja hiljem esitatud aruanne raha kasutamise kohta. Kostja väidet, et „Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda" (väide c), kinnitab RAB-i napi sisuga vastus, milles märgitakse, et RAB peab võimalikuks toetada selle väite osas AS-i Postimees seisukohta. See tõend on piisav kostja esitatud väidete b ja c tõendamiseks. Seega olid vaidlustatud artikliks esitatud faktiväited tõesed ning hagi tuleb jätta rahuldamata ka faktiväite nr 4 osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi väite 4 osas, või saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt luges ringkonnakohus vääralt haldusorgani hinnangu alusel kostja väite tõeseks. Faktiväite tegelikkusele vastavust saab tõendada üksnes kontrollitavate tõenditega, mitte kolmandate isikute subjektiivsete hinnangutega. Ringkonnakohus rikkus tõendi kogumisel ja hindamisel oluliselt poolte võrdsuse põhimõtet ja poolte seisukohtade esitamise õiguse põhimõtteid ning asetas sellega menetlusosalised ebavõrdsesse menetluslikku olukorda. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kuid ei andnud hagejale võimalust esitada kostja seisukohtadele ega uuele kogutud tõendile (RAB-i teatis) vastuväiteid.
Ringkonnakohus rahuldas vastuolus TsMS §-dega 278 ja 236 kostja tõendite kogumise taotluse. RAB-i teatis ei olnud dokument, mida saanuks välja nõuda, vaid tegemist oli uue informatsiooni loomisega. Kostja ei põhistanud, miks ta ei saa tõendit ise esitada. Samuti ei vasta RAB-i teatis ühegi tõendi tunnustele, sh ei ole tegemist dokumentaalse tõendiga, kuna see ei sisalda asja lahendamiseks tähtsaid andmeid. Tõend koguti pärast ringkonnakohtu antud seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole tõendanud väite 4 tegelikkusele vastavust. Ühestki kostja tõendist ei nähtu, et hageja antud selgitused ei kattu pangakontode väljavõtetega. Hageja ei ole andnud selliseid selgitusi. Tõendamata on kostja väide, et tehing huvitab uurimisasutusi, kuna hageja selgitused ja pangakontode väljavõtteid ei kattu.
10.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RAB-i kinnitus tõendab väidete b ja c tegelikkusele vastavust. Kostja esitas nii täiendavad seisukohad kui ka tõendi kogumise taotluse enne kohtu määratud tähtaja möödumist, s.o tähtaegselt. Kostja taotles RAB-i käsutuses oleva mistahes vormis tõendi väljanõudmist, millest nähtuks hageja selgitused tehingu kohta või see, et RAB-i huvitas tehing seetõttu, et hageja selgitused mistahes isikule ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. RAB-i kiri saab olla asjas dokumentaalseks tõendiks ning vaidlusaluseid asjaolusid saabki tõendada üksnes RAB-i kinnitusega. Tegemist ei ole subjektiivse arvamusega. Kostja ei saanud ise nimetatud tõendit koguda, sest RAB ei väljasta kolmandatele isikutele teavet, sh keeldus RAB teavet 2013 juunis kostjale väljastamast. Kohus ei ole kohelnud pooli ebavõrselt, sest hagejal oli võimalus esitada kohtule oma seisukohad. Ringkonnakohus kohustas mõlemat poolt esitama kõik oma seisukohad hiljemalt 1. detsembril 2015. Hagejal oli võimalus soovi korral esitada oma seisukoht RAB-i kinnituse kohta, kuid ta ei teinud seda. Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis toonuks kaasa ebaõige otsuse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
12.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ringkonnakohus tuvastas asjas õigesti, et
25.septembri 2012. a ajalehes Tallinna Postimees kostja avaldatud väide „Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda" (väide 4) vastab tegelikkusele. Kolleegium juhtis samas asjas 15. aprillil 2015 tehtud otsuses tähelepanu sellele, et väide 4 on liitväide, mis sisaldab järgmisi faktiväiteid: a) uurimisasutusi huvitab tehing, b) hageja on andnud tehingu kohta selgitusi uurimisasutustele või teistele isikutele, c) uurimisasutusi huvitab tehing
seetõttu, et hageja antud selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. Esimese faktiväite (a) tegelikkusele vastavuse tuvastasid alama astme kohtud juba eelmisel korral asja menetledes menetlusõiguse norme rikkumata. Küll aga ei pööranud kohtud tähelepanu väites 4 sisalduvatele teistele faktiväidetele (b ja c). Arvestades kostja tõendamiskoormist, tuli asja uuel läbivaatamisel hagi rahuldamata jätmiseks kostjal tõendada, et hageja on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda. Ringkonnakohus on Riigikohtu juhisest lähtudes õigesti asunud tuvastama ülejäänud väites 4 sisalduvate faktiväidete b ja c tegelikkusele vastavust, kuid on asjaolusid tuvastades ja tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse normi.
13.Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hagejaga selles, et ringkonnakohus oleks pidanud jätma rahuldamata kostja tõendite kogumise taotluse. Kuna asjas tuli tuvastada, kas faktiväited b ja c vastavad tegelikkusele ja kostjale tuli anda võimalus esitada selle kohta oma seisukohad ja tõendid, sai kostja mh TsMS § 278 järgi taotleda, et kohus nõuaks TsMS § 279 alusel RAB-ilt välja tema valduses olevaid asja lahendamiseks tähtsaid andmeid sisaldava dokumendi või laseks vastavate andmete alusel dokumendi koostada. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus 4. detsembri 2015. a määrusega õigesti rahuldanud kostja tõendite kogumise taotluse ja kohustanud RAB-i esitama kohtule informatsiooni selle kohta, kas RAB-i käsutuses on mistahes vormis hageja selgitused mistahes isikule Tallinna linnalt 22. veebruaril 2011 MTÜ-le Taekwondo Liit üleantud 63 912 euro suuruse toetuse kohta ning kas nimetatud tehing huvitas RAB-i seetõttu, et hageja selgitused ja MTÜ Taekwondo Liit või muude isikute pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. Õige ei ole ka hageja väide, et kostja esitas tõendite kogumise taotluse liiga hilja. Kuna kohus andis pooltele tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks ja kostja esitas taotluse selle tähtaja jooksul, ei ole tähtsust asjaolul, et ringkonnakohus rahuldas taotluse ja asus tõendeid koguma pärast selle tähtaja möödumist. Väär on ka hageja käsitus, et RAB-i kiri ei ole tõend, kuna ei vasta ühegi tõendi liigile. Kolleegiumi hinnangul saab asjas tähtsaid asjaolusid sisaldavat ametiasutuse kirja pidada dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 mõttes. Kuna ringkonnakohus küsis RAB-ilt asjas tähtsate asjaolude kohta informatsiooni, siis peaks selline kiri eelduslikult sisaldama ka asjas tähtsaid asjaolusid.
14.Põhjendatud ei ole siiski ringkonnakohtu järeldus, et RAB-i kirjaga on tõendatud faktiväidete b ja c tegelikkusele vastavus. Oma vastuses kohtu nõudmisele märkis RAB järgmist: „1. Rahapesu andmebüroo peab võimalikuks toetada AS Postimees seisukohti, mis on toodud kohtumääruse punktis 2 alapunktides 1 ja 3. 2. Kuna antud kontrollimenetluse tulemusena ei alustanud ükski uurimisorgan kriminaalmenetlust, ei pea rahapesu andmebüroo võimalikuks oma eelmisele vastusele midagi lisada seoses seadusega pandud piirangutega informatsiooni avaldamisel."
Kolleegiumi hinnangul ei saa sellisest kirjast järeldada, et faktiväited b ja c vastavad tegelikkusele. Seega ei ole ringkonnakohus põhjendanud, kuidas järeldub nimetatud kirja p-st 1, et kostja esitatud faktiväited b ja c vastavad tõele.
15.Küll aga nähtub kirjast üheselt, et RAB keeldub kohtule informatsiooni andmast. Olukorras, kus riigiasutus keeldub kohtule asjas tähtsat teavet sisaldavat dokumenti välja andmast, tuleb kohtul selgitada, kas keeldumine on põhjendatud, ning teha õiguspärase keeldumise kohta TsMS § 281 lg 5 esimese lause järgi määrus. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust ja selle avalikku teenistujat ei või TsMS § 281 lg 1 järgi kohustada esitama dokumenti, mille sisu kohta ei või teenistujat tunnistajana üle kuulata. TsMS § 257 lg 3 järgi on tunnistajal õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Seega saab riigiasutus keelduda kohtule tsiviilkohtumenetluses tähtsate asjaolude kohta dokumenti välja andmast eelkõige juhul, kui nõutud informatsioon on riigisaladus või salastatud välisteave. Praeguses asjas ei ole RAB selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta keeldub kohtule nõutud teavet edastamast. Seega ei ole asjas selge, kas RAB keeldus õiguspäraselt kohtule informatsiooni edastamast või mitte. Ringkonnakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ja on jätnud selles küsimuses seisukoha võtmata, rikkudes sellega TsMS § 281 lg-t 5. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas RAB-il oli õiguslik alus keelduda kohtule asjas tähtsat teavet edastamast, ning selle puudumise korral nõudma vastava teabe väljastamist.
16.Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ringkonnakohus on asja menetledes rikkunud TsMS §-s 7 sisalduvat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ning jätnud hagejale andmata TsMS § 5 lg 2 esimeses aluses sätestatud võrdse õiguse ja võimaluse vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vastu vaielda. Õige on hageja etteheide, et ringkonnakohus asetas pooled ebavõrdsesse olukorda, kui otsustas
27.augusti 2015. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele võimaluse esitada avaldusi ja seisukohti, sh andis kostjale võimaluse tõendada hagi rahuldamata jätmiseks vajalikke asjaolusid kuni 1. detsembrini 2015, ning märkis, et tähtpäevaks esitatud seisukohad esitab kohus vastaspoolele teadmiseks, kuid vastuväiteid ja täiendusi esitatud seisukohtadele esitada ei saa. Kuna asja uuel läbivaatamisel oli kostjal õigus esitada seni käsitlemata faktiväidete b ja c kohta esimest korda oma seisukohad ja tõendada nende tegelikkusele vastavust, tuli ringkonnakohtul anda hagejale võimalus esitada kostja esitatud seisukohtadele, taotlustele ja tõenditele vastuväiteid. Asjaolu, et hageja ei esitanud ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a määruse peale TsMS § 333 lg-te 1 ja 2 järgi vastuväidet enne kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, ei võta kolleegiumi arvates hagejalt TsMS § 333 lg 3 järgi õigust nimetatud rikkumisele kassatsioonkaebuses tugineda, sest tegemist on tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega TsMS § 333 lg 4 tähenduses. Arvestades ülalmärgitut, tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hagejale võimalus esitada oma seisukohad ja vastuväited kostja seisukohtadele ja neid tõendavatele dokumentidele faktiväidete b
ja c kohta.
17.Ülaltoodud põhjendustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ja asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon advokaadibüroole, mille kaudu on vandeadvokaat menetlusosalist kassatsiooniastmes esindanud.
18.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi vastavalt asja lahendamise tulemusele ringkonnakohtu otsustada. Kolleegium märgib lisaks, et kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme menetluskulusid (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). TsMS § 177 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.