2-15-9979/27 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 12.10.2015 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXXXpankroti ning nimetas halduriks Mari Männiko. 05.05.2016 esitas pankrotihaldur Mari Männiko kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Haldur palub kinnitada lõpparuanne, kinnitada pankrotihalduri kulud summas 696 eurot ja määrata pankrotihaldurile tasu summas 5 500 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihaldur Mari Männiko poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 13.05.2016 esitas Danske Bank A/S lõpparuandele vastuväite pankrotihalduri tasu ja kulude osas. Võlausaldaja on nõus tasu määramisega alammääras ehk summas 4 667,89 eurot (lisandub käibemaks). Kuludele vaidleb võlausaldaja täies ulatuses vastu. Võlausaldaja palub kinnitada halduri tasu alammääras, jätta kulud kinnitamata ning jätta lõpparuanne kinnitamata, kuna muutuvad andmed võlausaldajate nõuete osas, mille osas ei ole võlausaldajad raha saanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.

Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 05.05.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväite esitas Danske Bank A/S halduri tasu ja kulude osas. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse laekus 32 000 eurot. PankrS § 651 lg 1 kohaselt halduri tasu alammäär sellise suurusega pankrotivaralt on 4 667,89 eurot ning lõike 2 kohaselt on ülemmäär 6 105,88 eurot. Haldur palub tasu määrata summas 5 500 eurot (lisandub käibemaks), põhjendades alammäärast suuremat tasu sellega, et läbi on viidud kolm enampakkumist, vara on tutvustatud paljudele ostuhuvilistele, haldur pidi tõlkima võlgnikule dokumente ja toiminguid, haldur tagas kiire menetluse. Vastuväite esitanud võlausaldaja peab põhjendatuks tasu alammääras, sest halduri toimingud kuuluvad tavaliste elementaarsete toimingute hulka, mida haldur niikuinii tegema peab, ega vääri seega erilisemat tasustamist. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata tasu rohkem kui alammääras. Haldur on läbi viinud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning pankrotivara on tema tegevuse tulemusel suurenenud. Samas ei ole halduri tehtud toimingud nii mahukad või menetlus mingil põhjusel eriti spetsiifiline, et oleks põhjendatud määrata tasu rohkem kui on alammäär. Kolm enampakkumist pankrotimenetluses, kus võlgnikul on kinnisvara, ei ole midagi ebatavalist. Kohtu arvates on halduri toimingud ja nende maht olnud pankrotimenetluses tavapärane. Kohus rahuldab seega Danske Bank A/S vastuväite halduri tasu osas ja määrab Mari Männikole tasu alammääras summas 4 667,89 eurot (lisandub käibemaks). Järgnevalt käsitleb kohus kuludega seonduvat. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Peale eelnevas menetluses kinnitatud kulude (menetluskulud, ajutise halduri tasu ja kulud) on kinnitamata kuludeks kokku 580 eurot (lisandub käibemaks). Esiteks hõlmab see kulu 242 fotokoopia tegemist summas 75 eurot (ühe koopia hind on 0,31 eurot), tagamaks halduri toimiku seadusjärgne pidamine ning paberkandjal taotluste esitamine. Vastuväite esitanud võlausaldaja hinnangul on koopiate tegemine tõendamata, hind 0,31 eurot ei kohaldu halduri toimiku pidamisele. Kohus nõustub Danske Bank A/S seisukohaga, et see kulu on osaliselt põhjendamatu. PankrS § 60 lg 1 sätestab haldurile kohustuse pidada toimikut pankrotimenetluse kohta, millele esitatavaid nõudeid reguleerib täpsemalt Justiitsministri määrus nr 48 „Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded“. Määruse § 1 lg 2 kohaselt on toimik halduri koostatud ja kogutud pankrotimenetluse dokumentide ning muude pankrotiasjaga seotud dokumentide ja andmekandjate kogum. Kohus ei kahtle, et haldur on tõepoolest teinud 242 koopiat taotlusteks ning halduri toimiku pidamiseks, sest toimiku pidamine elektrooniliselt ei ole kohustuslik. Samas ei nõustu kohus koopiate hinnaga. Pankrs § 55 lg 32 p 1 sätestab, et halduri hüvitis dokumendi koopia valmistamise eest

on A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot, kuid see määr kehtib lg 31 järgi siis, kui haldur teeb koopia seda taotlenud isikule (näiteks võlausaldajale). Haldur on koopiate tegemise vajaduse põhistamiseks viidanud aga toimiku pidamise ja taotluste esitamise vajadusele. Kuigi teatud kulu printimise/koopia tegemise eest on põhjendatud, siis mitte sellise määra alusel. Kohus märgib, et näiteks 500 lk koopiate tegemise kulu oleks sellise määra järgi 155 eurot, samas kui 500 lehte A4 paberit maksab umbes 6 eurot. Seega on sellise määra alusel koopiate eest hüvitise nõudmine ilmne liialdus. Võlausaldaja on viidanud AS Koopiakeskuse hinnale 0,05 eurot ühe koopia kohta. Kohus sellest ka lähtub. Kohtu arvates on mõistlik määr koopiate tegemise või printimise eest 0,05 eurot ühe lehekülje kohta – see määr katab eelduslikult kulud paberile, toonerile ja masinate amortisatsioonile. Sellise määraga ning tehtud koopiate arvu alusel on põhjendatud hüvitis tehtud koopiate eest 12,10 eurot. Järgmine kulu on bürookulu 245 eurot (sekretäriteenus, kontoritehnika, telefonikõnede maksumus, kinnistusraamatu väljavõtted). Danske Bank A/S arvates ei vasta see kulu tõele, sest kulude spetsifikatsiooni järgi on halduri abiline võlgnikku külastanud kümnel korral (sh teinud kolmel korral pilte ja ülejäänud korral näidanud korterit ostuhuvilistele), kuid võlgniku väitel tehti pilte ühe korra ja ostuhuvilised käisid kaks korda. Kohus leiab, et vastuväide nende kulude osas on osaliselt põhjendatud. Kuigi kohus peab teatud ulatuses põhjendatuks ka konkreetselt summaliselt väljatoomata kulusid (nt telefonikõnede kulu), on antud juhul kulude suurus liiga suur. Mis puutub sekretäriteenusesse, siis Riigikohus on märkinud, et osa kulutusi, näiteks esindajate ja abiliste kulud, peaks pankrotihaldur katma oma tasu arvel (lahend nr 3-2-1-27-16). Kohus leiab, et põhjendatud on hüvitada kulud summas 75 eurot – selline hüvitis peaks katma büroo- ja sidekulud ning kulud tasuliste päringute tegemisele alates pankroti väljakuulutamisest 12.10.2015 kuni tänaseni. Haldur palub hüvitada kütusekulu 140 eurot. Haldur selgitab, et ta käis vara tutvustamas ka töövälisel ajal ning vahemaa pankrotivara ning tema elukoha vahel on 30 kilomeetrit, sõiduki kütusekulu on umbes 20 liitrit 100 kilomeetri kohta. Danske Bank A/S ei pea kulu põhjendatuks, kuna halduri andmed viitavad sellele, et ta on külastanud võlgnikku 11 korda (lisaks tema abilise kümnele külastuskorrale), kuid see ei ole kooskõlas võlgniku väidetuga. Kohus leiab, et kütusekulu hüvitamise nõue ei ole iseenesest põhjendamatu, kuid hüvitist tuleb vähendada. On usutav, et pankrotihalduri töö võib nõuda vara näitamist ka töövälisel ajal, samuti on selge, et konkreetset pankrotimenetlusega seotud kütusekulu on raske tõendada. Kohus peab aga põhjendatud ja mõistlikuks kütusekuluks arvestada 10 liitrit 100 kilomeetri kohta. Halduril on õigus otsustada, millise kütusekuluga sõiduki ta endale soetab, samas hüvitatakse kulusid pankrotimenetluses vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kilomeetreid ja külastuskordi ei ole otstarbekas antud kulu osas kokku arvestada, kuna see on sisuliselt tõendamatu ning on võimatu eristada erinevate pankrotimenetlustega seoses tehtud sõitudele kulunud summasid. Seetõttu saab sellise kulu hüvitise välja mõista mõistlikus summas. Kuna haldur on arvestanud oma kütusekulu 20 liitrit/100 kilomeetrit ja kohus peab põhjendatuks poole vähemat, siis vähendab kohus hüvitamisele kuuluvat summat poole võrra s.o 70 euroni. Viimane kulu on 120 eurot – halduri sekretär kasutas taksot pankrotivara pildistamiseks, näitamiseks, võtmete ja valduse üleandmiseks. Kohus ei pea seda kulu põhjendatuks, kuna esindajate ja abiliste kulud peaks pankrotihaldur katma oma tasu arvel tuginedes eeltoodud Riigikohtu lahendile. See kulu jääb seega hüvitamata. Eelnevast tulenevalt kuulub Danske Bank A/S vastuväide halduri tasu ja kulude osas rahuldamisele osaliselt. Kohus määrab halduri tasuks 4 667,89 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 157,10 eurot (lisandub käibemaks).

Kohtu arvates ei ole vajalik jätta lõpparuanne kinnitamata halduri tasu ja kulude hüvitise vähendamise tõttu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-183-15 leidnud, et ainuüksi halduri tasu vähendamiseks ei ole põhjust tagastada lõpparuannet pankrotihaldurile; kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada. Kohus vähendas halduri tasu taotletud 5 500 eurolt 4 667,89 eurole ning kulutuste hüvitise 580 eurolt 157,10 eurole. Need summad saab jagada võlausaldajate vahel vastavalt jaotusettepanekus märgitud jaotistele ning puudub vajadus lõpparuande tagastamiseks. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotivaraks olnud korteriomand (pandiese) on müüdud enampakkumisel hinnaga 32 000 eurot, müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (väike sissetulek ja liigsete kohustuste võtmine). PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Nõuetele ei esitanud võlgnik vastuväiteid. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Mari Männiko XXXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada XXXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või