XXXX ́u hagi Swedbank AS-i vastu käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks ja täiteasjas nr 022/2013/103 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post
XXXX);
Kostja I: Swedbank AS (Liivalaia 12, Tallinn 15040; e-post [email protected]). Kostja II: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A.Lauteri 5,Tallinn 10114; e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XXXX ́u hagi menetlusse võtmisest.
2.Toimetada määrus kätte XXXX ́ule. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXXX ́u kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.XXXX esitas 17.05.2016.a Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i vastu käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks ja täiteasjas nr 022/2013/103 täitemenetluse lõpetamiseks.
2.Kohus jättis hagi 24.05.2016.a määrusega käiguta ning palus hagejal kõrvaldada hagis esinevad puudused. Hageja esitas 06.06.2016.a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohtumääruse põhjendused
2-16-7721
3.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Hageja palub kohtul tühistada käenduslepingu; tunnistada lubamatuks tema suhtes toimuva täitemenetluse; mõista Swedbank AS-ilt tagasi summad, mis on pank läbi kohtutäitur Elin Vilippuse hageja arvelduskontolt õigustühiselt kinni pidanud.
5.Hageja märgib, et panga esindaja talle käenduslepingut sõlmides mingit laenulepingu projekti ega laenulepingut ühelgi moel ei tutvustanud ega allkirjastamiseks ei esitanud. Laenulepinguga, mida hageja käendas, tutvus ta alles kohtumääruses. Selline käendusleping, mis ei sisalda laenulepingut ega kirjelda ka ühelgi moel laenulepingu tegelikku sisu, on tavainimest eksitav ja seetõttu ei vasta headele tavadele ja kommetele ja on ka õigustühine TsÜS-st tulenevate üldiste tehingu kehtetuse aluste tõttu.
6.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11-15 p-ides 9-12 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
7.Täiteasjas nr 022/2013/103 on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend, mis on TsMS § 457 lg 1 kohaselt menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik. Käesoleval ajal ei ole võimalik vaidlustada tsiviilasjas nr 2-12-32756 arutamisel olnud asjaolusid, sh käenduslepinguid puudutavat. Hageja pidanuks vastuväited käenduslepingule (või vastuhagi) esitama juba eelnimetatud tsiviilasja menetluse raames. Kohtulahendi aluseks olnud asjaolude üle käesolevas etapis enam vaidlust toimuda ei saa. Täitemenetlusele esitatavad vastuväited peavad olema tekkinud pärast lahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Kõik hageja esitatud vastuväited põhinevad alusel, mis tekkis juba enne tsiviilasjas nr 2-12-32756 kohtulahendi tegemist. Seetõttu on käesolev hagiavaldus perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik täiteasjas nr 022/2013/103 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada.
8.Hageja leiab, et pangaga sõlmitud käendusleping on tühine. Kohus osundab hagejale, et TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. TsÜS § 99 lg 2 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm
2-16-7721 aastat. TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. TsÜS § 90 lg 2 sätestab, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
9.Hageja ei ole kohtuni toonud, et ta oleks teinud pangale tühistamisavalduse. Hageja ei ole järginud TsÜS § 99 lg 1 p 2 ja TsÜS § 99 lg 2 sätestatud tähtaegasid. Hageja allkirjastas 11.09.2009.a käenduslepingu nr XXXX. Seega möödus tehingu kehtetusele tuginemise tähtaeg 11.09.2012.a. Seega ei saa hageja enam käenduslepingu nr XXXX tühisusele tugineda ning nõue on selles osas perspektiivitu. Kuivõrd käenduslepingu tühisust ei saa enam tuvastada, langeb ära ka alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10.Kohus on seisukohal, et nimetatud hagiavaldus on selgelt perspektiivitu ning tekitab menetlusse võtmisel hagejale üksnes põhjendamatult menetluskulude hüvitamise kohustuse.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
12.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS §372 lg 4).
13.Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
14.Kohus selgitab, et juhul, kui hageja on tasunud riigilõivu, on tal on õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 ja RLS § 15 sätestatud korras.