2.2.Mõista välja JV-lt (V) Eesti Inkasso OÜ kasuks 2 121,72 eurot, sh põhivõlg 1000 eurot, intress 201,46 eurot ja viivis seisuga 13.06.2016 920,26 eurot.
2.3.Mõista välja JV-lt (V) Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis põhivõlalt (1000 eurot) määraga 0,2 % päevas alates 14.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
2.4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus JV (V) kanda.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja 30.11.2014 laenulepingu, mille alusel sai kostja 1 000 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 23.02.2016. Esimese osamakse tagastamise kuupäevaks 30.12.2014 jättis kostja laenu tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevani teinud. Kostja ei ole reageerinud SNEL Grupp OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes öeldi kostjaga sõlmitud laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. SNEL Grupp OÜ loovutas 17.03.2015 SNEL Grupp OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
2.Vastavalt lepingu üldtingimustele p 8.1, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud laenu intressimäär ehk 0,20% päevas põhivõlast. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on viivise suurus 332,26 eurot. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu intressi suurus on 544,45 eurot. Vastavalt laenulepingule p 7.2 pidi intressi tasumine toimuma vastavalt graafikus toodud maksete suurusele ja tasumise tähtaegadele. Hagi esitamise seisuga tuleb laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu intress 201,46 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1533,72 eurot, millest 1 000 eurot põhivõlgnevus, 201,46 eurot intress ja 332,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, viivis 0,20% päevas alates 24.08.2015 kuni kohustuste kohase täitmiseni ja kohtukulud. Kostja seisukohad
4.Kostja hinnangul on 30.11.2014 laenuleping tühine, sest see on vastuolus heade kommetega. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2014 novembris 32,95 % ning poolte kokkulepitud krediidikulukuse määr 101,21% aastas ületab tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja oli lepingu sõlmise hetkel raskes majanduslikus olukorras ja tegutses erakorralise vajaduse ajendil. Kostja ei suutnud laenulepingu sõlmimise ajal korrektselt täita olemasolevaid laenu- ja maksekohustusi. Kostjal puudus püsiv töökoht ning igakuised regulaarsed sissetulekud. Kostja hinnangul ei täitnud laenuandja oma kohustust avaldaja võimaliku sundolukorra väljaselgitamiseks ja samuti ei täinud ta temale seadusandja poolt pandud kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei vaevunud kontrollima kostja pangakonto väljavõtet selleks, et kontrollida kostja juba olemasolevaid kohustusi teiste laenuandjate ees ning sissetuleku suurust. Hageja võimalik nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, sest kostja peab tagastama hagejale tühise laenulepingu järgi saadu selleks tähtpäevaks, milleks ta
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi s.o. 23.02.2016 ja tasuma seadusjärgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest.
5.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, tunnistada laenuleping nr 20141130003 heade kommetega vastuolus olevaks ja vastutustundliku laenuandmise põhimõtet rikkuvaks ning seeläbi tühiseks. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 11.02.2016 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et SNEL Grupp OÜ ja JV sõlmisid interneti vahendusel 30.11.2014 laenulepingu nr 2014113003, mille alusel sai kostja 1000 eurot laenu. Laenusumma kohustus kostja maksegraafiku alusel tagasi maksma hiljemalt 23.02.2016. Kostja laenu tagasimakseid ei teinud. Pooled ei vaidle selle üle, et SNEL Grupp OÜ teavitas kostjat laenulepingu ülesütlemisest alates 17.03.2015, juhul kui kostja oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ehk hiljemalt 16.03.2015 ei tasu. SNEL Grupp OÜ loovutas oma nõude kostja vastu 17.03.2015 hagejale.
8.Samuti leidis maakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et pooltele lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis 30.11.2014 laenulepingu oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või muust sellisest asjaolust.
9.Kostja ei tõendanud oma väiteid, et ta sattus sundolukorda peale oma lähedase pereliikme traagilist surma ning selle sündmusega seotud kuludega, mille tegemiseks ta oli sunnitud võtma kiirlaenu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja invaliidist ema tõttu, kelle ravikuludega seoses olid kostjal väidetavalt prognoosimatud kulud, oli kostjal erakorraline vajadus sõlmida 30.11.2014 laenuleping. Kuid kostja on veenvalt põhistanud, et ta sõlmis 30.11.2014 laenulepingu sundolukorras, sest ta oli raskes majanduslikus olukorras, tal puudusid sissetulekud, aga ta pidi peret kolme väikese lapsega üleval pidama ning täitma olemasolevaid kohustusi, kus tal oli harjumus oma igakuiseid laenuvõlgnevusi katta uute laenude arvelt.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuandja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest sõlmida 30.11.2014 laenuleping. Kostja on seisukohal, et laenuandja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Pooled vaidlevad selle üle kas SNEL Grupp OÜ hindas kostja krediidivõimelisust 30.11.2014 laenu andmisel. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta 30.11.2014 laenulepingu sõlmimisel on kontrollinud andmeid kostja regulaarsete sissetulekute kohta.
12.Isegi kui arvata, et hageja arvates piisas 2014 novembris laenu andmiseks kostja sissetulekute hindamisest 2014 juulil, mis on neli kuud varem, esitatud andmetest, millest nähtub, et kostjal ei ole olnud sissetulekuid 2014 jaanuaris ega veebruaris ning märtsist kuni juulini 2014 on kostja kuu sissetulekuks 790 eurot, mis teeb keskmiseks kuu sissetulekuks jaanuarist kuni juulini 2014 564 eurot, siis sellisest summast ei piisa kohtu arvates laenu tagasimakseteks arvesse võttes kostja kohustust üleval pidada ka kolme alaealist last. Seega pidi laenuandja olema laenu andmisel teadlik, et kostja on sellises olukorras, kus tema sissetulekutest ei piisa laenu tagasimakseteks. Kuna kostjal oli laenuandja ees võlgnevusi ja laenuandja oli vahetult enne 30.11.2014 laenulepingu sõlmimist saatnud kostjale 07.10.2014 võlateatise võlgnevuse tasumiseks teise laenulepingu alusel, siis ei ole tõendatud hageja väide, et ta ei teadnud või ei pidanudki teadma kostja makseraskustest tasuda olemasolevaid võlgnevusi. Ei ole mõistlik arvata, et kui laenusaajal puudub sissetulek või kui olemasolevast sissetulekust ei piisagi kohustuste täitmiseks, siis laenuandja hindab tarbija igakuulisi laenu tagasimakse võimalusi vaid
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 tarbijal oleva muu vara varalise seisundi alusel jättes kontrollimata varalised kohustused, nimetades ka varasemat maksekohustuse rikkumist vaid viivituseks.
13.Seega ei olnud laenuandja täitnud oma kohustusi vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel nõuetekohase hoolsusega. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja ei olnud teadlik ega pidanudki olema, et kostja sõlmib 30.11.2014 laenulepingu erakorralisest vajadusest. Seega pidi laenuandja olema teadlik, et kostja sõlmib 30.11.2014 laenulepingu erakorralisest vajadusest.
14.Lähtudes eeltoodust on tuvastatud, et 30.11.2014 JV ja SNEL Grupp OÜ vahel sõlmitud laenuleping on tühine, sest on vastuolus heade kommetega.
15.Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et JV ja SNEL Grupp OÜ vahel 30.11.2014 sõlmitud laenuleping on tühine muuhulgas seetõttu, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, kuna tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr on heade kommete vastane, siis on õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Kuna tühise 30.11.2014 laenulepingu järgi oleks laen pidanud tervikuna olema tagastatud 23.02.2016, siis ei ole käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks saabunud veel tähtaeg saadu tagastamiseks alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. Seega pole hageja nõue tõendatud, sest kostja pole rikkunud oma kohustust tagastada tühise lepingu järgi saadu selleks tähtpäevaks, milleks pidi laen pidanud tervikuna olema tagastatud s.o. 23.02.2016 ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub apellatsioonkaebuse rahuldada, maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks või teha uus otsus millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
17.Apellandi arvates on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, hinnates selgelt ebaõigesti tõendeid ning need rikkumised mõjutasid oluliselt antud tsiviilasjas tehtud lahendit. Kohus juhindus otsuse tegemisel kostja paljasõnalistest väidetest. Kohus asus seisukohale, et kõik hageja poolt esitatud tõendid on ümber lükatud kostja selgitustega.
18.Krediidi kulukuse määr ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuse poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostjal oli kohustus tõendada oma sundolukord. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud SEB Panga konto väljavõte tõendab, et kostjal puudusid igasugused sissetulekud laenuvõtmise ajal. Selline kohtu järeldus paneb imestama arvestades sellega, et kohtumenetluses on tõendamist leidnud see, et kostja omab kontot ka Danske Pangas. Kostja ei esitanud selle konto väljavõtet ja seega ei saanud kohus teha järeldusi kostja sissetulekute olemasolu kohta.
19.Hageja ei nõustu kohtu järeldustega, et kostja refinantseeris oma laenu uute laenudega ning sellega on tõendatud kostja sundolukord. Kostja SEB Panga kontoväljavõttest on näha, et kostja võttis enamus kiirlaenuna saadud summad pangakontolt välja. Ainult üksikutel juhtudel tasus kostja saadud laenusummadelt teisi laenusid tagasi. Laenu tagastamine teise laenu arvelt ei saa nimetada sundolukorraks.
20.Hageja esitas kohtule äriühingu Starsky OÜ 2014 majandusaasta väljavõtte, millest on selgelt näha, et äriühing teenis kasumit. Hageja tõendas kohtule esitatud dokumentidega, et kostja majanduslik olukord oli hea. Kostja omas kinnisvara, omandas veel ühe kinnisvara, talle kuulub ettevõte, mis teenib pidevalt kasumit, ta tegeles aktiivselt äritegevusega. Kostja esitas hagejale Danske Panga väljavõtte, mille järgi oli kostjal igakuised sissetulekud. Kostja SEB konto väljavõte ei tõenda tema majandusraskusi, kuna sellest selgub, et perioodil 30.05.2014-30.11.2014 võttis kostja
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 kiirlaenusid kokku summas 9 112 eurot, kontolt võttis ta sularaha välja 12 5000 eurot, teistelt isikutelt sai ta tagasimakseid 20 000 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele
21.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.
23.Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas SNEL Grupp OÜ ja kostja vahel 30.11.2014 sõlmitud laenuleping on tühine selle heade kommetega vastasuse tõttu. Laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras.
24.TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Ka käesolevas asjas ei vaidle pooled, et praegusel juhul see nii on. Seega on tõendatud, et vaidlusalusest laenulepingust tulenevate vastastikuste soorituse väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
25.Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14 tehtud lahendis seisukohale, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Poolte vahel puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Seega tuleb käesolevas asjas kostja võimalikku sundolukorda tehingu tegemisel hinnata.
26.Maakohtu arvates põhistas kostja veenvalt, et ta sõlmis 30.11.2014 laenulepingu sundolukorras, kuna ta oli raskes majanduslikus olukorras. Maakohus leidis, et kostjal puudusid sissetulekud, samas pidi ta kolme väikese lapsega peret ülal pidama. Arvestades asja materjalidele lisatud tõendeid, ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud igakülgselt hindamata kostja majandusliku olukorra.
27.Kostjale kuulus laenu võtmise ajal OÜ Starsky osa (I kd, tlk 127-129). OÜ Starsky 2013.a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu eelmiste perioodide jaotamata kasumi suuruseks 53 496 eurot (I kd, tlk 143) ning 2014.a majandusaasta aruande kohaselt 56 837 eurot (I kd, tlk 170). Maakohus nimetatud tõendit ei hinnanud, asudes seisukohale, et kohus ei pea käesolevas vaidluses hindama nimetatud äriühingu, vaid kostja majanduslikku seisundit. Kuna kostja majandusliku seisundi hindamisel tuli maakohtul 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 välja selgitada, kas kostjal vara on, siis jättis maakohus ebaõigesti arvestamata, et kostja omandis on OÜ Starsky osa ning selle, et OÜ Starsky tegutses laenulepingu sõlmimise ajal kasumlikult. Ringkonnakohtu arvates on asjakohane hageja viide sellele, et 09.09.2014 kandis kostja oma kontolt OÜ Starsky kontole 2 400 eurot selgitusega dividendide tagastamine vastavalt osanike otsusele ja 25.09.2014 kandis kostja oma kontolt OÜ Starsky arvele 2 400 eurot selgitusega MV dividendide taastamine vastavalt osanike otsusele. Seega oli 2 kuud enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist kostja majanduslik olukord selline, et dividendide väljavõtmise vajadus puudus. See asjaolu on oluline kostja majandusliku seisundi hindamisel ka seetõttu, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt olid kostja ja tema abikaasa 03.09.2014 asjaõiguslepinguga omandanud kinnistu aadressil Harjumaa, XXX (I kd, tlk 155) ning hoolimata sellest, et kinnistule seati koormatistena hüpoteegid puudus OÜ Starsky osanikel vajadus dividendide väljamaksmiseks. Lisaks eeltoodud varale kuuluvad kostjale OÜ E-Õigus ja Maksa Hiljem OÜ osad. Samuti on kostja nimetatud äriühingutes juhatuse liige. Kostjale kuulub ühisomandina korteriomand aadressil YYY (I kd, tlk 46).
28.Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et asja materjalidest nähtuvalt kostjal sissetulekud puudusid. Selle maakohtu väitega ringkonnakohus ei nõustu. Asja materjalidele lisatud kostja SEB Panga konto väljavõtte (I kd, tlk 96-109) kohaselt laenas kostja juunis 2014.a ja juulis 2014.a kiirlaene andvatelt ettevõtetelt erinevaid summasid, kuid seejärel laekusid kostjale tema poolt kolmandatele isikutele antud laenude tagasimaksed (nagu nähtub ülekantud summade kirjetest), mh 11.08.2014 3000 eurot, 27.08.2014 2000 eurot, 27.08.2014 10 000 eurot 05.09.2014 2000 eurot, 08.09.2014 1000 eurot, 25.09.2014 2433 eurot. Nimetatud summadest on tasutud kostja enda kui ka tema abikaasa poolt võetud kiirlaenude tagasimakseid ning tuhandetes eurodes on sularaha ka välja võetud. Nimetatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja võttis laenu 2014.a septembris, oktoobris ja novembris (va 30.11.2014 võetud laenud, sh vaidlusalune laen). Seega vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise eelselt ei ole kostja uusi laene varasemalt võetud laenude refinantseerimiseks võtnud. Kostja konto väljavõttest nähtub, et 30.11.2014 võetud 3-st kiirlaenust summas 2800 on ta sularahana samal päeval välja võtnud 2000 eurot. Eeltoodud varalist olukorda hinnates asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja sundolukord laenu võtmisel ei ole tõendatud. Maakohus asus seisukohale, et kostja jättis tõendamata oma väited, et ta sattus sundolukorda peale lähedase pereliikme traagilist surma ja/või kostja invaliidist ema ravikulude tasumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga. Kuna tehingu tühisusele tuginev lepingupool peab nimetama ja tõendama vähemalt ühe sundolukorda iseloomustava asjaolu, kuid ükski kostja väide tõendamist ei leidnud, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja ei sõlminud vaidlusalust laenulepingut sundolukorras.
29.Käesolevas asjas on hageja tuginenud sellele, et kostja ei olnud sundolukorras, kuna ta oleks saanud ka võtta hüpoteeklaenu, mille intress on laenuvõtja jaoks soodsam. Hageja viitas sellele, et kostjale kuulub ühisomandina korteriomand, millel koormatised puuduvad. Kostja esitas sellele väitele vastusena erinevaid põhjendusi, miks ta ei saanud korteriomandit hüpoteegiga koormata: korteri väärtus on väike, seal elab kostja ema, korteriomandi kaasomanik ei oleks andnud laenu võtmiseks nõusolekut. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud väited tõendamata. Oluline on seejuures asjaolu, et kostja on menetluses väitnud, et ta jäi töötuks ning vaidlusaluse laenulepingu sõlmis vajadusest peret ülal pidada. Kuna kinnistu kuulus ühisomandina lisaks kostjale ka tema abikaasale, siis ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et pere vajaduste katteks, 3 lapse ülalpidamiseks, nagu kostja on rõhutanud, ei oleks kostja abikaasa nõustunud laenu võtmisega, mille tagatiseks seatakse hüpoteek abikaasade
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 ühisomandile. Asjaolud, et korteri väärtus on väike ja korteris on elanikud, ei takista korteriomandile hüpoteegi seadmist.
30.Kostja leidis, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidi kohta on vastutustundliku laenamise põhimõte ette nähtud alates 01.07.2011 kehtivas VÕS §-s 4032. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Käesolevas asjas ei ole kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisest tulenevaid vastunõudeid esitanud, mistõttu on kostja väited VÕS §-st 4032 tuleneva kohustuse rikkumise kohta põhjendamatud. Sellest tulenevalt puudub vajadus hinnata, kas ja millisel viisil kontrollis laenuandja enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist kostja majanduslikku olukorda.
31.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.11.2014 laenulepingu järgi sai kostja laenu 1000 eurot. Maakohus tuvastas, et laenuandja ütles laenulepingu alates 17.03.2015 üles (taganes sellest), põhjusel, et kostja laenumakseid ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt laenusumma 1000 euro tagastamist, viivist 332,26 eurot ja intressi 201,46 eurot ning viivist edasiulatuvalt 0,20 % päevas alates 24.08.2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on intressi arvestanud laenulepingust taganemiseni. Kostja ei ole hageja intressi ja viivisearvestusele (I kd, tlk 39) vastuväiteid esitanud. Kuna vaidlusaluse laenulepingu pooled leppisid kokku, et intressimääraks on 72 % aastas ja viivisemäär 0,20 % põhisummalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, siis on hageja nõuded põhjendatud VÕS § 396 lg 1, 189 lg, 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Juhindudes TsMS § 367 ja lähtudes intressist 0,20 % päevas, moodustub seisuga 13.06.2016 hagis välja arvestamata viivise suurus 588 eurot. Eeltoodud alusel tuleb kostjalt välja mõista põhisumma 1000 eurot, intressid 201, 46 eurot, viivised seisuga 13.06.2016 920, 26 eurot ning viivis edasiulatuvalt, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja hagi rahuldada, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 2 ja 171 lg 1 järgi kostja kanda.
33.Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 ja juhindudes Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1142-15 avaldatud seisukohast, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.