lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-7436/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-7436/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. september 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-7436

Tsiviilasi

H.B hagi R.K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2251,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H.B (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja P.Q (isikukood XXX) Kostja R.K (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada H.B (isikukood XXX) hagi R.K (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista J. H.B H.B kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 13. jaanuar 2024 kuni 9. mai 2024 eest 905,09 eurot.
3.Välja mõista J. H.B H.B kasuks elatis alates 10. maist 2024 kuni H.B täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxx) 250,22 eurot kuus (s.o 272,72 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (1⁄2 lapsetoetusest) – 37,50 eurot (1⁄2 lasterikka pere toetusest jagada kahega ja seejärel jagada laste arvuga (praegusel juhul kolmega). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 esimene lause) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise muutumisel ja elatise korrigeerimisel tuleb vajadusel arvesse võtta ka peres olevate laste vanuseid, nt lapse täisealiseks saamist ja sellest tulenevalt elatise suuruse muutumist teise lapse osas.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 (4)

4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks P.Q pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx või muule P.Q poolt nimetatud pangakontole.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.H.B (hageja, laps) esitas 10. mail 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.K (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja esitas 12. juunil 2024 täpsustatud hagiavalduse. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates 13. jaanuarist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kohus võttis 22. juuni 2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse sünnist alates osalenud lapse elus ega teda materiaalselt toetanud. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 250 eurot; kulutused toidule 160 eurot ja transpordile 14 eurot; sidekulud 20 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot ja hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 25 eurot, muud vältimatud püsikulutused 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud 639 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati 12. juuni 2024 hagiavaldus kätte 24. juunil 2024 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt) ja 22. juuni 2024 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 25. juunil 2024 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 25. juulil 2024. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (4)

1.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54,96 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest ja 1/6 lasterikka pere toetusest (1⁄2 lasterikka pere toetusest jagada kahega ja seejärel jagada laste arvuga). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Hageja on esitanud kohtule tõendi hageja sünni kohta, millest nähtub, et hageja on kostja alaealine laps (dtl 7). Hageja elab emaga. Elatise hagi lahendamisel peab kohus muu hulgas PKS 101 lg 5 kohaselt arvestama lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Hageja ema ei avaldanud kohtule, kui suures summas saab hageja ema hageja eest lapsetoetust ja kui palju saab hageja ema lasterikka pere toetust. Kohus kogus tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 ja lg 5 p 2 alusel omal algatusel. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et hageja emale makstake lapsetoetust ja lasterikka pere toetust 450 eurot kolme lapse eest (dtl 31). Kohus tuvastas rahvastikuregistri alusel, et peres on kolm alaealist last. Teiste laste sünniajad on xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx. Hageja igakuised kulud on 639 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 32-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust ja kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada,

3 (4)

et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldab hageja elatise nõude alates 10. maist 2024 perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras.

2.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 13). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 13. jaanuarist 2024 perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras, s.o enne hagi esitamist perioodi 13.01.2024–09.05.2024 eest 905,09 eurot, mis on perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hageja igakuised kulud on 639 eurot. Praegusel juhul ei ole kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus hageja soovib saada seaduses sätestatud miinimummääras elatist, ei ole hagejal kohustust tõendada oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna kohus saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena perioodi 13.01.2024–09.05.2024 eest 905,09 eurot.
3.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja