YYi nõudes 300 eurot QQi nõudes 300 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: XX (isikukood x) Hageja 2: YY (isikukood x) Hageja 3: QQ (isikukood x) Hagejate seaduslik esindaja MM (isikukood: x) Kostja BB (isikukood x)
Asja lahendamise viis
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
15. september 2026
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel 15. september 2026 istungil kokkulepitud kompromiss ning muuta 18. mai 2020 tsiviilasjas nr 2-20-q otsusega XXi ja YYi kasuks väljamõistetud ja 6. november 2018 tsiviilasjas 2-18-x määrusega kinnitatud QQi osas kokkulepitud elatise suurust järgmiselt:
1.1.Alates 1. oktoober 2026 maksab BB XXile kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o x. x x) igakuist elatist 210 eurot kuus.
1.2.Alates 1. oktoober 2026 maksab BB QQile kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o x. x x) igakuist elatist 190 eurot kuus.
Alates 1. oktoober 2026 maksab BB YYile kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o x. x x) igakuist elatist 210 eurot kuus.
1.4.BB tasub elatise jooksva kuu eest jooksva kuu 12. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja MM-i arvelduskontole.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-9246 menetlus.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Menetluse lõpetamise määruse (resolutsiooni punkt 2) peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada. Kompromissi (resolutsiooni punkt 1) saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust (resolutsiooni punkt 3) saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on XXi (hageja I), YYi (hageja II) ja QQi (hageja III) hagiavaldus BBi (kostja) vastu Pärnu Maakohtu 18.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-q XXi ja YYi kasuks välja mõistetud elatise suurendamiseks ning Pärnu Maakohtu 06.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-x kinnitatud vanemate vahel kokkulepitud QQi elatise suurendamiseks. Hagejate esitatud asjaolud
2.Hagejad paluvad suurendada kostjalt väljamõistetud või vanemate kokkuleppel määratud elatist kokku vähemalt 900 euroni kuus, s.o 300 euroni iga lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja on põhjendanud nõuet sellega, et varasem elatis 520 eurot kuus ei kata enam laste tegelikke vajadusi, kuna laste vajadused on vanuse, tervisliku seisundi, huvitegevuse ja elukalliduse tõusu tõttu suurenenud ning hagejate igakuised ülalpidamiskulud on kokku hinnanguliselt 1630 eurot.
3.Hagejate seadusliku esindaja on toonud välja, et kõigi kolme hageja ülalpidamiskulud on suurenenud eelkõige toidu, igapäevaste esmatarbekaupade, rõivaste ja jalanõude, kooli- ja õppevahendite, eluaseme, tervishoiu, transpordi, side- ja infotehnoloogia ning huvitegevusega seotud kulude tõttu. Hagejad on esitanud laste igakuiste kuludena põhikulud 720 eurot, hariduse ja arengu kulud 520 eurot, eluasemekulud 240 eurot ning tervise ja lisavajaduste kulud 150 eurot kuus.
4.Hagejal I on tuvastatud puuduv töövõime ja keskmine puue ning tema tervislik seisund ja erivajadused suurendavad igapäevaseid ülalpidamis- ja tervisekulusid. Hageja I vajab oma tervisliku seisundi tõttu rahulikku ja omaette tuba, mistõttu on laste elamistingimuste parandamiseks vajalikud eluaseme kohandamise ja remondiga seotud kulud.
5.Hageja II on psühhiaatrilisel jälgimisel ning tal esinevad tervisega seotud vajadused. Lisaks on hageja II tegelenud aastaid jalgpalliga, osaleb treeningutel ning tema puhul kaasnevad elatise suurendamise nõudega treeningtasud, võistlustel osalemisega seotud kulud, spordiriiete, jalanõude ja muu varustuse soetamise kulud. Pärast pere kolimist s x tuli hagejal
II vahetada jalgpalliklubi ja liituda x meeskonnaga, millega kaasnes vajadus soetada uue klubi nõuetele vastav varustus.
6.Hagejal III on ATH ja ärevushäire ning ta vajab tervise jälgimist, vajadusel psühhiaatrilist abi, ortopeedilist ravi, taastusravi ja teraapiat. Hageja III tegeleb aktiivselt jalgpalliga ning treeningkoormusest tingituna on tal tekkinud parema põlve ülekoormus. Hageja III ortopeedi vastuvõtu kulu on 95 eurot, teraapia kulu on 54 eurot, vajadus soetada põlvetugi ning jalgpalliga seotud kulud, sh varasemad ja uue klubi treeningtasud, varustuse ja jalanõude soetamise kulud.
7.Hagejate seaduslik esindaja on märkinud, et hageja II ja III osalevad jalgpallitreeningutel regulaarselt keskmiselt 3–4 korda nädalas ning treeningute ja võistlustega kaasnevad püsivad lisakulud. Hageja III varasem igakuine treeningtasu on olnud 65 eurot ja hageja II igakuine treeningtasu on 48,75 eurot y võistlustel osalemise kulu 210 eurot ning hageja III uue klubi treeningriiete komplekti maksumus 159,99 eurot. Lisaks tuleb mõlemale lapsele soetada eraldi treening- ja võistlusvarustus, sest varustus sõltub klubist ja mängijanumbrist.
8.Laste tervisega seotud kulud ei piirdu arstivisiitidega, vaid hõlmavad ravimeid, ravi, teraapiaid, psühhiaatrilist abi, taastusravi, tervisetooteid ja transpordikulusid. Ravimikuludena on ajavahemikul aprillist juulini 2026 märgitud aprillis 260,12 eurot, mais 278,02 eurot, juunis 105,34 eurot ja juulis 187,69 eurot, selgitades, et ravimid ostetakse sageli kogu perele korraga ning kõiki kulusid ei ole võimalik iga lapse kaupa täpselt eristada.
9.Hagejate seaduslik esindaja on nõude põhjendamisel tuginenud ka enda majanduslikule ja tervislikule olukorrale. Ta on 100% töövõimetu ja keskmise puudega, mistõttu tema sissetulekuvõime on piiratud ning laste igapäevane hooldus ja kasvatamine on tema kanda. Samuti on ta selgitanud, et kasvatab kokku viit alaealist last, kogu leibkonna kulud on suured ning kostja ei osale järjepidevalt laste igapäevases hoolduses, kooli- ja elukorralduses ega tervise- ja tugitegevustes. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul soovivad hagejad suurendada senist 520 euro suurust igakuist elatist kokku 900 euroni kuus, s.o 480 euro võrra, mistõttu peavad hagejad tõendama, et kõigi kolme lapse kulud on varasemaga võrreldes oluliselt kasvanud. Kostja leiab, et selliseid tõendeid ei ole piisavalt esitatud. Kostja on seisukohal, et laste kulud on esitatud üldiselt ega ole piisavalt eristatud iga lapse kaupa, kuigi lapsed on eri vanuses ja nende vajadused ei saa olla täpselt ühesugused. Kostja soovib, et hagejad tooksid iga lapse kulud eraldi välja ning tõendaksid, et vastavad kulud on tegelikult kantud.
11.Kostja vaidleb vastu hagejate tervisliku seisundi ja erivajadustega seotud väidetele ulatuses, milles need ei ole tema hinnangul tõendatud. Hageja I osas märgib kostja, et lapse töövõime hindamise fakt ei tähenda iseenesest suuremaid kulusid võrreldes varasema ajaga ning selle asjaolu tõttu võib lapsel olla õigus töövõimetoetusele. Kostja leiab, et ka hagejate seadusliku esindaja töövõimetus ei ole elatise suurendamise nõude lahendamisel määrav, sest lapsi peavad ülal pidama mõlemad vanemad.
12.Kostja peab osa esitatud kuludest üle paisutatuks või tõendamata. Toidukulude osas ei pea kostja piisavalt kontrollitavaks väidet, et laste toidule kulub 420 eurot kuus. Kostja hinnangul on 220 euro suurune igakuine riiete ja jalanõude kulu liiga suur, kuna uusi riideid ei ole vaja igal kuul ning samast soost eri vanuses laste puhul liiguvad riided osaliselt ühelt lapselt teisele. Kostja ei vaidle hügieeni- ja koolitarvete kulude suurusele, kuid peab tõendamata huviringide ja vaba aja kulusid, digivahendite ja sidekulu, täiendava toe ja juhendamise kulu ning täiendavaid vajaduspõhiseid kulusid.
13.Eluasemekulude kohta soovib kostja, et hagejad tõendaksid eluaseme kogukulu ja selgitaksid, mitme inimese vahel see kulu jaguneb. Kostja märgib, et hagejate seaduslikul esindajal on viis last ja kostjale teadaolevalt ka elukaaslane. Kostja leiab, et eluruum ja mööbel kuluvad ka sõltumata laste olemasolust ning kostja ei pea kandma hagejate seadusliku esindaja eluaseme remondi ja mööbli uuendamise kulusid.
14.Kostja ei pea elatise suurendamise aluseks hagejate seadusliku esindaja kahe teise lapse olemasolu ega nende tervislikku seisundit. Kostja hinnangul ei saa elatise suurendamise põhjuseks olla ka üksnes elukalliduse tõus, sest ülalpidamise ulatus tuleb määrata laste tegelike vajaduste ja vanema võimaluste järgi ning laste kulude kasv peab olema tõendatud.
15.Kostja vaidleb vastu väitele, et ta ei osale laste elus. Kostja selgitab, et tal ei ole olnud võimalik lapsi külastada, kuna hagejate seaduslik esindaja ei ole tema väitel andnud laste elukoha aadressi ega võimaldanud lastega kohtumist. Kostja hinnangul ei puuduta suhtluskorra küsimused siiski otseselt elatise suurendamise eelduseid.
16.Kostja tugineb vastuväites ka enda maksevõimele. Kostja märgib, et tema netosissetulek on 2100 eurot kuus, ta on abielus, tema abikaasa on töötu ning abikaasa peab ülal 17-aastast tütart. Kostja kannab igakuiselt osa pere eluaseme-, kommunaal-, elektri-, side-, auto-, kütuse-, toidu-, ravimi- ja muudest kuludest, maksab elatist ka neljandale lapsele ning tasub lisaks poolte ühistele lastele varasemate lahendite alusel 520 eurot kuus ja elatisvõlga 80 eurot kuus.
17.Kostja igakuised kulutused on 1579,50 eurot ning kogu tema pere kulutused 2875 eurot kuus. Kostja pere sissetulekud kokku on 2980 eurot kuus ja alates juulist 2780 eurot kuus, mistõttu ei ole tal võimalik maksta hagejatele suuremat elatist. Kompromissi korras oli kostja nõus suurendama iga lapse elatist 10–15 euro võrra kuus. Eelistung
18.Kohus selgitas 15.09.2026 eelistungil pooltele, et hagejate algne nõue 900 euro suuruse elatise väljamõistmiseks kolme lapse kohta kokku ületab seadusjärgset miinimumelatist ning nõude rahuldamiseks suuremas ulatuses tuleb hagejatel iga lapse puhul eraldi välja tuua ja tõendada, millised kulud on varasemaga võrreldes suurenenud. Hagejate seaduslik esindaja jäi istungil miinimumelatise nõude juurde. Kostja jäi seisukohale, et nõutav suurendus on tema maksevõimet arvestades suur, kuid nõustus kompromissi korras suurendama senist elatist 90 euro võrra kuus, s.o 30 euro võrra iga lapse kohta. Pooled leppisid kokku, et alates 01.10.2026 maksab kostja XXile ja YYile kummalegi elatist 210 eurot kuus ning QQile 190 eurot kuus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et poolte 15.09.2026 kohtuistungil sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Kompromissiga lahendatakse käesolevas asjas vaidlus senise elatise suurendamise üle ning määratakse kostja edaspidine igakuine ülalpidamiskohustus iga lapse suhtes eraldi. Kuna kompromiss puudutab alaealiste laste ülalpidamist, kontrollib kohus kompromissi kinnitamisel, kas kokkulepe on laste huvidega kooskõlas, selge, täidetav ega ole vastuolus seaduse või heade kommetega.
20.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega, rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
21.Poolte vahel oli vaidlus eelkõige selles, kas ja millises ulatuses on laste vajadused võrreldes varasema elatise määramise ajaga suurenenud ning kas kostja majanduslik olukord võimaldab elatist hagejate nõutud ulatuses suurendada. Hagejad tuginesid laste vanusest, tervislikust seisundist, huvitegevusest, eluaseme- ja tervisekuludest ning elukalliduse tõusust
tulenevale kulude kasvule. Kostja vaidles nõudele vastu, pidades kulusid osaliselt tõendamata või üle paisutatuks ning viidates enda maksevõimele ja teistele ülalpidamiskohustustele.
22.Kompromissiga suurendatakse senist 520 euro suurust igakuist elatist kokku 610 euroni kuus. Seega suureneb kostja igakuine maksekohustus kokku 90 euro võrra kuus. Kokkulepe arvestab ühelt poolt hagejate esile toodud vajadust suurendada laste ülalpidamiseks makstavat summat ning teiselt poolt kostja vastuväiteid nõude ulatusele ja tema majanduslikele võimalustele.
23.Kompromiss ei kahjusta kohtu hinnangul hagejate huve ega ole vastuolus perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse põhimõtetega. Kokkulepitud elatis suurendab laste senist igakuist ülalpidamist ning pooled sõlmisid kokkuleppe pärast seda, kui kohus oli neile selgitanud nõude tõendamise vajadust, võimalikke menetluslikke riske ning kompromissi kinnitamise tagajärgi. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja kinnitasid istungil, et nad on kompromissiga nõus. Seetõttu on alust järeldada, et kompromiss vastab poolte tegelikule tahtele ja lõpetab vaidluse viisil, mis väldib edasist tõendamisvaidlust ning tagab lastele senisest suurema igakuise ülalpidamise.
24.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Seega lõpeb käesoleva määrusega tsiviilasja nr 2-26-9246 menetlus ning samade poolte vahel sama elatisnõude ja sama ajavahemiku kohta ei saa samal alusel uut hagi esitada. Menetluse lõpetamine ei välista siiski seaduses sätestatud eelduste esinemisel lapse ülalpidamisnõude muutmist edaspidi, kui pärast kompromissi kinnitamist muutuvad olulised asjaolud, millest elatise suurus või maksmise kord sõltub. Arvestades eeltoodut, kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab tsiviilasja nr 2-26-9246 menetluse. Menetluskulud
25.Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.