2-24-6135
Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.09.2024. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-6135
Tsiviilasi
D. T. hagi R. T. vastu elatise nõudes Hageja: D. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: jurist Sergei Desjatnikov (epost: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg
elukoht
Kirjalikus menetluses
2-24-6135
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on hageja nõude õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et D. T. (hageja) on J. L. ja R. T. (kostja) ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Hageja elab oma emaga ja kostja elab lapsest eraldi. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist 50 eurot kuus ja lisaks annab ülalpidamist vahetult, ostes riideid ja jalanõusid ning makstes trenni kulusid. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise
2-24-6135 kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Alates 01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotleb hageja kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras muutuva suurusena alates hagi esitamisest, s.o alates 17.04.2024. a, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra. Poolte vahel puudub ka vaidlus PKS §-s 101 sätestatud elatise arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. Muu hulgas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lg-le 3 on alates 01.01.2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus, millisel juhul ei tule PKS § 101 järgi elatise arvestamisel elatise summat proportsionaalselt vanemaga koos veedetava ajaga vähendada. Neid komponente arvestades kujuneb PKS § 101 alusel arvutades alates 01.04.2024. a elatise suuruseks 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot). Hageja on märkinud hagiavalduses elatise summaks, mille väljamõistmist ta alates hagi esitamisest nõuab, 287,76 eurot ehk 4 senti rohkem kui seaduse alusel arvutatud elatis. Kohus leiab, et tegemist on ilmse arvutusveaga ja õigeks nõutavaks summaks saab lugeda 287,72 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 17.04.2024. a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 287,72 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva
2-24-6135 perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.