Jätta rahuldamata U.B hagi U.O vastu elatise nõudes suuremas ulatuses.
5.U.O-l tuleb temalt U.B kasuks välja mõistetud elatis maksta M.A U. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus xxxxx Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.A esitas 31.08.2023. a kohtule alaealise lapse U.B nimel hagiavalduse U.O vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on U.B M.A U. ja kostja U.O ühine alaealine tütar, sündinud xxxxxxxxxx. a. Vanemate kooselu on lõppenud ja hageja elab alates 2022. aasta augustist emaga, kostjast lahus. Lahku minnes leppisid vanemad kokku, et kostja maksab hagejale elatist 200 eurot kuus. Kostja ei ole seda kokkulepet kohaselt täitnud. On olnud kuid, mil ta ei ole elatist üldse maksnud. Viimati maksis kostja elatist 2023. aasta mai eest. Hageja perekond on 4-liikmeline – hageja, tema ema, 8. aastane poolvend ja ema elukaaslane. Hageja ema sissetulekuks on miinimumpalk 725 eurot ja lastetoetused 160 eurot. Hageja käib xxxxxxxxxxxxxxx lasteaias. Hageja kulud ühes kuus kokku on 671,50 eurot, sh eluasemekulud 105 eurot (üür 200 eurot, kommunaalid 180 eurot, TV ja internet 40 eurot=420/4), kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 37,50 eurot (transport kodust lasteaeda, arsti juurde, vaba aja veetmiseks), kulutused tervishoiule 32,50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lasteaias käimiseks 110 eurot, kulutused riietele-jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulud 156,59 eurot (sh tegelusraamatud, joonistamistarbed, mänguasjad, sõprade sünnipäevadel käimise kulud, muud vaba aja veetmise kulud). Hageja on veetnud kostjaga aega ühes kuus keskmiselt 2 kuni 4 päeva. Viimati oli hageja kostja juures 19-21.05.2023. a. Pärast seda pole kostja hagejaga kohtunud ning alates 2023. aasta juunist ei ole kostja maksnud hagejale ka elatist. Kohtuväliselt ei ole hageja emal õnnestunud saada kostjalt vastust elatise maksmise kohta. Hageja esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 01.06.2023. a kuni 30.08.2023. a 593,50 eurot (arvestusega 200 eurot kuus) ja alates hagi esitamisest, s.o alates 31.08.2023. a seadusega ettenähtud miinimumsummas muutuva suurusena kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2.Kohus võttis hagi 12.09.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja. U.O, esitas 09.11.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et on nõus maksma hagejale elatist varasemalt kokkulepitud summas 200 eurot kuus. Kostja põhjendas, et vahepeal ei saanud ta elatist maksta, sest ta kaotas töö müürsepana ehitusfirmas Jarika OÜ. Alates 10.09.2023. a on kostja Töötukassas töötuna arvele võetud. Kostjal on tuvastatud osaline töövõimetus ja tema sissetulekuks on hetkel Töötukassalt saadav töövõimetoetus 260 eurot kuus. Saadavast töövõimetoetusest teeb kohtutäitur kinnipidamisi. Kostjal endal kinnisvara ei ole ja ta elab xxxxx 3-toalises üürikorteris, aadressil xxxxxxxxx-x, kus varasemalt elasid ka hageja, tema ema ja ema poeg varasemast abielust. Alates juunikuust ei ole hageja kostja juures olnud, sest ema väidab, et tütar ei taha isa juurde minna. Kostja soovib hagejaga rohkem koos olla, eriti veel praegu, kui ta on töötu staatuses. Hageja lasteaed asub ka kostja elukohast 300-400 m kaugusel ning kostja on nõus last lasteaeda viima ja tooma. Kostja tegi vastuses hageja esindajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tingimusel, et ta tasub elatise võla 593,50 eurot ära alates 01.01.2024. a igakuiste osamaksetena 14 kuu jooksul ning edasiulatuvalt maksab kostja elatist vastavalt varasemale kokkuleppele 200 eurot kuus. Kostja teatel kandis ta 18.09.2023. a elatise 200 eurot ja 09.11.2023. a 30 eurot. Kostja märkis veel, et tal on varasemast kooselust poeg A. U.B, sündinud 14.07.2012. a. Poeg kostjaga koos ei ela.
4.Hageja seaduslik esindaja, M.A, esitas 16.11.2023. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja esindaja teatas, et ta on kompromissi korras nõus sellega, et kostja maksab tagasiulatuvalt nõutava elatise ära osade kaupa nagu kostja on pakkunud. Samas ei ole hageja esindaja nõus, et kostja maksab edasi elatist 200 eurot kuus. Hageja esindaja soovib edasiulatuvalt hagejale elatist perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud suuruses, mis on hetkel 260,33 eurot. Hageja esindaja arvates ei ole kostja esitanud õigeid andmeid oma varalise seisundi kohta. Kostja väitel on ta töötu, aga samas ei ole kostja põhjendanud, millistest vahenditest ta maksab korteri üüri ja muid kulusid. Hageja esindaja leiab, et kostja töötus on tõendamata ja kui see oleks ka õige, siis ei vabasta sissetuleku puudumine kostjat lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja toonud küll välja, et tal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kuid kostja ei ole tõendanud, et hagejale elatise maksmisel seaduses ettenähtud määras jääks teine laps vähemkindlustatuks.
5.18.12.2023. a pidas kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja osavõtul eelistungi. Kostja avaldas istungil, et tema suhtes on käimas kohtumenetlus pankroti väljakuulutamiseks ja ta ei ole võimeline maksma hagejale elatist 200 eurot kuus nagu ta varem kompromissina välja pakkus. Kostja teatas ka, et ta esitas avalduse töövõimetuse pikendamiseks, aga selle kohta tehakse otsus alles jaanuaris, mistõttu praegu ei tea kostja, kas ta edaspidi töövõimetoetust saab või mitte. Kostja sõnul ta hetkel veel tööd leidnud ei ole, aga tegeleb sellega. Kui kostja töövõimetust pikendatakse, siis on ta valmis hakkama maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Hageja esindaja teatas, et ta on nõus kompromissiga, kuid ta ei ole nõus elatisega 100 eurot kuus. Kohus lükkas istungil asja arutamise edasi. Poolte nõusolekul otsustas kohus jätkata menetlust kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate dokumentide ja seisukohtade esitamiseks.
6.Kostja, U.O, esitas 18.01.2024. a kohtule täiendavaid tõendeid oma varalise seisundi kohta, sh Töötukassa otsuse temal töövõime vähenemise kohta ja pangakonto väljavõtte.
7.Hageja esindaja, M.A, esitas 04.02.2024. a seisukoha, milles leiab, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust elatist vähendada ja hageja esindaja palub kohtul mõista kostjalt välja elatis perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud määras. Hageja esindaja leiab, et osaline töövõimetus ei takista kostjal töötada ja usutavad ei ole kostja väited temal sissetuleku puudumise kohta, sest kostja ei ole suutnud põhjendada, kuidas ta saab töötuna endale lubada 3-toalises üürikorteris elamist.
8.Kohus andis 26.02.2024. a määrusega pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule allkirjastatud kompromissilepingu esitamiseks või lõppseisukohtade esitamiseks. Koos määrusega edastas kohus pooltele ka kompromissilepingu projekti kostja pakutud tingimustel, et ta maksab hagejale elatist 100 eurot kuus ning elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist tasub ta ära osade kaupa igakuiste osamaksetena pikema perioodi jooksul.
9.Kohtu määratud tähtaja jooksul saatis hageja esindaja kohtule ilma igasuguste selgitusteta tagasi allkirjastamata kompromissilepingu projekti.
10.Kohus selgitas 20.03.2024. a kirjas, et menetluse kompromissiga lõpetamiseks peavad pooled esitama kohtule allkirjastatud kompromissi. Kohus andis täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled ka määratud täiendava tähtaja jooksul kohtule allkirjastatud kompromissi ega ka mingeid täiendavaid seisukohti ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.
12.Kohus leiab, et U.B hagi U.O vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.
12.1.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja U.B on
M.A U. ja kostja U.O ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel seega 4. aastane). Vanemate kooselu lõppes 2022. aasta augustis. Pärast seda jäi hageja elama ema juurde. Vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist 200 eurot kuus. Kostja täitis osaliselt kokkulepet kuni 2023. aasta maini, aga alates 2023. aasta juunist enam hagejale elatist ei maksnud. Hageja nõuab hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, perioodi eest alates 01.06.2023. a kuni 30.08.2023. a, arvestusega 200 eurot kuus, s.o kokku 593,50 eurot, ning alates hagi esitamisest, s.o alates 31.08.2023. a seaduse alusel arvutatud miinimumsummas. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu temalt nõutava elatise suurusele. Algselt avaldas kostja, et on nõus maksma elatist 200 eurot kuus, aga menetluse käigus muutis oma seisukohta ja teatas, et on võimeline maksma elatist maksimaalselt 100 eurot kuus.
12.2.Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-ile 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Seega on hageja õigustatud kostjalt elatist nõudma. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja PKS § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere
mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei esita, siis nõuda ise asjakohast teavet. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 22.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15) selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama.
12.3.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostja juures ühes kuus keskmisel kaks kuni neli päeva ja lapsele makstakse lapsetoetust. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele alates 1. jaanuarist 2023. a on 80 eurot kuus, arvestades, et hageja on kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneb elatis järgnevalt: - perioodil alates 01.06.2023. a kuni 31.03.2024. a - 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot; 1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot) ja - perioodil alates 01.04.2024. a summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot). Hageja taotleb hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, perioodi eest alates 01.06.2023. a kuni 30.08.2023. a, 200 eurot kuus, mis on väiksem summa kui sel perioodil PKS § 101 alusel arvutatud elatis (260,33 eurot kuus). Edasiulatuvalt alates 31.08.2023. a taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas.
12.4.Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et tal on tuvastatud osaline töövõime, tal puudub töökoht ja sissetulek ei ole nõutavas summas elatise maksmiseks piisav, samuti on kostjal veel
üks alaealine laps lisaks hagejale. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et Eesti Töötukassa 23.05.2023 otsusega on kostjale määratud töövõimetoetus ajavahemikuks 12.05.2023. a kuni 11.11.2023. a. Eesti Töötukassa 10.09.2023. a otsusega (dtl 24) on otsustatud kostja töötuna arvele võtta. Eesti Töötukassa 21.09.2023. a otsusega on otsustatud jätta kostjale töötutoetus määramata, sest kostja saab töövõimetoetust. Eesti Töötukassa 10.01.2024. a otsusega (dtl 58-60) tuvastati kostjal kordushindamise tulemusena vähenenud töövõime perioodiks 12.11.2023 - 11.05.2024. a. Kostja esitatud pangakontode väljavõtetest (dtl 16-23 ja 65-67) nähtub, et 2023. aastal on kostja sissetulekuks olnud Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetust, sh juunis 212,04 eurot, juulis 313,17 eurot, augustis 320,23 eurot, septembris 320,23 eurot, oktoobris 313,17 eurot, novembris 320,23 eurot, detsembris 116,62 eurot. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid tõendavad, et hagis nõutaval perioodil alates 2023. aasta juunist on ta osaliselt töövõimetu ja töötu. Kostjal ei ole teada muid sissetulekuid peale Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse. Kostjal ei ole teada ka mingit registreeritavat või muud väärtuslikku vara, millele pöörata sissenõuet. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et 09.11.2023. a esitas kostja kohtule maksejõuetusavalduse. xxxxx Maakohtu 30.11.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15857 võeti kostja avaldus menetlusse ja määrati kostjale usaldusisik, kellele tehti ülesandeks esitada kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri ning hinnang võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisik esitas kohtule hinnangu, et kostja on püsivalt maksejõuetu ning on alust tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Muu hulgas oli usaldusisik teinud kindlaks, et kostja ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus ja mingit realiseeritavat vara talle ei kuulu. xxxxx Maakohus tegi 13.01.2024. a tsiviilasjas nr 2-23-15857 määruse, millega otsustas jätta kostja maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamiseks rahuldamata ja seda põhjusel, et avalduse eesmärki, s.o võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ei ole võimalik algatada, sest isikul puudub sissetulek ja vara võlausaldajate nõuete rahuldamise katteks. Hageja esindaja on avaldanud arvamust, et kostja varaline seisund on tegelikult parem, kui kostja püüab seda näidata, samas ei ole esitatud kohtule andmeid või tõendeid, mis annaks alust seda järeldada. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, A. U.B, sündinud 14.07.2012. a (12. aastane). Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et xxxxx Maakohtu 23.11.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6371 on kinnitatud poolte kompromiss, mille kohaselt kohustub kostja tasuma lapsele A. U.B-le elatist alates 30.04.2020.a 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Arvestades esitatud ja kogutud tõendeid saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja ei ole oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline maksma hagejale elatist nõutud ulatuses, ilma, et saaks kahjustada tema enda tavaline ülalpidamine või tema teise alaealise lapse ülalpidamine. Tulenevalt PKS § 102 lg-st ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda olenemata sellest, et vanema sissetulek on väike. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus, mille suurus 2023. aastal oli keskmiselt 300 eurot kuus. Arvestades ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid leiab kohus, et kostja oli ja on kohustatud kasutama oma sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks proportsionaalselt ning seega on põhjendatud hageja elatise nõue 100 euro ulatuses kuus. Ka kostja ise on avaldanud, et
on võimeline maksma hagejale elatist 100 euro ulatuses kuus.
12.5.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, perioodi eest 01.06.2023. a kuni 30.08.2023. a, arvestusega 100 eurot kuus, kokku summas 296,77 eurot, ning alates hagi esitamisest, s.o alates 31.08.2023. a 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõue elatise saamiseks suuremas ulatuses jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema M.A U. pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi menetlusosaliste vahel.
märgib
kohus
kohtuotsuses
menetluskulude
TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
jaot
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.