Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2016 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-82
Tsiviilasi
XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
hagi hind 5159,39 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXXOÜ (registrikood XXX, XXXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Malmberg (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, Tallinn 10117; telefon: 6603800; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX, XXXX); Kostja lepinguline esindaja: Harry Ots (Õigusbüroo Harry Ots AS, Mere pst 4, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks välja 4899,50 (neli tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa eurot ja 50 senti) eurot, millest 3675,73 eurot on lepinguline põhinõue, 1043,07 eurot on kahju hüvitis ja 180,70 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (06.01.2015) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni põhivõlgnevuse summalt 3675,73 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks menetluskuludena välja 3367,50 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, millest hageja õigusabikulud on 2942,50 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 425 eurot.
3.Mõista kostjalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3367,50 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingud XXXX, XXXX ja XXXX asuvate majade betoonkatuste parandus- ja hooldustööde tegemises. Kokkuleppe teksti ei vormistatud kirjalikult. Pooled vahetasid tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks. 06.06.2014 saatis hageja kostjale kirjaliku pakkumise e-posti teel XXXX asuva kortermaja betoonpõrandate kaitsetöötluseks ja lihvimiseks. Hageja pakkus kostjale teostada katuse pindalal ca 267,4 m2 katuse sügavpesu ja pooride avamine grit-harjadega, kaitsetöötluse Pentra-Sil NL-ga, teemantlihvimise elastsete metallteemantidega, käsitsitööd servades, katmised. Lisaks sisaldas pakkumine abimaterjale. Tööde hinnaks pakkus hageja kostjale 5703,28 eurot.
2.Samal päeval 06.06.2014 saatis hageja kostjale kirjaliku pakkumise e-posti teel XXXX asuva kortermaja vihmavee betoonist äravoolutee lihvimiseks. Hageja pakkus kostjale teostada kalde lihvimistööd hinnaga 510 eurot. Päev hiljem ehk 07.06.2014 saatis hageja kostjale kirjaliku pakkumise e-posti teel XXXX betoonkatuse parandustööde ja kaitsetöötluse teostamiseks hinnaga 4144,17 eurot. Pakkumine sisaldas katuse sügavpesu ja pooride avamist grit-harjadega, immutavat töötlust Pentra-Sil NL-iga, pragusid täitvat kaitsetöötlust Pentra-Sil PCF-ga, tasandavat lihvimist, katmist ja abimaterjale.
3.08.06.2014 saatis hageja kostjale e-posti teel kirjaliku pakkumise XXXX betoonkatuse pragude remontimiseks hinnaga 237,48 eurot. Pakkumine sisaldas katuse sügavpesu ja pooride avamist grit-harjadega, immutavat töötlust Pentra-Sil NL-iga, pragusid täitvat kaitsetöötlust Pentra-Sil PCF-iga, tasandavat lihvimist, katmisi, abimaterjale ja abiaegu. 09.06.2014 saatis hageja kostjale kirjaliku pakkumise e-posti teel XXXXasuva kortermaja betoonist katusel oleva kümnekonna 1-5 mm laiuse prao pikkusega umbes 50 jm remontimiseks. Vastavalt pakkumisele pakkus hageja kostjale teostada 1-5 mm laiuste pragude remonti hinnaga 1440 eurot.
4.Eelviidatud pakkumiste sobivust arutasid hageja juhatuse liige XXXX ja kostja esindaja XXXX telefoni teel. 10.06.2014 ja telefonivestluses sõlmiti täiendavad kokkulepped, mis kajastusid hageja poolt kostjale 10.06.2014 e-kirjas. Vastavalt 10.06.2014 hageja e-kirjale leppisid pooled telefonitsi kokku, et hageja teostab eelviidatud pakkumistes kirjeldatud tööd kogumaksumusega 9500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnas pidi sisalduma eritellimustransport USA-st maksumusega kuni 400 eurot. Kogumis oli tööde maksumus koos käibemaksuga 11 400 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale ettemaksuna 45%
ehk 4275 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Kostja pidi tasuma hagejale vastavalt esitatud arvetele iga arve tasumata osa 5 päeva jooksul alates vastava töö valmimisest. Hageja palus kostjal endale teatada, kui tema e-kirjas toodu ei kajasta õigesti poolte kokkuleppeid, kuid kostja seda ei teatanud.
5.11.06.2014 tasus kostja hagejale 45% hageja pakkumiste maksumusest ettemaksuna ehk 5130,01 eurot käibemaksuga. Hageja pidas ettemaksu tasumist kostja kaudseks tahteavalduseks, millega leping sõlmiti. Kuna kostja ise teostas XXXX, XXXX ja XXXX ehitustöid OÜ XXXX alltöövõtjana, siis sõlmis kostja hagejaga alltöövõtulepingu.
6.Hageja alustas 16.06.2014 töid XXXX katusel ja lõpetas need tööd 22.07.2014. 21.07.2014 alustas hageja töid XXXX katusel ja lõpetas need tööd 22.07.2014. 23.07.2014 saatis hageja kostjale kirja, milles märkis, et XXXX katusel on lisaks 50 jm pragudele tekkinud uusi pragusid betooni mahukahanemise tõttu kokku 84 jm ning täiendav kulu lisandunud pragude remontimisega on 357 eurot, millele lisandub käibemaks. 31.07.2014 toimus XXXX ja 2 katuste ülevaatus hageja ja kostja osavõtul. Ühtegi pretensiooni kostja hagejale ei esitanud.
7.Hageja esitas XXXX katuse tööde eest arve nr 140325 summas 483,10 eurot (tasumata jääk oli 265,70 eurot), arve nr 140326 summas 5402,35 eurot (tasumata jääk oli 2971,29 eurot), arve nr 140327 summas nr 224,98 eurot (tasumata jääk oli 123,74 eurot), arve nr 140434 summas 315 eurot (tasumata jääk oli 315 eurot). Kokku oli XXXX objektil teostatud tööde maksumus 6425,43 eurot, millest on ettemaksu arvel tasutud 2749,70 eurot. Võlgnevuse jääk on 3675,73 eurot. Hageja esitas XXXX katuse tööde eest arved nr 140328 ja 140435. Kostja esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud.
8.Hageja saatis 07.08.2014 kostjale arvete tasumise meeldetuletuse. Teistkordse teate saatis hageja kosjale 11.08.2014. Kostja saatis 11.08.2014 kell 13.15 hagejale vastuse, milles nõudis katuse 3 korda tegemist, misjärel oleks asi lahendatud. Hageja palus seepeale kostjal samal päeval teatada, millal saab XXXX katuse töid teha ja avaldas, et teostab tööd, kui kostja tasub eelnevalt varasemad arved. Hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostja ei olnud XXXX ja XXXX tööde kohta esitanud pretensioone.
9.18.08.2014 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et maksed on viibinud, sest ehituse peatöövõtja OÜ XXXXei ole XXXX ja XXXXobjekte vastu võtnud. Samuti informeeris kostja, et betooni paranduste tulemusena on betoon muutunud kirjuks ja seetõttu visuaalselt inetuks. Hageja vastas sellele 21.08.2014 ega pidanud kostja kirjeldatut oma töö puuduseks. 26.08.2014 saatis kostja hagejale kirja, milles väitis, et hageja lubas täita betoonipraod halli tooni materjaliga, kuid täitis need rohekat tooni materjaliga.
10.26.08.2014 tasus kostja XXXXobjektil teostatud arved täies ulatuses. Järelikult ei pidanud kostja betoonipragude täitematerjali värvi tegelikult puuduseks, sest XXXX katusel kasutati täpselt sama tehnoloogiat ja tooniga materjali nagu XXXX katusel. 02.09.2014 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas täitematerjali värviküsimust ja soovis XXXX objektil teostatud tööde eest esitatud arvete tasumist. 12.09.2014 saatis hageja kostjale e-kirja, milles täpsustas samal päeval kostjaga telefonitsi sõlmitud kokkulepet, et kostja tasub XXXX katuse remondi eest väljastatud arved 17.09.2014. Nimetatud kokkulepet kostja ei täitnud ja viitas 17.09.2014 ekirjas umbmääraselt hageja kirjas olevatele ebatäpsustele.
11.Oktoobris 2014 pöördus hageja Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ poole, et saavutada kostja kohustuste täitmine hageja ees. Hageja tasus Advokaadibüroole Hansa Law Offices OÜ kohtuvälise võla sissenõudmise menetluse eest 1175,77 eurot (arved nr 1310 ja 1412). Hageja esindaja saatis 16.10.2014 kostjale veelkordse lepingu täitmise nõude ja andis täiendava tähtaja kuni 23.10.2014. Kostja vastas sellele 28.10.2014 ja väitis, et peatellija XXXXOÜ taganes
temaga sõlmitud lepingust XXXX, 2, 3 katusekattetööde tegemiseks põhjusel, et hageja töö ei olnud kvaliteetne ja hageja ei lõpetanud kokkulepitud tööd.
12.Hageja tegi päringu XXXXOÜ-le, kes oma vastuses 31.10.2014 teatas, et katuste tööd, sh XXXX ja XXXXtööd on vastu võetud ning leping lõpetatud. 21.11.2014 saatis hageja kostjale kirja, milles avaldas, et kostjal ei ole õigust jätta tasu maksmata ja andis kostjale veel kord täiendava tähtaja kuni 25.11.2014, milliseks ajaks kostja tasu ei maksnud.
13.Õiguslikult viitas hageja VÕS §-le 9 ja TsÜS § 68 lõikele 3 ning leidis, et kostja kaudseks tahteavalduseks lepingu sõlmimisel oli ettemaksu tasumine. Hageja viitas samuti VÕS § 635 lõikele 1 ja leidis, et tema tasunõue muutus tasumata arvete osas sissenõutavaks 5 päeva möödudes ehk 05.08.2014. Kostja sattus arvete tasumisega viivitusse alates 06.08.2014. Kostja on alates 06.08.2014 võlgnevuses XXXX objektil tehtud tööde eest 3675,73 eurot. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
14.Arve nr 140325 alusel on võlgnevuse jääk 265,70 eurot. Viivitatud on 161 päeva. Viivise summa päevas on 0,398 eurot (265.70x0,15/100). Viivis kokku 161x0.398=64,08 eurot. Arve nr 140326 alusel on võlgnevuse jääk 2971,29 eurot. Viivitatud on 161 päeva. Viivise summa päevas on 4,457 eurot (2671,29x0,15/100). Viivis kokku 161x4,457= 717,58 eurot. Arve nr 140327 alusel on võlgnevuse jääk 123,74 eurot. Viivisemäär on 0,15% päevas. Viivitatud on 161 päeva. Viivisesumma päevas on 0,185 eurot (123,74 x 0,15/100). Viivis kokku on 161 x 0.185=29,79 eurot. Arve nr 140434 on võlgnevuse jääk on 315 eurot. Viivitatud on 161 päeva. Viivisesumma päevas on 0,473 eurot. Viivis kokku 161 x 0,473=76,15 eurot. Viivis kokku 05.01.2015 seisuga on 64,08 eurot + 717,58 eurot + 29,79 eurot + 76,15 eurot = 887,60 eurot.
15.Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja VÕS § 115 lõikele 1. Hageja pöördus oktoobris 2014 Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ poole kostjalt võla sissenõudmiseks. Advokaadibüroo tutvus materjalidega, selgitas välja hageja nõuded ja saatis kostjale 2 kirja nõudega kohustused täita ja pakkus kostjale kompromissi sõlmimisel hagejapoolseid järeleandmisi, kuid kostja kompromissi ettepanekutega ei soostunud. Hagiavalduse koostamise hetkeks on hageja tasunud advokaadibüroole 1175,77 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab seetõttu riigilt taotleda käibemaksu tagasi, siis esitab hageja kahjunõude ilma käibemaksuta summas, s.o 1032,75 eurot.
16.Hageja peatas tööd XXXX objektil õiguspäraselt ja tuginedes VÕS § 111 lg 1 sätestab, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3675,73 eurot, kahju hüvitise 1032,75 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 887,60 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,15% tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
17.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Viivis kokku 05.01.2015 seisuga on 8,56 eurot + 86,02 eurot + 3, 98 eurot + 10,143 eurot = 108,703 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3675,73 eurot, kahju hüvitise 1043,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 180,70 eurot ja tulevikus alates hagiavalduse esitamises sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse summalt.
18.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõustus kostja väitega, et ta ei lõpetanud töid XXXX objektil, kuid selleks esines hagejal õiguslik alus. Hageja peatas tööde teostamise ja teatas sellest kostjale VÕS § 111 lg 1 alusel, kuna kostja oli tööde eest tasumisega viivituses. Hageja ei ole lepingut „katkestanud“.
19.Kuivõrd kostja väidab, et pidi hageja tehtud tööd ümber tegema, viitab kostja hageja töödes esinevatele puudustele. Kostja ei ole esitanud konkreetselt, millised puudused väidetavalt töös esinesid ja millistel objektidel. Hageja on seisukohal, et tema töös ei esinenud selliseid puudusi, mis annaksid alust jätta kokkulepitud tasu kokkulepitud ajal tasumata. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et XXXXOÜ taganes temaga sõlmitud lepingust hagejast tuleneval põhjusel.
20.28.10.2015 seisukohtades leidis hageja, et tema lepinguliseks kohustuseks ei olnud katustel laigulisuse kaotamine. Hageja esitatud XXXX pakkumises on fotod katusest enne tööde tegemist. Fotodest nähtub, et katus oli laiguline ja järelikult esines laigulisus juba enne hageja poolt tööde tegemist. Lisaks esitas hageja kohtule fotod antud katusest, mis olid tehtud enne töö tegemist.
21.Kostjal oli etteheide ainult XXXX katusel ühe pakkumise alusel tehtud tööde kohta. Vastavalt pakkumisele pidi hageja teostama katuseks oleva betoonpinna kaitsetöötluse ja lihvimise. Konkreetsed tööd on loetletud pakkumises. Lisaks tegi hageja pakkumise 37 – 1 vihmavee betoonist äravoolutee lihvimiseks. Kostja heitis hagejale ette, et viimane täitis 37 – 1 katuse praod halli tooni täitematerjali asemel rohelist tooni täitematerjaliga. Järelikult oli kostjal etteheide ainult seoses pakkumises nr TL 25-27 kirjeldatud töödega. Teise kahe pakkumise osas kostja etteheiteid ei esitanud. Kostja ei ole vaidlustanud, et teistes pakkumistes kajastatud tööd on tehtud.
22.Hageja nõustus, et poolte kokkuleppe järgi tuli praod täita halli tooni materjaliga. Pooled ei olnud kokku leppinud selles, millist halli tooni peab materjal olema ja pooled ei leppinud kokku selles, et pragude täitmise tulemusena ei ole betoonkatus laiguline. Pakkumises TL 25-27 oli kirjeldatud tööde lahendusmeetodeid. Ära oli toodud kaks pilti ning vasakpoolne pilt oli töötlemata pragunemisvõrgustik ja parempoolne pilt hageja pakutud ainega täidetud pragunemisvõrgustik. Parempoolselt pildilt nähtub, et töödeldud pind ei jää ühetooniline, vaid nö laiguline. Hageja selgitas kostjale e-kirjas, et töötluse järgselt jääb prao koht peaaegu sama toonud, kuid hageja ei ole kinnitanud, et laigulisus kaotatakse täiesti. Sellise tulemuse saavutamist ei ole kirjas pakkumises TL 25-27 ega hageja 10.06.2014 e-kirjas. Laigulisuse kaotamises pooled kokku ei leppinud.
23.Täitematerjali värvuse osas palus hageja kostjal valida pragude täiteaine konkreetne toon välja vastavalt RAL koodile. Kostja andis hagejale juhise valida toon välja ise, mida hageja ka tegi. Hageja tellis ja täitis praod täiteainega, mis vastas RAL koodile 7037. Tegemist on halli värvitooniga. Hageja viitas VÕS § 641 lõikele 3.
24.Hageja leidis, et kostja tuleb lugeda XXXX katusetööd vastuvõtnuks VÕS § 638 alusel. Hageja teatas kostjale 10.06.2014 e-kirjas, et viimane peab tööd vastu võtma nende valmimise järjekorras tööde lõpetamise päeval. Hageja saatis kostjale 27.07.2014 e-kirja, milles ta teatas, et XXXXkatuse tööd said valmis 22.07.2014. Seega pidi kostja tööd vastu võtma vähemalt 28.07.2014 ehk teate saamisel järgneval päeval, mis oli teisipäev. 28.07.2014 ei esitanud kostja hagejale mitte ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi osas, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause järgi.
25.27.07.2014 e-kirjas teatas hageja kostjale, et lisaks XXXXkatuse pragude remontimiseks tehtud pakkumuse mahule remontis hageja veel 25 jooksvat meetrit pragusid, mille töö maksumus on 262,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis vaidlustanud asjaolu, et hageja remontis pakkumusele lisandunud hulga pragusid.
26.Hageja esitas TL 22 – 24 asuva pakkumusega hõlmatud tööde teostamise eest arve nr 140325
summas 483,10 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summast tasuti 217,40 eurot 11.06.2014. Seega on tasumata jääk 483,10 eurot – 217,40 eurot = 265,70 eurot. Hageja esitas TL 28 – 30 asuva pakkumusega hõlmatud tööde teostamise eest arve nr 140326 summas 5402,35 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summast tasuti 11.06.2014 2431,06 eurot. Seega on tasumata jääk 5402,35 eurot – 2431,06 eurot = 2971,29 eurot. Hageja esitas TL 25 – 27 asuva pakkumusega hõlmatud tööde teostamise eest arve nr 140327 summas 224,98 eurot. Nimetatud summast tasuti 101,24 eurot 11.06.2014. Seega on jääk 224,98 eurot – 101,24 eurot = 123,74 eurot. Lisatööde eest esitas hageja kostjale 23.07.2014 arve nr 140434 summas 315 eurot (sh käibemaks). Nimetatud arve on täies ulatuses tasumata. Seega kokku on tasumata 37 – 1 katuse eest 265,70 eurot + 2971,29 eurot + 123,74 eurot + 315 eurot = 3675,73 eurot. Kostja väide, et hageja põhinõue ei saa ületada 1909,07 eurot on põhjendamatu. Hageja ei ole teada, et kostja oleks talle tasunud eelpool märgitud summadest enam.
27.Hageja leidis, et ta ei ole kostjale kahju tekitanud, sest ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja esitas kohtule peatöövõtja XXXXOÜ 26.10.2015 e-kirja, millest nähtub, et peatöövõtja pretensioonid kostja vastu tulenesid mitte hageja töödest, vaid sellest, et projektis oli ette nähtud puhas betoonpind (sellest kostja hagejat informeerinud ei ole), kuid kostja teostas katuseterrasside betoonplaadi tööd ebaõige klassi betooniga, millest tulenevalt tekkisid katusel kahjustused. Probleemiks oli ebasobiv betooni mark välitingimustesse ja betooni järelhoolduse puudulikkus. Kostja kahjunõue hageja vastu on sisuliselt tõendamata ja kahju ei saa tõendada kostja raamatupidamise õiend. Kostja kahju ei ole põhjuslikus seoses hageja tehtud töödega.
28.Seoses õigusabikulude nõudega selgitas hageja, et talle esitati kaks õigusabi arvet. Arve nr 1310 on summas 730,25 eurot (ilma käibemaksuta) oli esitatud 2014 oktoobri eest ja arve nr 1412 summas 302,50 eurot (ilma käibemaksuta) 2014 novembri eest. Kokku 730,25 eurot + 302,50 eurot = 1032,75 eurot. Advokaadibüroo osutas hagejale õigusteenust tunnihinnaga 115 eurot tunnis. Hageja esitas kohtule ka arvetele lisatud tegevusaruanded.
29.Kohtuvaidluse seisukohtades viitas hageja sellele, et 27.02.2016 istungil nõustus kostja, et poolte vahel ei ole vaidlust kokku lepitud tööde mahu, sh lisatööde mahu ning maksumuse üle. Samuti oli kostja nõus hageja kahjunõude ja põhinõude ning viivise arvestusega. Kostja väitis, et ta ei võtnud XXXXkatuse töid vastu, sest vuugid olid täidetud vale tooni täiteainega ning laigulisust ei kõrvaldatud. Eeltooduga seoses kordas hageja varasemaid väiteid. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXX ütlused täiteaine tooni kokkuleppe osas lähevad vastuollu teiste istungil üle kuulatud isikute ütlustega. Hageja pidas XXXX ütlusi ebausutavateks. XXXXja XXXXkatustel täideti praod sama täiteainega, mida tõendavad XXXXütlused. XXXXtööd võeti kostja poolt vastu ja nende osas pretensioone ei esitatud. Loogiliselt ei ole selgitatav, kuidas ühe maja betoonkatusele hageja poolt valitud täiteaine värv sobis ja teisele samasuguse maja betoonkatusele sama täiteaine värv enam ei sobinud.
30.Kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et pragude täiteaine peab olema ülejäänud betooniga sama tooni, ei oleks kostja aktsepteerinud hageja esitatud pakkumist TL 25-27, millest nähtub, et töödeldud pind ei pidanud jääma ühetooniline vaid n-ö laiguline. Kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe täiteaine tooni osas, oleks kostja esitanud hagejale pretensiooni juba siis, kui ta käis töid üle vaatamas, sest tegemist on visuaalselt nähtava puudusega. XXXX kinnitas, et ta käis töid üle vaatamas, kuid ei esitanud pretensiooni. Hageja pidas ka ebausutavaks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kostja ei oleks sedavõrd olulist juhist, mille tõttu ta väidetavalt lepingu sõlmis, fikseerinud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul.
31.Kostja esitas kohtule asitõendina tüki katusel XXXX kasutatud täiteainest ja väitis, et tegemist on rohelist värvi täiteainega, mida kasutati pragude täitmiseks. Eeldades, et tegemist on tõepoolest katuselt XXXX pärineva täitematerjali näidisega, ei välju nimetatud tüki värvus üldiselt hallide toonide raamest RAL kataloogist. Seega ei ole hageja rikkunud kostja üldist
juhist kasutada pragude täiteainena halli tooni materjali.
32.Asjas ei ole vaidlust selles, et katus XXXX oli enne hageja tööde teostamist laiguline. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt teostatud tööde tulemusena ei kõrvaldatud katuse XXXX laigulisust. Kostja väide, nagu oleks pooled kokku leppinud, et pärast hageja poolt tööde tegemist on katuse laigulisus täielikult kaotatud, ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Hageja pakkumine ja pooltevaheline kirjavahetus sellise sisuga kokkuleppe olemasolu ei kinnita. XXXX ja XXXXütlustest ei nähtu samuti sellise kokkuleppe olemasolu. Ka XXXX ütlustest ei nähtu sellise sisuga kokkulepet.
33.Tõendamata on kostja väide, et hageja ei teinud XXXX katuse kaitsetöötlust. Kostja ei ole nimetatud asjaolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Ka XXXX ei andnud selle kohta ütlusi. Kostja ei ole kaitsetöötluse teostamata jätmise kohta esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Hageja leidis, et tööd tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuteks 28.07.2014. XXXXvande all antud ütlustest nähtub, et 31.07.2014 toimus poolte poolt katusel nr 1 tehtud tööde ülevaatamine. XXXX kinnitas, et kostjat kutsuti töid üle vaatama. Seega soovis hageja töid üle anda. Kostja esitas töödele pretensioonid hilinenult ja alusetult, mistõttu tuleb lugeda tööd vastuvõetuteks.
34.Kostja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid oma tasaarvestusliku kahjunõude kujunemise kohta. Ka XXXX ei osanud anda ütlusi kahjunõude konkreetse suuruse kujunemise kohta, millest tulenevalt on kahjunõue sisuliselt põhjendamatu ega ole ühelgi viisil kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kostja tasaarvestusavaldus.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2827 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunni hinnaga 110 eurot. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotles hageja menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Täiendavalt palus hageja seoses viimase kohtuistungiga mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulud 429 eurot ilma käibemaksuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
36.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja sõlmis 2013 oktoobris XXXXOÜ-ga , XXXXja objektide katusekattetööde teostamise alltöövõtulepingud. 2014 juunis sõlmis kostja hagejaga alltöövõtulepingud samadele objektidele betoonkatuste parandustööde teostamiseks. Hageja sai 45% ulatuses ettemaksu, kuid ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Hageja tööd XXXXja XXXXobjektidel tulid kostja poolt ringi teha ning objektil töid ei alustanud. Hageja katkestas ühepoolselt lepingu.
37.Seoses asjaoluga, et hageja ei asunud objektil töid teostama, taganes 16.10.2014 XXXXOÜ kostjaga sõlmitud lepingutest. XXXXOÜ on teatanud kostjale, et esitab tema vastu lepingu taganemisest tuleneva kahjunõude 01. märtsiks 2015.
38.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja teostas XXXXkatuse töid ning selle eest on kostja hagejale täielikult tasunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ei teostanud katuse töid ning kostjal oleks sellest tulenevalt olnud tasumise kohustus. Hageja on esitanud kostjale seoses XXXXkatuse remonttöödega arveid kokku summas 6425,43 eurot ja seoses XXXXkatuse remonttöödega arveid kokku summas 1792,08 eurot, seega väidetavalt kvaliteetselt teostatud tööde eest arveid kokku summas 8217,51 eurot (6425,43 + 1792,08 = 8217,51). Kostja tasus hagejale 11.06.2014 ettemaksuna 5130,01 eurot ja 26.08.2014 1178,43 eurot ehk kokku 6308,44 eurot (5130,01 eurot + 1178,43 eurot = 6308,44 eurot). Hageja võimaliku põhinõude suuruseks
ei saa olla 3675,73 eurot, vaid ainult 1909,07 eurot (8217,51 eurot – 6308,44 eurot = 1909,07 eurot).
39.Kostja seadis lepingu sõlmimisel üheks olulisemaks tingimuseks selle, et betoonkatusesse tekkinud praod täidetakse betooniga sama tooni materjaliga ehk halli materjaliga. Tegu ei olnud ainult katusega, vaid korterite omanikud kasutasid katust väliterrassina, mis pidi visuaalselt korrektne olema. Hageja kinnitas oma 4. juuni 2014 e-kirjaga kostjale, et see nõue on talle vastuvõetav. Tegelikult ei täitnud hageja pragusid mitte halli, vaid rohelist tooni täitematerjaliga.
40.Kostja esitas hagejale korduvalt nõude oluline puudus oma töös ümber teha, mida hageja algselt proovis teha täidetud pragude täiendava lihvimisega, mis puudusi ei kõrvaldanud. Seejärel keeldus hageja töid lepingutingimustega kooskõlla viimisest, nõudis tema poolt esitatud arvete tasumist, katkestas ühepoolselt lepingu ega asunud katuse parandustöid teostama.
41.Peatöövõtja XXXXOÜ ei võtnud kostjalt tööd vastu, vaid nõudis katuse ülevärvimist halli tooniga värviga, mida kostja tegi. Hageja oli teadlik, et kostja kandis kulusid seoses ebakvaliteetse töö parandamisega. Kostja kandis kulusid kokku summas 3948,36 eurot. Kostja ei ole hagejalt lepingutingimustele mittevastavat tööd vastu võtnud. Peatöövõtja võttis kostjalt töö vastu alles pärast seda, kui kostja oli hageja töö parandanud.
42.Seoses hageja töö parandamise vajadusega kandis kostja kokku kulusid summas 3948,36 eurot. Kostjal on hagejale teostatud tööde eest tasumata 1909,07 eurot. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse ning palus lugeda hageja nõue 1909,07 eurot kaetuks kostja paranduskuludega summas 3948,36 eurot. Kuna hagejal puudub põhinõue, ei saa tal olla ka kõrvalnõudeid.
43.18.12.2015 seisukohtades nõustus kostja hageja väitega, et katus oli juba enne tööde algust laiguline. Samuti nõustus kostja hageja nõudega lisatööde tasu osas summas 262,50 eurot. Poolte vahelise suulise lepingu ja hageja hinnapakkumise kohaselt oli hageja töödeks betoonkatuses olevate pragude täitmine halli tooni täidisega, seejärgselt kogu katuse lihvimine ja lõpuks kogu katuse pinna kaitsetöötlus. Kogu katuse lihvimine ja kaitsetöötlus oli poolte vahel kokku lepitud ainult selleks, et likvideerida katuse laigulisus. Vastupidisel juhul oleks kostja tellinud ainult pragude paranduse. Hageja ei saavutanud kokku lepitud tulemust ja keeldus tööde parandamisest.
44.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kostja projektijuht XXXX informeeris korduvalt hageja juhatuse liiget XXXXasjaolust, et töö ei vasta kokkulepitud kvaliteedile, peatöövõtja ei nõustu ebakvaliteetset tööd kostjalt vastu võtma ning hageja peab oma töös esinevad puudused kõrvaldama. Asjaolu, et kostja ei ole hagejalt ebakvaliteetset tööd vastu võtnud kinnitab ainuüksi fakt, et kostja ise oli sunnitud katuse parandama ja üle värvima halli tooni värviga. Kui hageja töö oleks olnud kvaliteetne ning kostja oleks hageja töö vastu võtnud, siis oleks puudunud ju igasugune vajadus hageja töö ümbertegemiseks.
45.Kostja leidis, et poolte vahel puudub vaidlus hageja esitatud arvete ja kostja tasutud summade osas. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale ettemaksuna 5130,01 eurot. Hageja on kostjale esitanud 6 arvet XXXX ja XXXX katusetööde eest kokku summas 8217,51 eurot. Kostja on hagejale tasunud ettemaksu ja arve alusel kokku 6308,44 eurot, mistõttu saab hageja nõude suuruseks olla 1909,07 eurot (8217,51 eurot – 6308,44 eurot = 1909,07 eurot).
46.Hageja ebakvaliteetsest tööst ja töö ümbertegemisest keeldumisest tulenevalt oli kostja sunnitud Küti 37 – 1 betoonkatuse ise ümber tegema, milleks ta eraldas osaliselt pragudest vale ehk rohekat tooni täidise ning asendas selle värvitu silikooniga, lihvis ja tasandas uuesti
praokohad, lihvis uuesti osaliselt katuse ja valmistas kogu katuse pinna ette värvimiseks ning lõpuks värvis kogu katuse halli tooni värviga. Kostja kulud olid otseselt seotud katuse ümbertegemiseks vajalike materjalide ning tööjõu kuludega.
47.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 3000 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 150 eurot tunnis. Kokku kulus õigusabi osutamises aega 20 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
48.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
49.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis töövõtjana kostja kui tellijaga pakkumiste esitamise ja nendega nõustumise teel töövõtulepingu XXXX, XXXX ja XXXX majade betoonkatuste parandus- ja hooldustööde tegemiseks; 2) hageja saatis kostjale eraldi pakkumised XXXX, XXXX ja XXXX katuste tööde kohta, sealhulgas esitas hageja kostjale XXXX katuse erinevate tööde osas mitu pakkumist; 3) XXXX katusel pidi hageja teostama katuse süvapesu ja pooride avamise grit-harjadega, kaitsetöötluse ja lihvimise, betooni tekkinud pragude täitmise ning vihmavee voolamiseks kallete lihvimise; 4) hageja esitas kostjale XXXX, XXXX ja XXXX tööde osas mitu erinevat arvet ning kostja tasus 11.06.2014 kõigist arvetest hagejale ettemaksuna 45% ehk kokku 5130,01 eurot koos käibemaksuga; 5) kostjal oli XXXX, XXXX ja XXXX katustel tööde teostamiseks omakorda sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga XXXX, millest tulenevalt oli hageja ja kostja vahelise lepingu näol tegemist alltöövõtulepinguga; 6) XXXX katusel täitis hageja lisaks hinnapakkumises toodud mahule täiendavalt tekkinud pragusid 25 jooksva meetri ulatuses, milline töö kujutas endast lisatööd maksumusega 262,50 eurot, millele lisandus käibemaks; 7) kostja võttis hagejalt vastu tööd XXXX katusel ning tasus nende tööde eest esitatud arved; 8) hageja pidi tegema XXXX ja XXXX katusel samasuguseid töid; 9) poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja täitma katustel asuvad praod halli tooni täitematerjaliga; 10) XXXX katusel hageja töid ei lõpetanud.
50.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on õigus keelduda XXXX katusel teostatud tööde eest esitatud arvete tasumisest, sest tööd oli tehtud puudustega, kuivõrd pragude täitmisel kasutatud täitematerjal ei olnud varasema katuse betooniga täielikult ühte tooni ja katus oli laiguline. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja teostas kõik kokku lepitud tööd XXXX katusel, sealhulgas kaitsetöötluse ja lihvimise.
51.Hageja väitis, et lisaks tema pakkumistele sisaldas poolte kokku lepitud tingimusi tema e-kiri kostjale 10.06.2014, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Selle e-kirja järgi pidi kostja tööd vastu võtma nende valmimise järjekorras. XXXX tööd said valmis 22.07.2014. 31.07.2014 toimus katuse ülevaatus ja kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni. Hageja saatis kostjale e-kirja ettepanekuga tööd vastu võtta 27.07.2014. Kostja pidi tööd vastu võtma hiljemalt 28.07.2014. Kuna kostja ei viidanud ühelegi puudusele töös, tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuteks.
52.Lepingu sõlmimisel ei leppinud pooled hageja hinnangul kokku, et tööde eesmärgiks on katustel laigulisuse kaotamine. Hageja pakkumistest nähtub selgelt, et ka pärast pragude täitmist
ei ole katus ühte tooni. Kui kostja sooviks oleks olnud katustel saavutada ühte tooni tulemus, oleks kostja pidanud sellisele nõudele tähelepanu juhtima. Pooled leppisid kokku vaid selles, et praod tuleb täita halli tooni täiteainega, kuid konkreetse tooni jättis kostja hageja valida. Hageja kasutas katusel halli tooni täitematerjali RAL7037. Kui täiteaine toon oli kostjale sedavõrd oluline, oleks ta majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidanud selle fikseerima vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis. Samuti oleks selline visuaalne puudus pidanud kostjale ilmnema juba katuse ülevaatusel 31.07.2014, kuid tegelikult viitas kostja puudusele palju hiljem. Muid pretensioone kostja hagejale kohtueelselt ei esitanud. Väite teiste puuduste olemasolust esitas kostja alles kohtumenetluses ning see on tõendamata. Kuivõrd hageja esitas XXXX katuse tööde osas mitu pakkumist ning kostja viidatud puudus puudutas vaid ühte nendest, oleks kostja pidanud tööd vähemalt ülejäänud pakkumiste osas vastu võtma. Lisaks viitas hageja sellele, et ta kasutas sama värvi täiteainet XXXX katusel, millised tööd võttis kostja pretensioonide vastu ja milliste tööde eest ta tasus.
53.Kostja väiteid selle kohta, et hagejal saab olla ettemaksu tasumise tõttu rahaline nõue kostja vastu kõige enam summas 1909,07 eurot, ei ole põhjendatud. Hageja esitas arved eraldi iga katuse ja iga pakkumise osas. XXXX objekti osas esitas hageja kokku arveid summas 6425,43 eurot, millest kostja tasus 2749,70. Järelikult oli kostja võlgnevuse jääk koos lisatöö maksumusega 3675,73 eurot. XXXX katusel peatas hageja tööd õiguspäraselt ja algselt kostja enda soovil, hiljem VÕS § 111 lg 1 alusel, nõudes võlgnevuses olevate arvete tasumist. Kostja tasaarvestuslik kahjunõue on sisuliselt tõendamata ega ole põhjuslikus seoses hageja tehtud töödega.
54.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis esmalt, et hageja nõue tema vastu ei saa olla suurem kui 1909,07 eurot, sest kostja tasus hagejale ettemaksuna kokku 6308,44 eurot. Kostja leidis, et lepingu sõlmimisel oli tema poolt seatud kõige olulisem tingimus see, et praod betoonis täidetakse betooniga sama värvi täiteainega, sest tegemist oli väliterrassina kasutatava katusega. Hageja keeldus puuduse kõrvaldamisest ja lahkus objektilt. Peatöövõtja XXXXOÜ keeldus kostjalt laigulise katuse vastuvõtmisest, mistõttu tuli kostjal katus üle värvida ja teha selleks kulutusi. Hageja pidi kasutama pragude täitmisel halli tooni täitematerjali, kuid ta kasutas selle asemel rohelist tooni materjali. Kostja ei võtnud hagejalt puudustega tööd vastu ja kostja kulutused olid 3948,36 eurot. Kui kostja oleks tööd vastu võtnud, ei oleks ta pidanud tegema kulutusi nende parandamiseks.
55.VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib leping olla sõlmitud suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 järgi on pakkumusele nõustumise andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
56.Eeltoodud sätetest lähtuvalt oli hagejal ja kostjal võimalik sõlmida omavaheline töövõtuleping pakkumuste esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, mille üle antud asjas sisuline vaidlus puudub. Hageja saatis kostjale kolme katuse osas tehtavate erinevate tööde kohta pakkumused ning samuti lepingu tingimusi kirjeldava e-kirja ning kostja nõustus hageja pakkumuste teos väljenduva tahteavaldusega, mille kohaselt ta tasus hagejale kokku lepitud ettemaksu. Seega võib kohtu hinnangul järeldada, et pooltevahelise kokkuleppe sisu ning teostatavad tööd ja nende tingimused nähtuvad hageja poolt kohtule esitatud pakkumustest. Kostja ei esitanud neile vastuväiteid ega omapoolseid vastupakkumisi.
57.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et nende vahel sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tingimustele. VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud töövõtulepingu tasus, milline oli märgitud hageja saadetud pakkumustes ja millega kostja nõustus ettemaksu tasumise teel.
58.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
59.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
60.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
61.Kui töö ei vasta lepingutingimustena, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
62.Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis
välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14).
63.Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22).
64.Kokku lepitud tasu maksmises saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32).
65.Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise puudustele tuginedes siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid välistanud töö vastuvõtmise tervikuna XXXX katuse osas, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja oma vastuväiteid hageja nõudele piisavalt põhistanud ega tõendanud.
66.Kohus selgitas 28.09.2015 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 166-167) kostjale vajadust põhistada ja tõendada täiendavalt oma vastuväiteid ja tasaarvestuse avaldust. Kohus selgitas, et ainuüksi esitatud arvetest ja raamatupidamise õiendist ei saa järeldada kulude asjakohasust ja vajalikkust. 27.01.2016 eelistungil selgitas kohus kostjale täiendavalt (toimiku 2. kd, lk 11-12), et suurema osa tasaarvestuse summast moodustavad kulud tööjõule, kuid selle kohta ei ole kostja esitanud tõendeid ega selgitusi. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid nõudele täiendavalt tõendanud.
67.Hageja esitas kohtule fotod objekti katustest (toimiku 1. kd, lk 193-201), mis tehti enne tööde algust. Neist nähtub, et betooni pind on hakanud kooruma, selles on praod ja pind on suures ulatuses laiguline. Iseenesest ei vaielnud pooled käesolevas asjas selle üle, et katused olid laigulised enne, kui hageja vaidlusaluseid töid neil teostama asus. Seega ei olnud katuste laigulisus iseenesest tingitud hageja töödest.
68.04.06.2014 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 148), milles ta selgitas, et hageja on kostjale pakutavat töötlust teinud ka teistel objektidel. E-kirjas märkis hageja, et hiljem on prao koht betooniga pea sama tooni. E-kirjas ei ole hageja siiski avaldanud, et pärast prao täitmist tema kirjeldatud tehnoloogia kasutamisel ei ole prao koht enam üldse nähtav või et pragude täitmise tulemusena muutub betooni pind täiesti ühetooniliseks. Pragude täitmise eesmärgiks ei saanud olla katusel laigulisuse kaotamine.
69.06.06.2014 saatis hageja kostjale esimese hinnapakkumise (poolte e-kirjade vahetus toimiku
1.kd, lk 13-17). Hageja selgitas, et pakkumine sisaldab külmakahjustustega katuse pinnatöötluse töid, mis annab tulemuse, mida kostjal oli võimalik eelnevalt proovialal näha. Hageja selgitas, et väikesed erinevused on lubatud, sest betoon võib paiguti erineda. Järelikult ei pakkunud hageja kostjale seda, et pärast tema tehtud töid on katus täiesti ühetooniline. Kostja vastas hageja
pakkumisele 07.06. 2014 ja osundas, et ka katusel 1 on tekkinud praod ja küsis, kas hageja võib need kõrvaldada. Samuti selgitas kostja, et katuse 3 pindala on tegelikult 267,4 m2, mistõttu tuleks pakkumine ümber teha. Kostja ei avaldanud hagejale, et tema soovib lepingu tulemusena saavutada katusel mistahes toonierinevuste, sealhulgas laigulisuse, kaotamise.
70.Hageja esindaja vastas kostja pöördumisele 08.06.2014 ja teatas, et käis objektilt läbi ja leidis katusel 1 pragusid umbes 15 jooksva meetri jagu. Hageja pakkus katusel pragude kõrvaldamist nende täitmisega täitematerjaliga. Kostja vastas 08.06.2014 ja kinnitas, et on teadlik, et betooni mahukahanemine võib jätkuda ja praod võivad uuesti tekkida. 08.06.2014 selgitas hageja kostjale, et projekteerija peaks ette nägema mahukahanemise kompenseerimise viisi, mis sõltub paljudest asjaoludest. Hageja selgitas, et vuugivaba põranda puhul on üheks tagajärjeks pragude võrgustiku teke. Kui mahukahanemine on peaaegu täielikult läbi, teostatakse tervet põrandat hõlmab pinnatöötlus, mis täidab praod ja tugevdab pinda. Viidatud e-kirjadest võib järeldada, et katuse laigulisus ja sellel olevad praod olid tekkinud varasematest tehnoloogilistest probleemidest. Katuste laigulisuse kaotamise või täieliku ühetoonilisuse saavutamise üle pooled läbi ei rääkinud.
71.Hageja pakkumisest XXXX katuse kohta (toimiku 1. kd, lk 22-30, sama lk 37-39 ja lk 176181) nähtub, et enne töid oli katuse betoon koorunud ja pude ning laiguline. Hageja pakkus kostjale katuse sügavpesu ja betooni pooride avamist abrasiivse grit-harjaga, kaitseimmutamist Pentra-Sil NL-ga ja pinna lihvi 100 grit elastse metallteemandiga. Pakkumise täienduses 08.06.2014 on märgitud, et katusel esineb kiirest mahukahanemisest tulenevaid üksikuid pragusid, mille maht on umbes 15 jm. Hageja pakkus kostjale pragude täitmist ainega Pentra-Sil PCF. Samuti pakkus hageja kostjale vihmavee äravoolu negatiivse kalde probleemi lahendamiseks, et lihvib kalded kummagi trapi suunas selliseks, et vihmavesi valguks ärastustrappidesse. Hageja on märkinud, et tulemus jääb tõenäoliselt terrazolik, sest osa pealmisest betoonkihist tuleb maha lihvida ja alt paljastub agregaat. Seega esitas hageja kostjale XXXX katuse tööde tegemiseks kolm erineva sisuga pakkumist. Üheski pakkumises ei ole hageja välja toonud, et tööde teostamise eesmärgiks on katuse pinna ühetoonilisuse saavutamine ja mistahes laikude kaotamise. Pakkumistes ei ole hageja avaldanud, et pärast pragude täitmist ei ole täidetud pragude kohad või muud laigud enam nähtavad. Seda ei saa ka järeldada pakkumises sisalduvatest fotodest, mis pidid kajastama olukorda enne ja pärast pragude täitmist. Fotodelt ei saa järeldada, et pärast pragude täitmist oleks betoonipind täiesti ühetooniline.
72.Hageja pakkumisest kostjale XXXXkatuse osas (toimiku 1. kd, lk 31-33, sama lk 40-42) nähtub, et ka antud katusel olid praod. Hageja pakkus kostjale 1-5 mm betooni pragude remontimist. Pakkumises ei avaldanud hageja, et pärast pragude täitmist on betooni pind täiesti ühetooniline. Hageja pakkumisest XXXXkatuse kohta (toimiku 1. kd, lk 19-21, sama lk 34-36) nähtub, et hageja pakkus kostjale tööde tulemuseks selle, et kõik kuni 1,5 mm laiused praod on täidetud ning pind on keemiliselt kõvendatud ja tihendatud. Laiemate pragude täitmist pakkumine ei hõlmanud. Teostatavate töödena olid pakkumises loetletud sügavpesu ja betooni pooride avamine abrasiive grit-harjaga, immutamine tootega Pentra-Sil NL, pinna lihvimine 100grti polümeerteemantiga koos toimeainega Petra-Sil PCF ning pärast 12 tunnist kuivamisaega lihvimine ja poleerimine 100grit teemandiga. Pakkumises oli toodud lahendusmeetodite kirjeldused ja esitatud fotod sellest, milline on betoon pärast tööde teostamist. Pakkumisest ja selles toodud fotodest ei saa järeldada, et hageja oleks kostjale lubanud tagada pärast tööde teostamist ühetoonilise katuse. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et esitatud pakkumistes ei kajastunud see lepingu eesmärk ja oluline tingimus, millele viitas kostja ehk katuste pinnal mistahes laikude ja pragude visuaalse nähtavuse kaotamine ja pinna ühetoonilisus.
73.10.06.2014 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 13-14), milles teatas, et edastab kostjale kokkuleppe, mille pooled samal päeval telefoni teel sõlmisid. E-kirja kohaselt pidi hageja tegema pakkumistes kirjeldatud tööd maksumusega 9500 eurot, millele pidi lisanduma
käibemaks. Üksikute tööde arved kokku pidid moodustama 9500 eurot ning kostja tasub kõigist esitatavatest arvetest 45% ehk 4275 eurot + käibemaks ettemaksuna. Samuti oli kirjas märgitud, et hageja ei võta endale ilmastikuriskist tuleneda võivaid lõpptähtaja edasilükkumisi, sest pealekandmise käigus ja 12 tundi pärast selle lõppu ei tohi sadada. Kirja kohaselt pidi kostja tööd vastu võtma nende valmimise järjekorras tööde lõpetamise päevale. Kui see päev langeb nädalavahetusele, siis järgneval esmaspäeval. Kostja pidi tasuma vastavalt esitatud arvetele iga arve tasumata osa 5 päeva jooksul alates vastava töö valmimisest.
74.Viidatud e-kirjadest ei nähtu, et kostja esmaseks sooviks tööde tellimisel oli tagada katustel laigulisuse kadumine. Kostja ei vastanud hageja 10.06.2014 e-kirjale ning asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale teatanud, et tööde tulemusena peavad katused olema täielikult ühte tooni. Kostja ei andnud hagejale pragude täitematerjali tooni osas juhiseid. Samuti võib e-kirjadest järeldada, et kostja pidi iga töö eest tasuma eraldi esitatud arve alusel ning iga töö vastuvõtmine ja selle eest tasumine pidi toimuma eraldi vaatamata sellele, et kõigi arvete ettemaksu summa kokku oli 4275 eurot + km. Järelikult oli tegemist VÕS § 637 lõikes 4 kirjeldatud olukorraga, kus töö oli jaotatud osadeks ning kostjal kui tellijal tuli tööde eest tasuda osade kaupa.
75.Hageja arvetest (toimiku 1. kd, lk 52-57) nähtub, et arve nr 140325 oli esitatud betooni lihvimistööde eest XXXX katusel, arve nr 140326 sügavpesu ja pooride avamise, kaitsetöötluse ja lihvimise eest XXXX katusel, arve nr 140327 tasandava lihvimise ja pragusid täitva kaitsetöötluse eest XXXX katusel. Arve nr 140434 oli esitatud täiendava pragude remondi eest XXXX katusel. Arve nr 140328 oli esitatud pragude remondi eest XXXXkatusel. Arve nr 140435 oli esitatud täiendavate pragude remondi eest XXXXkatusel. Hageja esitatud maksekorraldustest (toimiku 1. kd, lk 43-47) nähtub, et kostja tasus hagejale arve nr 140326 alusel 11.06.2014 2431,06 eurot, arve nr 140327 alusel 11.06.2014 alusel 101,24 eurot, arve nr 140328 alusel 11.06.2014 613,65 eurot, arve nr 140325 alusel 11.06.2014 217,40 eurot ning arvete nr 140435 ja 140328 alusel kogumis 1178,43 eurot 26.08.2014. Seega nõustus kostja tasuma talle esitatud arved eraldi maksetena ja järelikult nõustus ta tasuma tööde eest osade kaupa. Vaidlus puudub pooltel selle üle, et kostja tasus ettemaksuna arve, mis oli esitatud tööde eest XXXXobjektil, milliseid hageja lõplikult valmis ei teinud ning kostjale üle ei andnud.
76.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu tasunõude XXXX katuse objektil tehtud tööde eest. Kuivõrd kostja pidi tasuma tööde eest osade kaupa ja vastavalt objektidele, ei ole asjakohased kostja viited XXXXobjekti eest tasutud ettemaksule ja sellele, et nimetatud ettemaksu arvestades peaks hageja nõue tema vastu olema väiksem. Kostjal puudus õigus samastada XXXXobjekti tööde eest tasutud ettemaksu teiste objektide eest tasutavate summadega. Kostja samas ei ole ise esitanud hageja vastu nõuet ega tasaarvestuse avaldust tulenevalt XXXXobjekti eest tasutud ettemaksust. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas asjas omab tähtsust see, millises ulatuses oli kostja varasemalt tasunud XXXX objekti eest esitatud arveid. Hageja esitatud arvetest ja maksekorraldustest järeldub, et hageja on arvestanud hagis kajastatud põhinõude 3 675,3 eurot õigesti. Antud summa sisaldas tasu täiendavate pragude täitmise eest, millega kostja menetluses nõustus.
77.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 23.07.2014 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 48), mille ta teatas XXXXosas, et pakkumises toodud tööd said eelmisel päeval valmis. 27.07.2014 saatis hageja kostjale teise e-kirja (toimiku 1. kd, lk 49), milles ta teatas, et ka XXXX katuse tööd said valmis teisipäeval 22.07.2014. Hageja osundas, et ta oli objektil täitnud täiendavaid pragusid 25 jm ulatuses ja töö maksumus on 262,50 eurot + km. Järelikult pakkus hageja antud e-kirjadega kostjale tööde vastuvõtmist. Vaidlus puudub selle üle, et XXXXtööd võttis kostja hagejalt vastu ning ta tasus nende tööde eest.
78.Hageja saatis kostjale 31.07.2014 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 50-51), kus ta teatas, et sama päeva hommikul oli toimunud XXXXja XXXXkatuse ülevaatus, kus osalesid lisaks poolte esindajatele XXXX esindajad ning peatöövõtja hindas hageja parandustööd kvaliteetseks ja töö rahuldas teda. Hageja kirjutas, et ta järeldab eeltoodust, et võib lugeda katuse 1 ja 2 tööd üleantuks ja vastu võetuks. Hageja ootas kostjalt arvete tasumist. 04.08.2014 avaldas hageja kostjale saadetud e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 50), et kuivõrd XXXXkatusel on leitud üks täitmata pragu, võis tegemist olla uue praoga, mis on ilmastiku tõttu laienenud. Hageja lubas tulla kohale esimesel võimalusel ja prao täita eeldusel, et arved on tasutud.
79.Poolte e-kirjade vahetusest 2014. aasta augustis (toimiku 1. kd, lk 75-78) nähtub, et hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete tasumise kohta. Kostja ei avaldanud hagejale ekirjade vahetuses, et ta ei võta töid vastu, sest töödes esinevad puudused ning pragude täitmiseks kasutatud täitematerjal on olnud ebaõiget tooni. 11.08.2014 teatas kostja hagejale: „Tehke katus 3 korda ja on asi lahendatud“. Järelikult ei avaldanud kostja hagejale veel 11.08.2014 seda, et ta keeldub XXXX tööde tervikuna vastuvõtmisest põhjusel, et tema hinnangul esinevad töödes puudused. Kostja viitas hoopis kolmandal objektil tegemist vajavatele töödele.
80.Hageja selgitas kostjale 11.08.2014, et kostja ise on palunud lükata katuse 3 tööd edasi augusti lõpuni, kuigi hageja edasilükkamist ilmastikuolude tõttu mõistlikuks ei pidanud. Hageja küsis, millal tal on võimalik katusel 3 töid alustada ja hageja oli valmis töid alustama eeldusel, et ilmastikuolud on sobivad ja veel tasumata arved on makstud. Hageja selgitas, et ei oota kostjalt tasumist katus 3 tööde eest, kuid katuse 1 ja 2 tööd valmisid lõplikult 22.07. Hageja kordas oma e-kirjas, et katuse ülevaatamisel 31.07 ei esitatud talle pretensioone. Hageja soovis kostjalt vastust katuse 1 ja 2 arvete tasumise osas. Seega peatas hageja tööde tegemise kolmandal objektil seniks, kuni kostja on varasemad arved tasunud.
81.Poolte järgnevast e-kirjade vahetusest 2014 augustist kuni oktoobrini (toimiku 1. kd, lk 7988) nähtub, et XXXXOÜ esindaja on saatnud 14.08.2014 kostjale e-kirja, kus viitas sellele, et erinevad parandused XXXX ja XXXXkatusel on muutnud betooni väga kirjuks ja visuaalselt inetuks. XXXXOÜ selgitas kostjale, et viimasel oli lepingut sõlmides teada, milline eesmärk on katuse pinnal ning et selle visuaalne külg oli peatöövõtjale oluline. XXXXOÜ soovis kostjalt, et viimane värviks betooni pinna üle EPO helehalli värviga hiljemalt 22.08.2014. Kohus osundab, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas või millistel tingimustel lepingu oli kostja sõlminud peatöövõtjaga. Juhul, kui peatöövõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt lasus kostjal kohustus tagada katuste parandamise järgselt nende ühetoonilisus, ei saanud kostja automaatselt sama kohustuse üle kanda hagejale, kui tema ja hageja vaheline leping sellist kohustust ette ei näinud.
82.Nimetud e-kirja edastas kostja hagejale 18.08.2014. Kostja teatas, et ta ei ole hagejalt töid vastu võtnud, sest betooni lihvimine ja pragude täitmine muutsid betooni pinna laiguliseks ja tellija arvates visuaalselt inetuks. Kostja osundas, et tellija soovib pinna katmist värviga. Kostja ootas hagejalt nõuandeid probleemi lahendamisel. Kohus leiab, et seega teavitas kostja hagejat esimest korda alles 18.08.2014 sellest, milline puudus tema arvates töös esineb. Kostja viitas värvitoonile kui puudusele tegelikult alles pärast seda, et kui vastavale puudusele oli viidanud tema peatöövõtja XXXXOÜ. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja teavitas puudusest hilinemisega, sest katuse laigulisus oleks pidanud kostjale endale olema visuaalselt nähtav juba ülevaatusel 31.07.2014. Samuti ei nähtu kostja pöördumistest, kas või millistel põhjustel keeldus ta tööde vastuvõtmisest muudes osades või kas või millised puudused esinesid teistes tööde osades.
83.Hageja vastas sellele 21.08.2014 ja märkis, et kostja saadetud XXXXOÜ e-kirjast tulevad esimest korda välja põgusalt kirjeldatud seisukohad visuaalse väljanägemise osas. Antud e-kirjast järeldab kohus, et hageja ei teadnud varem kostja viidatud puuduse olemasolust. Hageja osundas, et ta tellis pragude täitmiseks aine Standard Grey, mis on laos olevatest tüüptoonidest kõige
heledam hall. Kui oleks tulnud valida värvikoodi järgi, mida hageja pakkus, oleks ooteaeg olnud 2-3 nädalat, mida kostja ei pidanud võimalikuks. Hageja selgitas, et tema tuli katust parandama, mitte seda ehitama ja ta on tööd teinud vastavalt pakkumisele.
84.26.08.2014 saatis kostja hagejale e-kirja, milles ta kinnitas, et kirja saatmise päeval õnnestus tal tellijale üle anda XXXXkatus. Hageja selgituse kohta seoses täitematerjali värviga väitis kirja saatnud XXXX, et ta ei tea, mis tooni värvi hageja tellis, kuid praod täideti roheka tooniga täitematerjaliga, kuigi töö tellimisel olevat hageja lubanud täita need halli tooniga. Kirjas on väidetud, et juba esimeste pragude täitmise ajal juhtis kostja sellele tähelepanu. Samuti märkis XXXX, et tal on autos umbes 60 cm jupp pealispinnalt lõigatud materjali.
85.Hageja nende kostja väidetega 02.09.2014 e-kirjas ei nõustunud. Hageja väitis, et ta soovitas kostjale enne töö tellimist, et viimane valib tooni RAL kataloogi alusel, millest kostja loobus, sest kataloogi alusel tellimine oleks võtnud rohkem aega. Hageja väitis, et ta valis kahest RAL toonist heledama ehk RAL7037. Hageja märkis, et kõik 7000 sarjas toonid on hallid toonid. Eelviidatud e-kirjadest järeldab kohus, et pooled ei leppinud enne tööde tegemist kokku, milline on see konkreetne värvitoon, mis peab hageja poolt kasutataval täiteainel olema. Kostja ei andnud hagejale selle kohta täpsemat juhist, vaid andis üksnes juhise valida hall toon. Kohus nõustub hageja väitega, et kui täiteaine täpne toon oli kostjale kui tellijale äärmiselt oluline, oleks ta majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidanud hagejat sellest teavitama ning valitud tooni vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis fikseerima. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks andnud hagejale konkreetse juhise värvitooni osas. Olukorras, kus tellija ise ei andnud hagejale täpsemat juhist täiteaine tooni valikul ega avaldanud, et töö eesmärgiks on tema jaoks katusel mistahes toonierinevuste kaotamine, ei saa töövõtja VÕS § 641 lg 3 kohaselt vastutada väidetavate puuduste eest, mis kostja juhisest tulenevad.
86.12.09.2014 e-kirjas teatas hageja kostjale taas, et asub koheselt teostama töid katusel 3, kui võlgnevus on tasutud. Sama kordas hageja 17.09.2014 e-kirjas ja 22.09.2014 e-kirjas. 29,09.2014 ja 02.10.2014 e-kirjades pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja vastas hageja kohtuvälisele lepingu täitmise nõudele e-kirjaga 28.10.2014 (toimiku 1. kd, lk 64), milles teatas, et XXXX on taganenud kostjaga sõlmitud lepingust põhjusel, et hageja töö ei olnud kvaliteetne ning hageja ei lõpetanud tööd. Kostja leidis, et ta ei saa hageja lepingu täitmise nõudele vastata enne, kui XXXXOÜ on talle esitanud oma lõppnõude.
87.26.10.2015 saatis XXXXOÜ hagejale selgituse (toimiku 1. kd, lk 188), mille kohaselt olid katuseterrasside betoonplaadi tööd tehtud mitte õiget klassi betooniga ja järeltöötlus puudulik, mistõttu ilmnes katuseterrasside betoonil mitmeid kahjustusi, mille eest esitati kostjale nõudeid. Probleemide põhjuseks oli ebasobiv betooni mark. Mahukahanemise tõttu tekkis ohtralt pragusid ja betooni pealmine kiht hakkas lahti kooruma. Paranduste tagajärjel muutus pind väga kirjuks. Kuna projektijärgselt sooviti puhast betoonpinda, ei vastanud see enam nõutud kvaliteedile. OÜ XXXX teatas täiendavalt vastuseks hageja päringule 31.10.2014 (toimiku 1. kd, lk 65), et katuste 1 ja 2 tööd on loetud lõppenuks ja leping täidetuks, mille kohta on olemas üleandmisevastuvõtmise akt. Samuti selgitas XXXXOÜ, et betooni probleemide tekkimise põhjuseks oli kostja poolt kasutatud ebaõige betoon. Seega võib XXXXOÜ vastustest järeldada, et kostja rikkus peatöövõtjaga sõlmitud lepingut, sest ei kasutanud katuseterrasside rajamisel õiget betooni. Ebaõige betooni kasutamise tõttu tekkisid puudused, milliseid pidi kostja kõrvaldama, sealhulgas oli kostjal kohustus tagada betooni ühtlane toon. Samas ei avaldanud kostja hagejaga lepingu sõlmimisel, et ta soovib paranduste tulemusena saavutada katustel betooni ühtlast tooni. Kostja ei avaldanud hagejale VÕS § 641 lg 1 p 2 mõistes, milline on tema arvates tööde eesmärk või otstarve.
88.Hageja esitas kohtule väljavõtte RAL värvikataloogist (toimiku 1. kd, lk 182-187), millest nähtub, et 7000 toonid tähistavad kõik värvi „grey“ ehk hall. Kui võrrelda kataloogi kostja
esitatud asitõendiga (toimiku 2. kd, lk 13), võib täheldada, et tegemist on rohelise ja halli tooni vahepealse tooniga, mis vastab kataloogis värvile RAL7008 „khaki gray“, mitte toonile RAL7037, nagu väitis hageja. Samas ei ole kohtule teada, kas asitõend pärineb XXXX katuselt, sest hageja kostja vastavat väidet omaks ei võtnud. Kohus nõustub hageja väitega, et isegi juhul, kui asitõend pärineb vaidlusaluselt katuselt, ei saaks hagejat lugeda lepingut rikkunuks, sest tegemist on halli värvitooni hulka kuuluva tooniga. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale andnud täpsemaid juhiseid tooni valmimiseks.
89.Kohtu 11.05.2016 istungil (toimiku 2. kd, lk 39-42) vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja XXXX avaldas, et kostja soovis saada tööde tellimisel katustel olukorda paremaks. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt täideti katusel 2 ja 1 mõlemal pragusid sama tehnoloogiaga. Katusel 2 oli kostja tööd 31.07.2014 üle vaadanud ja pidanud neid sobivateks. Katusel 3 alustati töödega 16.06, kuid tööd peatati, sest kostja palus esimesena tegeleda katustega 1 ja 2. Katuse 2 tööd võttis kostja vastu, kuid keeldus katuse 1 tööde vastuvõtmisest. 31.07.2014 käidi mõlemat objekti üle vaatamas ja kostja ei esitanud ülevaatusel ühtegi pretensiooni. Alles siis, kui hageja oli korduvalt palunud arvete tasumist, hakkas kostja viitama täitematerjali ebasobivale värvile. Hageja seadusliku esindaja hinnangul ei määratlenud kostja lähteülesannet selgelt. Kostja ei andnud ka juhist, millist värvi täitematerjali kasutada. Kostja jättis selle hageja valida.
90.Hageja seaduslik esindaja XXXX selgitas, et toimikus olev RAL kataloog on üldine kataloog, tootjal oli väiksem värvivalik. Hageja seaduslik esindaja ei osanud kinnitada, kas kohtule esitatud asitõend pärineb vaidlusaluselt katuselt, kuid ta väitis, et katusel ei saanud olla teist tooni täitematerjali kui RAL7037, sest hagejal on olemas tarnedokumendid, kus on tooni number ära märgitud. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et 06.06.2014 saatis ta kostjale tööde kohta näidisvideo, millest nähtus, et pärast töö lõppemist oli täiteaine betooni toonist erinev. Kui disainiaspekt oli oluline, oleks kostja pidanud küsimusi esitama. Hageja seaduslik esindaja eitas kostjaga kokkulepet selle kohta, et katus jääb ühte tooni. Kostja esindaja käis ka tööde tegemise ajal objektil ega viidanud puudustele.
91.Samal istungil (toimiku 2. kd, lk 39-42) tunnistajana ära kuulatud XXXX avaldas, et ta teostas katusel 1 töid ja tööd olid samad, mis katusel 2. Pragude täitmisel kasutati sama täitematerjali. Kohtu toimikus oleva asitõendi osas ei osanud tunnistaja kinnitada, kas see on pärit vaidlusaluselt katuselt. Tööde lõpetamisel oli katusel laigulisust, kuid praod olid täidetud. Töid objektil ei peatatud. Kohapeal käis objektil kostja esindaja XXXX. Kui tunnistaja tegi objektil viimast tööd, rääkis kostja esindaja värviprobleemist. See toimus juuli lõpus, mil teine katus oli juba tehtud. Töid kostja esindaja tunnistaja sõnul ei peatanud.
92.11.05.2016 istungil tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja XXXX (toimiku 2. kd, lk 39-42) väitis, et tööde eesmärgiks oli pragude täitmine ja betoonpinna taastamine sellisel määral, et töid üle anda XXXXOÜ-le. XXXX väitel kinnitas hageja e-kirjas, et pragusid ei jää pärast täitmist enam näha. Tunnistaja kinnitas, et ühe katuse tööd võeti vastu, kuid vaidlusalusel katusel täideti pragusid teist tooni ehk rohelise vahendiga, mis ei olnud kostjale vastuvõetav. Samas ei osanud XXXX kinnitada, kas vastu võetud katusel kasutati sama või erinevat tooni täiteainet. Tunnistaja väitis, et täiteaine pidi olema betooniga sama tooni. Jutt käis hallist toonist ja konkreetse tooni valis hageja. XXXX kinnitas, et teda kutsuti kostja esindajana tööd vastu võtma ja hagejaga kohtuti objektil. Tunnistaja sõnul ei aktsepteerinud ta kostja töid, sest esines laigulisust ja pragude nähtavust. Kostja andis tunnistaja sõnul hagejale teada, et temalt nõutakse ühtlast pinda ja selle ülevärvimist. Seda öeldi siis, kui kostja sai teada tellija nõude.
93.Kohtu küsimusele, kas või millal anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, väitis tunnistaja XXXX, et otsest tähtaega hagejale ei antud ja kuupäeva ta ei mäletanud. Septembris hakkas kostja katust üle värvima. Hageja lahkus objektilt ja kostja tegi ise tööd lõpuni. Asitõendi
osas väitis tunnistaja, et see pärineb vaidlusaluselt katuselt. Kostja raamatupidamise õiendi osas selgitas tunnistaja, et kostja tööjõukulud on töötajate palgad ja riiklikud maksud. Tegemist oli kostja töötajatega. Arvestatud oli viie töötaja ja tunnistaja palgad. Pretensiooni olevat tunnistaja ebaõige värvi osas esitanud kohapeal koheselt, kui probleem ilmnes. Selleks ajaks oli suurem osa pragusid täidetud. Tunnistaja olevat andnud hagejale juhise katus parandada.
94.Ühtlasi esitas kostja kohtule oma raamatupidamise õiendi (toimiku 1. kd, lk 149), mille kohaselt on märgitud XXXX objektile tehtud kulutuste suuruseks 3948,36 eurot. Õiendis on loetletud mitmed arved, kuid kõige suurema osa kulust ehk 2575,79 eurot moodustavad tööjõu ja objektijuhi kulud. Hageja esitas kohtule ühtlasi õiendis loetletud arved (toimiku 1. kd, lk 150162), mis on esitatud töövahendite, värvide ja transpordi eest. Kas kulud on olnud seotud objektiga ja katuse värvimisega, arvetest iseenesest järeldada ei ole võimalik.
95.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus hageja väidetega, et kostja tunnistaja XXXX ütlused ei ole usaldusväärsed ega lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja XXXX ei suutnud selgelt avaldada, millal ta teavitas hagejat töödes esinenud puudustest, milles puudused seisnesid (tunnistaja viitas lisaks ebaõigele värvitoonile ka umbmääraselt laigulisusele) ja kas või millise tähtaja andis ta kostja esindajana hagejale väidetava puuduse kõrvaldamiseks. Kohus ei loe usutavaks, et kui tunnistaja XXXX oleks juba objekti ülevaatusel 31.07.2014 viidanud puudusena täiteaine ebaõigele toonile, oleks ta jätnud sellele mistahes viisil pooltevahelises järgnevas e-kirjade vahetuses mitme nädala jooksul tähelepanu pööramata. Samas nähtub asjas kogutud tõenditest selgelt, et pooltevahelises e-kirjade vahetuses viitas XXXX täiteaine tooni erinevusele kui puudusele esimest korda alles 26.08.2014 pärast seda, kui puudusele oli viidanud XXXXOÜ. Seejuures oli sama isik 18.08.2014 e-kirjas alles ebamääraselt viidanud katuse laigulisusele. Üksnes asjaolu, et tunnistaja viitas objektil väidetava tooni ebasobivusele seal tööd tegevale töötajale Taivo Purele, ei ole kohtu hinnangul nõuetekohane puudustest teavitamine, sest töös esinevatest puudustest oleks tulnud teatada nõuetekohasel ja selgel viisil hageja pädevale esindajale.
96.Teisalt nähtub tunnistaja XXXX ütlustest, et hageja ja kostja ei leppinud omavahel kokku selles, millist tooni peaks konkreetne täiteaine olema. Järelikult ei rikkunud hageja kostja juhist ka siis, kui ta kasutas täiteainena tooni, mis vastab kohtule esitatud asitõendi toonile, sest tegemist on halli värvitooniga. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjal puudus õigus tööde vastuvõtmisest keelduda, sest hageja ei vastutanud töös esinevate väidetavate puuduste eest. Isegi juhul, kui hageja oleks vastutanud töödes esinevate puuduste eest, oli kostja keeldumine osadeks jaotatud töö puhul tervikuna XXXX tööde vastuvõtmisest vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et töödes esinesid muud olulised puudused. Väite lihvimistööde või kaitsetöötluse tööde tegemata jätmise kohta esitas kostja esimest korda alles kohtumenetluse käigus, millal ta oli ilmselgelt VÕS § 644 lg 3 alusel minetanud õiguse sellele puudusele tugineda. Antud väide jäi tõendamata.
97.Kohus leiab, et XXXX tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks, sest hageja pakkus kostjale tööde vastuvõtmist, pooled vaatasid tööd üle 31.07.2014 ning kostjal puudus alus tööde vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei teatanud väidetavatest töös esinevatest puudustest hagejale mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist. Kuivõrd tegemist on visuaalselt nähtava puudusega, oleks see pidanud kostjale ilmnema koheselt ülevaatusel 31.07.2014, mitte järgmise kuu jooksul. Kostjal ei olnud tegelikult õigust puudusele tugineda, sest hageja ei vastutanud puuduse eest. Pooled ei olnud kokku leppinud, et tööde tulemusena pidi katus olema ühte tooni ning kostja ise ei andnud hagejale täitematerjali värvi osas täpsemat juhist. Kostja antud juhise hageja täitis. Järelikult on hageja töövõtu tasunõue kostja suhtes muutunud sissenõutavaks. Kostjal ei olnud õigust kasutada hageja suhtes õiguskaitsevahendeid ning kostja ei esitanud hagejale nõuet tööd parandada täiendava tähtaja jooksul. Tunnistaja XXXX vastavasisuliselt ütlused ei ole nende ebamäärasuse tõttu kohtu hinnangul usaldusväärsed. Tunnistaja ütlused ei
lähe kokku poolte e-kirjadega, millistest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale andnud mistahes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
98.Lisaks leiab kohus, et kui kostjal oleks olnud õigus kohaldada hageja suhtes õiguskaitsevahendit, ei ole kostja tõendanud oma tasaarvestuse avalduse aluseks olevat nõuet. Ainuüksi kohtule esitatud õiendist ei saa järeldada, et tegemist oli puuduste kõrvaldamiseks vajalike kuludega ning see ei nähtu kohtule esitatud arvetest. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole tõendanud, et kõik õiendis kajastatud kulud olid vajalikud ainuüksi väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kostja vastuväited hageja tasunõudele on alusetud ja tõendamata, tuleb hageja põhinõue kostja suhtes rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista lepinguline tasu 3675,73 eurot.
99.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel. Hageja leidis, et kostjal oli kohustus tasuda arved hiljemalt 05.08.2014 ning alates 06.08.2014 oli kostja viivituses. Hageja esitas kohtule viivisenõude arvestuse ja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks 05.02.2015 sissenõutavaks muutunud viivisena 180,70 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada hageja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks 05.01.2015 sissenõutavaks muutunud viivisena 180,70 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 3675,73 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (06.01.2015) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
100.Samuti esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelsetest õigusabikuludest. Hageja pöördus 2014. aasta oktoobris advokaadibüroo poole, et saavutada kostja kohustuste täitmine. Hageja tasus advokaadibüroole kohtuvälise võla sissenõudmise menetluse eest 1175,77 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab seetõttu riigilt taotleda käibemaksu tagasi, palus hageja kostjalt kahjuna välja mõista õigusabikulud ilma käibemaksuta ehk summas 1032,75 eurot. Kostja hageja õigusabikulude nõudele vastuväiteid ei esitanud.
101.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega on hageja kohtueelsed õigusabikulud käsitletavad kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kuluna.
102.Hageja esitatud õigusabi arvetest (toimiku 1. kd, lk 70-74) nähtub, et 13.11.2014 esitati hagejale arve nr 1310 summas 847,62 eurot oktoobris osutatud õigusabi eest hinnaga 115 eurot tunnis. 20.11.2014 esitati hagejale arve nr 1335 õigusabi osutamise eest 2014. aasta novembris summas 345 eurot ja hinnaga 115 eurot tunnis. Ühtlasi esitas hageja kohtule õigusabi arvete selgitused (toimiku 1. kd, lk 189-192). Ühe arve selgituse kohaselt kulus esindajal aeg materjalidega tutvumisele, nõudekirja koostamisele ja kliendile selgituste andmisele. Teise selgituse kohaselt kulus esindajal aega teise nõudekirja koostamisele ja kliendile selgituste andmisele. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis kostjale 16.10.2014 lepingu täitmise nõude (toimiku 1. kd, lk 58-63), mis oli esitatud koos õiguslike põhjendustega neljal lehel. 21.11.2014 saatis hageja esindaja kostjale korduva nõude (toimiku 1. kd, lk 66-69), mis oli esitatud koos õiguslike põhjendustega kahel lehel.
103.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue kuulub kostja suhtes rahuldamisele. Hageja on kandnud õigusabikulusid seoses sellega, et saavutada kohtuväliselt kostja poolt nõude rahuldamine. Hageja esindaja on saatnud kostjale kohtuväliseid pöördumisi, mis jäid tagajärjetuteks. Kostjalt tuleb hageja kasuks kahjuna välja mõista 1043,07 eurot.
104.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
105.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3256 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunni hinnaga 110 eurot. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotles hageja menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
106.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus samas leiab, et kõik kohtule esitatud õigusabikulud ei ole hinnatavad antud asja menetluskuludena, sest need ei ole seotud menetluses mõne konkreetse ja vajaliku toimingu tegemisega. Kohtule esitatud arve nr 60 kohaselt on 1 tund kulunud kohtumisele kliendiga. Tegemist ei ole menetluses vajaliku toiminguga ning kohtu toimiku materjalide pinnalt ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kohtumine toimus, kaua see kestis ja mida seal arutati. Seetõttu peab kohus arve nr 60 alusel põhjendatud õigusabikuluks 6,20 tundi, sest ülejäänud arvel kajastatud toimingud on seotud kohtumenetluses vajalike dokumentide koostamisega ning on kooskõlas dokumentide sisu ja mahuga.
107.Arve nr 146 kohaselt on 0,30 tundi kulunud suhtlusele kliendiga ja Justiitsministeeriumisse päringu tegemisega. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis seonduks väidetava ministeeriumisse tehtud päringuga. Samuti ei saa kohus toimiku pinnalt tuvastada, kas suhtlus kliendiga toimus, kaua see kestis ja mida arutati. Tegemist ei ole põhjendatud õigusabikuludega, mida saaks pidada menetluskuludeks. Seetõttu loeb kohus arve nr 146 alusel hageja põhjendatud ja mõistlikuks õigusabi ajaks 2,2 tundi.
108.Arve nr 357 järgi on hageja esindajal kulunud 0,25 tundi kliendi konsulteerimiseks telefoni teel. Ainuüksi arve alusel ei saa kohus tuvastada, kas konsultatsioon toimus, kaua see kestis ja kas või millisel moel oli see seotud antud menetlusega. Tegemist ei ole käesoleva asjas vajaliku menetlustoiminguga. Seetõttu leiab kohus, et arve nr 357 alusel on hageja põhjendatud ja mõistlik õigusabi aeg 0,60 tundi, mis kulus kostja vastusele vastamiseks.
109.Arve nr 467 kohaselt on hageja esindajal kulunud 1 tund istungi ettevalmistamiseks ja 0,20 tundi kohtu määrusega tutvumiseks, millise aja loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Arve nr 605 alusel loeb kohus samuti mõistlikuks ja põhjendatuks arvel kajastatud toimingute tegemiseks kulunud õigusabi aega 0,40 tundi. Arve nr 974 alusel ei saa kohus lugeda põhjendatuks aega 0,30 tundi, mis kulus esindajal kohtusse sõitmisele. Tegemist ei ole menetluses vajaliku ja põhjendatud õigusabi toiminguga. Samuti loeb kohus istungi ettevalmistamise mõistlikuks ja põhjendatud ajaks 1 tunni, sest 28.09.2015 istung oli eelistung, millel hageja esindaja uusi sisulisi seisukohti või tõendeid ei esitanud. Seega loeb kohus kogumis arve nr 974 alusel põhjendatud ja mõistlikuks õigusabi osutamise ajaks kokku 2,3 tundi.
110.Arve nr 1157 alusel ei loe kohus põhjendatud ja vajalikuks kulus 0,25 tundi, mis kulus suhtlemisele kliendiga, sest toimiku materjalide pinnalt ja antud arve alusel ei saa kohus tuvastada, kas suhtlemine toimus, kaua see kestis ja mida arutati. Muus osas on arvel kajastatud toimingud kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikud ning kohus loeb arve nr 1157 alusel põhjendatud õigusabi osutamise ajaks 6,7 tundi. Arve nr 136 alusel ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 1,25 tundi, mis kulus kliendiga kohtumiseks. Kohus peab antud arve alusel mõistlikuks üksnes ajakulu 1 tund, mis võis esindajal endal kuluda istungi ettevalmistamiseks. Seetõttu loeb kohus arve nr 136 alusel mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi osutamise ajaks kokku 3,25 tundi. Arve nr 488 alusel ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 0,10 tundi, mis kulus suhtlemiseks kliendiga ja 0,30 tundi, mis kulus menetluskulude nimekirja koostamisele, sest tegemist ei ole menetluses vajalike õigustoimingute tegemisega. Menetluskulude taotluse koostamiseks ei ole õigusabi osutamine vajalik. Antud arve alusel loeb kohus põhjendatud õigusabi osutamise ajaks 3,9 tundi. Samuti ei loe kohus põhjendatud kuluks arvel kajastatud taksosõidu kulu kohtusse, sest Tallinna linnas on võimalik liigelda tasuta ühistranspordiga ning tegemist ei ole kostjale ettenähtava kuluga, mis oleks mõistlik ja vajalik.
111.Kogumis loeb kohus hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamise põhjendatud ajaks 6,20 tundi + 2,20 tundi + 0,60 tundi + 1,20 tundi + 0,40 tundi + 2,30 tundi + 6,70 tundi + 3,25 tundi + 3,90 tundi = 26,75 tundi. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 110 eurot, on hageja põhjendatud õigusabikulud ilma käibemaksuta 2942,50 eurot. Antud summa tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3367,50 eurot. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 3367,50 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.