Menetlusosalised ja nende Hageja S. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad Hageja seaduslik esindaja E. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja T. I. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Meltser-Verner (Hugo OÜ) Asja läbivaatamine
16.juunil 2024 eelistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista T. I. S. I. kasuks välja igakuine elatis alates 18. veebruarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 260 eurot 33 senti (249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Mõista T. I. S. I. kasuks välja igakuine elatis alates 1. aprillist 2024 kuni S. I. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Kohtuotsuse täitmisel arvestada sellega, et kostja on alates 18. veebruarist 2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni täitnud ülalpidamiskohustust 821 euro eest.
5.Jätta rahuldamata S. I. hagi T. I. vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuva elatise nõudes alates 10. novembrist 2021 kuni 17. veebruarini 2023.
6.Mõista T. I. S. I. kasuks tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 18. veebruar 2023 kuni 17. veebruari 2024 eest ühekordse summana 1716 eurot 60 senti.
2-24-2773
7.Jooksev elatis tuleb tasuda 10. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette E. I. arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Elatisraha S. I. “.
8.Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.S. I. (hageja) esitas 18. veebruaril 2024 hagi T. I. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja soovib elatist miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 11. novembrist 2021. Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas. Hageja vanemad elavad eraldi alates 16. oktoobrist 2021. Vahetevahel on kostja kandnud hageja kontole kuluraha hageja enda küsimise korral. Kostja ei ole täitnud hageja esindaja seisukohalt hageja ülalpidamisekohustust ning kohtu poole pöördumine oli viimane meede, kuna kostja ei ole oma varsemalt antud lubadustest kinni pidanud vaatamata hageja esindaja korduvatele palvetele. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastavalt kokkuleppele on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale 200 eurot kuus. Samuti tasus kostja igakuiselt 250 eurot üürikorteri eest, kuid lõpetas selle eest tasumise, kui hageja kolis emaga xxxx. Selliselt kostja täitis ja täidab ülalpidamist. Kostja tunnistab hageja ees ülalpidamiskohustust ega vaidle vastu elatise tasumisele, kuid leiab, et elatise summa suurust tuleb korrigeerida vastavalt ülalpidamise osutamisele vahetult lapsega aega veetes ning arvestades kostja kulud. 2.1 Kostja selgitab, et hageja tegeleb ratsutamisega ja tennisega ning kostja kannab kõik sporditegevusega seotud kulud, sh tasub riietuse, spordilaagrite, turniiride eest. Kostja igakuine kulu hageja sporditegevusele on keskmiselt 220 eurot. Samuti on kostja ostnud hagejale riideid keskmiselt 123 euro eest kuus, nt on kostja ostnud hagejale: • 9. augustil 2023 ratsasaapad 106 eurot 89 senti; • 23. oktoobril 2023 koolijalanõud 99 eurot 99 senti; • 7. novembril 2023 teksad ja kampsun 82 eurot 15 senti; • 12. novembril 2023 kampsun 38 eurot 63 senti; • 13. novembril 2023 talvejope 176 eurot 84 senti;
2.2 Kostja kandis hageja kontole 31. detsembrist 2023 kuni 24. veebruarini 2023 kokku 400 eurot ning sularahas on andnud kokku 150 eurot, seega igakuiselt toetab kostja hagejat 275 euroga. Hageja nõue ei ole põhjendatud, kostja kannab suuremad kulud, kui hageja seaduslik esindaja. Tõendamata on hageja seadusliku esindaja poolt hageja ülalpidamiskulude kandmine ja selle suurus. Hagejaga seotud igakuised kulud on keskmiselt 618 eurot (220+123+275) ning selle kulu kannab kostja (tegelikult kulud on suuremad, kuid kostja ei arvanud, et kõik arved ja tšekid on vaja säilitada). Vajaduse kostja esitab tõendid kulude kohta. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Kostja ei ole tasunud hageja esindajale 200 eurot ega ka igakuiselt 250 eurot üürikorteri eest. Kostja on 16.oktoobrist 2021 kuni 19. veebruarini 2024 teinud hageja esindaja kontole korduvate palumiste tulemusena kaks ülekannet – 55 eurot 25. mail 2023 ja 50 eurot 23. juulil 2023. Hagejale on vanematest ülalpidamist andnud tema ema, kes on kandnud kõik lapse püsikulud ja muud kulud: eluase, kommunaalkulud, transport, toit, riided, hügieenitarbed, kooliga seotud kulud ning lapse vaba aja veetmise kulud. 3.1 Hageja ei ole elanud oma emaga xxxx. Hageja on xxxx viibinud ema uue elukaaslase juures alates 2023. aasta maist. Tartu linnas asuvas üürikorteris viibib laps iga päev. Umbes 10 päeva aastas viibib laps kostja juures, kuid ka nendel päevadel läheb laps kodust ja tuleb koju, mille kulusid kannab lapse ema. 3.2 Laps ei ole tegelenud ratsutamisega 2023. aasta suvest alates. Treeningute eest tuli kokkuleppe järgi tasuda kostjal, kuid kostja trenni eest ei tasunud, mistõttu hakati last trennis kiusama. Hageja esindajal puudub informatsioon, kas need arved on praeguseks tasutud, kuna laps sinna trenni minna enam ei soovinud. Võttes arvesse kostja varasemat maksekäitumist, on hageja esindajal põhjust selles kahelda. Lisaks on ka hageja esindaja andnud lapsele korduvalt treeningute jaoks raha, kuna laps kartis trenni minna pideva võlgnevuse tõttu. 3.3 Alates 2023. aasta suvest pole laps üheski treeningus osalenud, kuna pooleli on põlvevigastuse taastusravi ja raviarst pole veel nõusolekut andnud järgmise treeninguga alustamiseks. Sellest hoolimata, tegi kostja elukaaslane pärast hagi esitamist lapsele ettepaneku, et laps võiks alustada tennisega tema enda treeneri juures, millega laps ka nõus oli. Lapsele telliti interneti kaubandusest kostja elukaaslase poolt tennise treeninguteks jalatsid ja särk. 3.4 Kostja märgitud ostudest (lahendi p 2.1) ükski ei ole kooskõlastatud lapse emaga ega ole ka seotud lapse reaalsete ja praktiliste vajadustega. Ratsasaapad osteti siis, kui laps enam ratsutamisega ei tegelenud. Lisaks on lapsel piisavalt nii teksaseid kui kampsuneid. Talvejopesid on lapsel neli (ilma kostja ostetud jopeta), kõik erineva ilma ja sündmuse jaoks. 3.5 Hageja esindaja palus 3. detsembril 2023 kostjalt talvesaabaste jaoks lapse kontole 65 euro suurust ülekannet. Kostja sellele ei vastanud. Hageja ema ostis ise talvesaapad. Jaanuaris jõudsid ka kostja elukaaslase poolt kooskõlastamata tellitud talvesaapad. Tennise riided ja jalanõud telliti lapsele juba enne esimest proovitreeningut. Hagejal ei ole vaja põlvevigastusest taastumise ajal uusi spordiriideid, milleks reaalne tarvidus puudub. Kostja tehtud kingitustega ei ole võimalik katta lapse igakuiseid elamiskulusid. Küll aga näitab ebavajalik ja kooskõlastamata kulutamine seda, et kostjal on piisavalt vahendeid, et anda rahaline panus
2-24-2773 lapse igapäevaste kulude jaoks – elamiskulu, toit, transport, riided, mida laps igapäevaselt vajab. 3.6 Kostja väitel on ta igakuiselt toetanud hagejat 275 euroga. Hageja esitab enda pangakonto väljavõtte, millelt on näha, et kostja on perioodil 30. jaanuarist 2022 kuni 19. veebruarini 2024 teinud hageja kontole ülekandeid kokku 680 eurot, mis iga kuu kohta teeb 27 eurot 20 senti. 3.7 Tõele ei vasta kostja väide, et 14-aastasel tüdrukul, kes elab ema juures 355 päeva aastas ja veedab isaga aastas umbes 10 päeva, on isa juures ülalpidamisekulud suuremad kui ema juures. Kohtu eelmenetlus
3.Kohus on teinud järelepärimisele EMTA-le lapsevanemate töötasu kindlaks tegemiseks. Kohus on 18. juunil 2024 eelistungil selgitanud pooltele tõendamisega seonduvat. Kohus selgitas, et tagasiulatuvat elatist saab nõuda vaid ühe aasta eest ja selle suurus võib olla piiratud, kui hageja ei ole püsivalt elatist nõudnud. Kohus kohustas esitama hageja pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad kostja tehtud ülekanded.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et S. I. hagi T. I. vastu elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni on põhjendatud täielikult. Tagasiulatuva elatise nõude (üks aasta enne hagi esitamist) rahuldab kohus osaliselt.
5.Esmalt võtab kohus seisukoha väljamõistetava elatise suuruse kohta alates 18. veebruarist 2024 (I), seejärel tagasiulatuva elatise nõude osas alates 18. veebruarist 2023 (II) ja viimasena jagab kohus menetluskulud (III). I
6.Kohus selgitab, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus on rahvastikuregistri andmeteid kontrollides kindlaks teinud, et kostja on hageja isa. Praegusel juhul ei ela kostja hagejaga koos ning on kohustatud last ülal pidama elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16). 6.1 PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Riigikohtu varasemas praktikas (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12; 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise
2-24-2773 kohustuse ulatust. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12, p 13). 6.2 Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. 1. jaanuarist 2024 kuni
31.märtsini 2024 oli baassumma 249 eurot 78 senti ja alates 1. aprillist 2024 on baassumma 272 eurot 76 senti. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 6.3 Esmalt märgib kohus, et ekslik on kostja arusaam, et elatise nõude esitamisel peab hageja seaduslik esindaja (lapsega kooselav vanem) tõendama seda, et ta täidab enda ülalpidamiskohustust ja tõendama samuti selle suurust. Eeldus on see, et kooselav vanem kannab lapsele vajalike kulude osas talle langevas osas. Kui see nii ei ole ja laps on märgatavalt ilma jäänud enda arenguks vajalikest asjadest, toidust, soojast toast jne, on lahuselaval vanemal õigus nõuda hooldusõiguse ümbervaatamisel lapse elukoha määramist ena juurde või teavitada ametiasutusi abivajavast lapsest. 6.4 Kostja vastuväidete järgi on ta täitnud ülalpidamiskohustust suurema ulatuses kui lapse ema. Kostja märgib, et hagejaga seotud igakuised kulud on keskmiselt 618 eurot (220+123+275) ning selle kulu kannab kostja. Hagivastuses selgitas kostja, et vajadusel esitab ta tõendid kulude kohta. Üllatuslikult ei ole kostja esitanud tõendeid enda vastuväidete kinnitamiseks, mistõttu jäävad kostja väited paljasõnaliseks. Eelistungil selgitas kostja järgmist: „summa, mis lapsele kuus kulutasin, see kuude lõikes varieerus. /.../ Oleks kõige parem vaadata lapse kontot, et kui palju on raha laekunud sinna minu ja minu elukaaslase kontolt. Aasta lõikes, kusagil 400-500 eurot tuleb kuus. See jätkub ka täna nii. Ma ei ole E. arvele kandnud rohkem kui 50 eurot.“ (dtl 67). Kohus andis kostjale 23. juuli 2024. a kirjas võimaluse esitada tõendid selle kohta, et ta on alates 2023. aasta veebruarist pidanud hagejat ülal 400 kuni 500 euro eest ühes kuus, so siis 4800 kuni 6000 eurot aastas. 6.5 Kohus selgitas 23. juuli 2024. a kirjas kostjale, et hageja pangakonto väljavõte ei kinnita kostja sõnu. Kohus märgib siinkohal ära kontolt nähtuva (dtl 89-113). Kostjalt (ja tema elukaaslaselt) nähtuvad järgmised laekumised: 5.02.2023 summa 25 eurot; 14.02.2023 summa 25 eurot; 15.02.2023 summa 15 eurot; 20.02.2023 summa 25 eurot; 22.02.2023 summa 10 eurot; 24.02.2022 summa 20 eurot; 26.02.2024 summa 25 eurot; 5.03.2023 summa 30 eurot; 7.03.2023 summa 30 eurot; 10.03.2023 summa 25 eurot; 15.03.2023 summa 15 eurot; 31.03.2023 summa 15 eurot; 1.04.2023 summa 25 eurot; 20.04.2023 summa 15 eurot; 22.04.2023 summa 10 eurot; 26.04.2023 summa 80 eurot (dresside raha); 28.04.2023 summa 60 eurot; 6.06.2023 summa 20 eurot; 27.06.2023 summa 50 eurot; 28.06.2023 summa 50 eurot; 23.07.2023 summa 20 eurot; 5.08.2023 summa 30 eurot; 20.08.2023 summa 30 eurot; 29.08.2023 summa 25 eurot; 4.09.2023 summa 10 eurot; 5.09.2023 summa 20 eurot; 8.09.2023 summa 25 eurot; 12.09.2023 summa 20 eurot; 20.09.2023 summa 50 eurot; 30.09.2023 summa 10 eurot; 1.10.2023 summa 10 eurot; 26.10.2023 summa 20 eurot; 24.11.2023 summa 20 eurot; 6.12.2023 summa 20 eurot; 13.12.2023 summa 50 eurot; 14.12.2023 summa 15 eurot; 19.12.2023 summa 15 eurot; 24.12.2023 summa 15 eurot; 31.12.2023 summa 15 eurot; 2.01.2024 summa 20 eurot; 11.01.2024 summa 15 eurot; 15.01.2024 summa 15 eurot; 1.02.2024 summa 100 eurot; 3.02.2024 summa 20 eurot; 13.02.2024 summa 40 eurot; 15.02.2024 summa 50 eurot; 17.02.2024 summa 20 eurot; 29.02.2024 summa 10 eurot; 1.03.2024 summa 20 eurot; 12.03.2024 summa 15 eurot; 19.03.2024 summa 25 eurot; 27.03.2024 summa 25 eurot; 31.03.2024 summa 20 eurot; 9.04.2024 summa 30 eurot; 16.04.2024 summa 125 eurot; 27.04.2024 summa 30 eurot; 2.05.2024 summa 45 eurot; 5.05.2024 summa 25 eurot; 9.05.2024 summa 30 eurot; 13.05.2024 summa 10 eurot;
2-24-2773 15.05.2024 summa 25 eurot; 20.05.2024 summa 40 eurot; 28.05.2024 summa 20 eurot; 2.06.2024 summa 31 eurot; 4.06.2024 summa 100 eurot; 11.06.2024 summa 50 eurot; 16.06.2024 summa 25 eurot; 17.06.2024 summa 120 eurot. 6.6 Kuivõrd kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud seaduses sätestatud ulatuses, on esitatud hagi põhjendatud ja kostjalt tuleb elatis välja mõista. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. EMTA andmetest nähtuvalt kostjal tööandja deklareeritud väljamaksed puuduvad (dtl 63). Kostja on kohtule eelistungil kinnitanud, et tema sissetulek võimaldab tal maksta miinimumelatist, sest seda maksab ta nagunii (dtl 69). Kuivõrd kostja enda kinnituse järgi, tal ei ole probleemi pidada hagejat ülal 400 kuni 500 euro eest kuus, ei ole elatise miinimumsummas välja mõistmine kostja jaoks koormav. Elatise välja mõistmisega langeb ära vajadus teha väikestes summades suvalistel aegadel ülekandeid hageja enda kontole. 6.7 Kostja on selgitanud, et ta on hagejale ostnud vahetult riideid ja jalanõusid. Alates hagi esitamisest on selle kohta kostja märkinud, et ostetud on 20. veebruaril 2024 tennisemänguks riided ja jalanõud kokku 134 eurot 18 sendi eest. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et tennise riided ja jalanõud telliti lapsele juba enne esimest proovitreeningut ning hagejal oli sel ajal põlvevigastusest taastumise periood. Kohtu hinnangul ei ole nimetatu tarvilik kulu lapsele. Esmalt peaks selguma, kas laps saab ja tahab tennisetrennis käia, enne kui talle selleks ostetakse teise lapsevanemaga kooskõlastamata kallid trenniriided. 6.8 Kohus võtab praeguses asjas arvesse kostja ülekanded hagejale alates hagi esitamisest ja vähendab sellevõrra alates hagi esitamisest väljamõistetava elatise suurust. Alates hagi esitamisest (18. veebruarist 2024) on kostjalt (või tema elukaaslaselt) laekunud hageja kontole 821 eurot. Selle summa ulatuses loeb kohus ülalpidamiskohustuse täidetuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui palju on kostja tasunud hageja seadusliku esindaja kontole, mistõttu kohus sellega arvestada ei saa. Kohus kordab, et vaatamata lepingulise esindaja olemasolule, ei ole kostja vastuväited tõendamist leidnud. 6.9 Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda
10.kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette E. I. arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Elatisraha S. I. “.
7.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab alates hagiavalduse esitamist välja elatise miinimummääras, kuid kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on 18. veebruarist 2024 kohtuotsuse tegemiseni kandnud hageja kulude katteks 821 eurot. II
8.PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale eelistungil, et tagasiulatuvat elatist saab nõuda üksnes ühe aasta eest. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elatise saamiseks alates 10. novembrist 2021 kuni 17. veebruarini 2023. 8.1 Kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi on tagasiulatuva elatise nõudmine siiski piiratud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et korraga suurema summa küsimine kostjalt võib kostjale olla rahaliselt koormav. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis
2-24-2773 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et elatist tuleb nõuda pidevalt ja tagasiulatuva elatise nõudmine olukorras, kus last kasvatav vanem ei ole seda pidevalt nõudnud, võib olla oma õiguste kuritarvitamine. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 4.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. 8.2 Kohus kohustas hagejat esitama tõendid selle kohta, et ta on elatise saamiseks pöördunud kostja poole juba aasta enne hagi esitamist. Hageja on tõendid kohtule esitanud ja neist nähtub järgnev: 18. jaanuar 2023 kirjutas hageja seaduslik esindaja: „Ma sooviksin ka mingit kommentaari eilsete sõnumite kohta! Kavatsed sa üldse kunagi midagi maksta või mitte? Ja lisaks soovin selgitust S. maksmata toiduarvete kohta!“ (dtl 73) Kostja 20. jaanuar 2023: „S. toiduraha oli mulle teadmata, maksan ära, ka Sina saad nagu kokku lepitud – hakkan osade kaupa tasuma. Muudes teemades leppisin S. , kodus ja ka Sinuga lepime kokku, et S. kaudu ei vahenda minu raha küsimusi.“ (dtl 73). Hageja esindaja 31. jaanuar 2023: „Ja kaua ma esimest osa sellest rahast ootama pean?“ (74). Hageja esindaja 18. veebruaril 2023 on esitanud kuvatõmmise kostja dateerimata käsitsi kirjutatud kinnitusest, et ta tasub lahutuse järgselt E. I. ja S. I. elamiseks vajalikud kulud kokku 560 eurot kuus ning kokkulepe kehtib kuni hageja täisealiseks saamiseni. ning hageja esindaja on kirjutanud kostjale: „Ehk on abiks meenutamisel.“ (dtl 74). Hageja esindaja on 3. mai 2023 saatnud sõnumi: „???“. Kostja vastus: „Maksame selle arve homme? Tean, et peaks täna, aga ehk saaks. Ma pean veel tegelema, ei saanud nii, nagu arvasin.“ Kostja 4. mai 2023 kiri: „Tere, on probleem. Kuna lahendust ei tulnud, võtsime täna aktsiatest, aga väljamakse võtab 1-2 pangapäeva.“ (dtl 75). Hageja esindaja 5. mai kiri: „Ma ei küsi Sinult laenu ega mingit heategevust, lihtsalt nüüd on reaalselt mul tarvis seda raha, mis sa mulle võlgu oled. “Kostja 5. mai 2023 kiri: „Jätkame esmaspäeval, ei saanud raha täna kätte.“ Kostja 8. mai 2023 kiri: „Probleem jätkub, usu ma pingutan 110%, usun väga, et homme on asi korras./../“ Hageja esindaja 9. mai 2023 kiri: „Ma ei küsi ju võlgu, vaid oma raha mida mul nüüd VÄGA VAJA ON.“ Kostja 10. mai 2023 kiri: „Homme Neitsikal koosolek, lootust on, aga õhuke jää... Palun proovi ka lahendust otsida.“ (dtl 76). Kostja 11. mai 2023 kiri: „Tead, helista mulle homme kunagi päeval, arutame korra normaalselt ja teiseks ma tahan, et ta näeks ka kui suur mu probleem tegelt on“ (dtl 77). Hageja esindaja 25. mai 2023 kiri: „Ekskursiooni raha ootan, Täna viimane päev maksta!“ (dtl 78). 8.3 Hageja esitas kohtule kuvatõmmised selle kohta, et kostja jättis hageja trenniraha maksmata. Hageja esindaja 10. juuni 2023 kiri: „Kuna nende maksmata trennidega korda saab? S. ju kannatab sellepärast!“ Lapse sõnumid emale: „siret otsis mind sest mul trennid maksmata aga ma ei oskanud midagi teha ega vastata niiet ma lis yritasin teda mitte naha ja sellep tahtsin kiiretsi koju saada. ma ei ole ju syydi et mul trennid maksmata on. /../ ega ma loll pole ju siret vaatas koguaeg mulle otsa ja rääkisid trennidest ja maksmata trennidest“ (dtl 79-80). 8.4 Hageja esitas kohtule TÜ kliinikumi 13. novembri 2023. a meeldetuletuse 5 euro tasumata jätmise kohta, kui kostja käis hagejaga arsti juures (dtl 82). 14. november 2023 edastas hageja esindaja kostjale meeldetuletuse arve tasumata jätmise kohta ning kirjutas: „Edaspidi palun
2-24-2773 hoia need asjad kontrolli all! Lapsele elatisraha sa nagunii ei maksa, nüüd pean veel maksmata raviarvetega ka tagantjärgi tegelema... Pole päris okei!“ (dtl 84). Hageja esindaja 3. detsembri 2023. a kiri „Tere! S. oleks vaja talvesaapaid, praegu oleme vaadanud selliseid./.../ Palun kanna talle raha, et saaksime võimalikult ruttu ära tellida“ (dtl 85). Saabaste maksumus oli umbes 65 eurot. Hageja esindaja selgitas kohtule, et sellele sõnumile kostja isegi ei vastanud ning ei saatnud ka hagejale raha. 8.5 Seega on hageja seaduslik esindaja kestvalt ja püsivalt küsinud hageja ülalpidamiseks raha juba aasta enne hagiavalduse esitamist. Veelgi enam, tõenditest nähtub ka see, et kostja on kinnitanud kirjalikult enda seadusest tulenevat ülalpidamise kohustust. Vaatamata sellele, on hageja ema pidanud pöörduma korduvalt raha saamise küsimiseks kostja poole, nt pole kostja isegi vastanud 2023. aasta detsembris esitatud saabaste ostusoovile. Eelistungil räägitu, et kostja on jätnud ka hageja trennide eest tasumata, leidis samuti hageja esitatud tõendite kohaselt kinnitust (vt otsuse p 8.3). Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude saada elatist tagasiulatuvalt alates 18. veebruarist 2023. 8.6 Kohus lähtub ka tagasiulatuva elatise nõude suuruse kindlaksmääramisel kostja enda kinnitusest, et tema sissetulek võimaldab tal maksta miinimumelatist, sest seda maksab ta nagunii ning, et tal ei ole probleemi pidada hagejat ülal 400 kuni 500 euro eest kuus (dtl 69). Kohus rõhutab veelkord, et kostja ei ole esitanud kohtule enda vastuväidete kinnituseks ühtegi tõendit. Seetõttu võtab kohus arvutuskäigu aluseks tol ajal kehtinud elatise miinimummäära ja lahutab sellest maha tõendatud ja vajaliku osa, milles kostja on hagejat ülal pidanud (hageja pangakontol nähtuvad ülekanded). 8.7 Samuti võtab kohus arvesse selle, et kostja on 9. augustil 2023 ostnud hagejale ratsasaapad, mille maksumus on 106 eurot 89 senti. Kohus ei saa kindlalt väita, et see kulu ei ole vajalik. Hageja on ratsutamise trennis käinud ja saab sellega soovi korral ka jätkata. Kui ka ratsutamise trenni suhtes hagejal huvi puudub, on võimalik korralikud ratsasaapad edasi müüa. Kohus arvestab ka 23. oktoobril 2023 ostetud 99 euro 99 senti maksvate jalanõudega, kuid märgib, et kaubandusest on võimalik saada jalanõusid soodushinnaga ning alati ei pruugi ka selline kulu põhjendatud olla. Kuid kuna kohus alljärgnevaid kulusid arvesse ei võta, siis aktsepteerib kohus ka ca 100 eurot maksvaid jalanõusid vajaliku kuluna. Kohtu hinnangul ei ole vaja teha lapse emaga kooskõlastamata kulusid riietele, mis lapsel võivad juba olemas olla ning sellekohane ülevaade on lapsega kooselaval lapsevanemal. Seetõttu on põhjendamatud kostja tehtud kulutused: 7. novembril 2023 ostetud teksad, kampsun 82 eurot 15 senti; 12. novembril 2023 ostetud kampsun 38 eurot 63 senti; 13. novembril 2023 ostetud talvejope 176 eurot 84 senti ja
2.jaanuaril 2024 ostetud talvesaapad 112 eurot 97 senti. Talvesaabaste ostmise ebavajalikkus ilmestab ka see, et hageja seaduslik esindaja on 2023. aasta detsembris soovinud ülekannet 65 eurot maksvate saabaste ostmiseks, kuid kostja on seda palvet eiranud ja ostnud omatahtsi 113 eurot maksvad talvesaapad. 8.8 Tagasiulatuva elatise arvutuskäik on järgmine: Alates 18. veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 oli elatise suuruseks 215 eurot 64 senti, so kokku 292 eurot 64 senti [(215,64:28x10)+215,64]. Alates 1. aprillist 2023 kuni 17. veebruarini 2024 oli elatise suuruseks 260 eurot 33 senti, so 2755 eurot 96 senti [(260,33x10)+(260,33:29x17)]. Kokku tuli kostjal perioodil 18. veebruar 2023 kuni 17. veebruar 2024 tasuda hagejale elatisena 3048 eurot 60 senti (292,64+2755,96).
2-24-2773 8.9 Tasumisele kuulunud elatise summast võtab kohus maha lahendi p-s 6.5 näidatud ülekanded alates 18. veebruarist 2023 kuni 17. veebruarini 2024 (1125 eurot) ja p-s 8.7 märgitud põhjendatud kulu (207 eurot). Ülekannetest nähtub, et 26. aprillil 2023 on makstud 80 eurot dresside eest, kohtu hinnangul tulnuks see kulu hageja seadusliku esindajaga kooskõlastada (vt otsuse p 8.7), muud ülekanded on põhjendatud ja kohus nendega arvestab. Seega on kokku kostja tagasiulatuva elatise nõude perioodil ülalpidamiskohustust täitnud 1332 euro eest. 8.10 Arvestades kostja poolt 18. veebruarist 2023 kuni 17. veebruarini 2024 ülalpidamiskohustuse täitmist osaliselt summas 1332 euro ulatuses, on kostja tasunud hagejale elatist ettenähtust vähem 1716 eurot 60 senti (3048,60-1332). Antud summa tuleb kostjalt hageja kasuks ühekordse summana välja mõista. Kohtulahend tuleb täita nagu kohus on määranud otsuse p-s 6.9. III
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.