2-24-10937
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
07.08.2024. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-10937
Tsiviilasi
E. J. hagi E. J. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. J. (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja (ema): K. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; e-post:); Kostja: E. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:)
Menetlustoiming
Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kaudu
Tartu
K. J. esitas 18.07.2024. a kohtule alaealise lapse E. J. (hageja) nimel hagiavalduse E. J. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus.
Kohus võttis hagi 29.07.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja, E. J. , kinnitas 30.07.2024. a kohtule elektrooniliselt hagiavalduse ja kohtumääruse kättesaamist ning esitas taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks seoses K. J. kompromissiläbirääkimiste pidamisega. 31.07.2024. a saatis kostja kohtule e-kirja, milles selgitas vaidluse asjaolusid. 05.08.2024. a esitas hageja seaduslik esindaja, K. J. , kohtule avalduse, milles teatab, et lõpetab hagi E. J. vastu. Hageja esindaja teatel elab laps E. J. alates 5. augustist 2024. a isa E. J. juures ning vanemad leppisid kokku, et ema hakkab maksma alates 2024. aasta augustist lapsele elatist 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja seaduslik esindaja on 05.08.2024. a kohtule esitatud avalduses hagi sisuliselt tagasi võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esitatust nähtuvalt ei ole ta hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja oleks tema nõude rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.