Hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Alar Salu (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Vana-Viru 4, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee (Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee, Kentmanni 6, 10116 Tallinn, e-post [email protected])
Ärakuulamine
21.04.2016
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Alar Salu Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee
XXXXOÜ hagi OÜ XXXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt XXXX põhinõue 193,20 (ükssada üheksakümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot ja viivis 11,59 (üksteist eurot ja 59 senti) eurot XXXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista OÜ-lt XXXX menetluskulud 75 (seitsekümmend viis) eurot XXXXOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-15-112540 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.20.07.2011 sõlmisid hageja ja kostja hoolduslepingu nr XXXX, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale valveseadmestiku hooldamise turvateenust, mis seisnes tulekahjusignalisatsiooni hooldamises aadressil XXXX, Tallinn kostja valduses olevate ruumides/hoonetes. Vastavalt lepingu punktile 2.1. leping jõustus 01.08.2011 ja oli sõlmitud tähtajatuna (tl 28-36).
2.04.06.2013 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et saadab hoolduslepingute objektide XXXX ja XXXX lõpetamise teated. E-kirjale lisatud manuses teatas kostja, et lõpetab lepingu alates 01.07.2013 (tl 37-41). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 193,20 eurot, viivise 11,59 eurot, viivise põhinõudelt (193,20 eurolt) 0,1% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • leping lõppes 03.09.2013 arvestades 90-päevalist lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaega; • hageja on kõik omale võetud lepingulised kohustused täitnud kogu lepingu kehtivuse aja vältel kuni lepingu lõppemiseni; • kostjal on kohustus tasuda lepingujärgset tasu 2013.a juuli- ja augustikuu eest. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et: • leping on alates 01.07.2013 erakorraliselt üles öeldud; • hageja ei olnud suuteline täitma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu lõpetas kostja lepingu ühepoolselt 04.06.2013 saadetud teatega; • tegemist ei olnud poolte kokkuleppel lepingu lõpetamisega, mistõttu ei kohaldunud 90päevaline etteteatamise tähtaeg; • hageja rikkus oma kohustusi vähemalt raske hooletusega ja korduvalt; • kostja veendumus oli põhjendatud ka seetõttu, et sarnaseid rikkumisi esines paralleelselt XXXX objektil; • pidevalt esinesid probleemid teenuse kvaliteediga, mida hageja ei olnud võimeline kõrvaldama; • kuna leping lõppes 01.07.2013, puudub kostjal kohustus tasuda 2013.a juuli ja augusti hooldusarvete eest; • hageja ei osutanud 2013.a juulis ja augusti hooldusteenust, hagejal puudus objektile ka ligipääs; • viivisenõue on alusetu. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi
2-15-112540 menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 21.04.2016.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 20.07.2011 sõlmisid hageja ja kostja hoolduslepingu nr XXXX, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale valveseadmestiku hooldamise turvateenust, mis seisnes tulekahjusignalisatsiooni hooldamises aadressil XXXX, Tallinn kostja valduses olevate ruumides/hoonetes. Vastavalt lepingu punktile 2.1. leping jõustus 01.08.2011 ja oli sõlmitud tähtajatuna (tl 28-36). 04.06.2013 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et saadab hoolduslepingute objektide XXXX ja XXXX lõpetamise teated. E-kirjale lisatud manuses teatas kostja, et lõpetab lepingu alates 01.07.2013 (tl 37-38, 40-41).
13.Pooled vaidlevad selle üle, millal pooltevaheline leping lõppes ning kas kostja on kohustatud tasuma hagejale 2013.a juuli- ja augustikuu eest tasu.
14.Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsunduslepingule sarnane leping VÕS § 619 mõistes, millest tulenevalt oli hagejal kohustus osutada objektil asukohaga XXXX, Tallinn tulekahjusignalisatsiooni hooldamisteenust ja kostjal oli kohustus selle eest tasuda. Kostja leiab, et on lepingu kehtivalt alates 01.07.2013 ühepoolselt lõpetanud tulenevalt lepingu punktist 2.5, kui edastas hagejale 04.06.2013 vastavasisulise teate lepingu lõpetamise kohta. Hageja leiab, et kostjal puudus alus leping punkti 2.5 alusel lõpetada, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud.
15.Kohus märgib, et VÕS § 631 kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja
2-15-112540 möödumiseni või käsundi täitmiseni. Vastavalt lepingu punktile 2.3 võis osapoolte kirjalikul kokkuleppel lepingu lõpetada, teatades sellest teisele osapoolele ette vähemalt 90 kalendripäeva. Lepingu punkti 2.5 kohaselt võis kostja ühepoolselt lepingu lõpetada ennetähtaegselt, kui hageja ei taganud endale võetud kohustuste täitmist (tl 29). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
16.Lepingu punkt 2.5 nägi kostjale ette lepingu lõpetamise võimaluse ühepoolselt juhuks, kui hageja ei taganud endale võetud kohustuste täitmist. Kohus märgib, et see punkt ei sisusta, milles pidi seisnema hageja poolne lepingu rikkumine, et kostjal tekiks õigus leping ennetähtaegselt lõpetada. Kohtu hinnangul on vastav lepingu punkt sarnane VÕS §-ga 631, mis käsitleb käsunduslepingu erakorralist ülesütlemist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ega esile toonud neid asjaolusid, millest võiks järeldada, et mõlema lepingupoole huvi arvestades ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist. Kohus leiab, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema oluline lepingu rikkumine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud lepingu olulist rikkumist hageja poolt. Tõendamata on kostja väited, et hageja rikkus lepingut vähemalt raske hooletuse tõttu ning korduvalt. Kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja on teinud etteheiteid hagejale lepinguliste kohustuste täitmise osas (tl 81-100). Samas nähtub kirjavahetusest, et hageja on kostja etteheidete osas paljuski eriarvamusel ning pooltel on olnud erinev arusaamine lepingu täitmisest ja puuduste kõrvaldamisest. Kohtu hinnangul ei tõenda vastav kirjavahetus lepingu rikkumist hageja poolt. Vastavas kirjavahetuses on tehtud etteheiteid nii XXXX, Tallinn objekti osas kui XXXX, Tallinn objekti osas. Kohus märgib, et XXXX objekti osas lepingu täitmine on eraldiseisev käesoleva vaidluse esemeks oleva lepingu täitmisest. XXXX objekti lepingu täitmisest tulenevaid probleeme ei saa samastada käesoleva lepingu täitmisega ega teha selle pinnalt eeldusi.
17.VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et tulenevalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest tulnuks lepingu punktis 2.5 sätestatud ühepoolse lepingu lõpetamise õiguse kasutamisel selgitada teisele poolele, millest lähtuvalt leping erakorraliselt lõpetatakse ning milliste rikkumiste tõttu. Vastasel korral puuduks vajadus vastavas punktis sätestada eeldus, et lepingu võib ühepoolselt lõpetada juhul, kui hageja ei taganud endale võetud lepinguliste kohustuste täitmist. Kostja poolt 04.06.2013 saadetud lepingu lõpetamise teade ei sisaldanud ühtegi põhjendust ega selgitust lepingu lõpetamise kohta. Seetõttu ei ole ka hilisemalt kontrollitav, milliste konkreetsete rikkumiste tõttu otsustas kostja lepingu lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole sellisel viisil lakoonilise lepingu lõpetamise teate saatmine hea usu põhimõttega kooskõlas.
18.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt lepingu lõpetamine lepingu punktile 2.5 tuginedes 04.06.2013 saadetud teate alusel ei olnud õigustatud. Kuna hageja on teatanud (tl 37), et nõustub lepingu lõpetamisega vastavalt lepingu punktis 2.3 sätestatud 90 kalendripäeva järgides, tuleb lugeda, et poolte vaheline leping lõppes poolte kokkuleppel 03.09.2013.
19.Vastavalt lepingu punktile 3.1 kohustus kostja tasuma hagejale hooldustööde eest üks kord kuus hooldustasu summas 118,51 eurot, millele lisandus käibemaks 20% (tl 29). Kuna poolte vaheline leping lõppes 03.09.2013, oli hagejal kuni lepingu lõppemiseni kohustus teenust osutada ja kostjal kohustus tasu maksta. Asjaolu, et hageja ei omanud objektile enam juurdepääsu, on kostjapoolne takistus, mis ei vabasta kostjat tasu maksmise kohustusest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 2013.a juuli- ja augustikuu eest tasu summas 193,20 eurot vastavalt esitatud arvetele nr 2130805 ja 2130951 (tl 39, 42), lepingu punktile 3.1 ning tehtud tasaarvestustele summas 91,20 eurot. Kohus
2-15-112540 leiab, et hageja tasunõue on tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 193,20 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu punktis 3.3 kokku lepitule, võis hageja maksete tasumisega viivitamise korral nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas. Vastava punkti teise lause kohaselt arvestatakse viivist 60 kalendripäeva. Juhul, kui kostja ei olnud nimetatud tähtaja jooksul makseid teinud, kuulus leping ennetähtaegselt lõpetamisele (tl 29).
21.Hageja on arvestanud viivist 60 kalendripäeva eest summas 11,59 eurot (tl 47). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles tasu maksmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingust. Hageja on lisaks palunud kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni välja mõista viivise põhinõudelt. Kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna pooled on lepingu punkt 3.3 teises lauses leppinud kokku, et viivist arvestatakse 60 kalendripäeva ulatuses.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 193,20 eurot ja viivise 11,59 eurot. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi enamus ulatuses ning jättis üksnes rahuldamata hageja nõude edasiulatuva viivise nõudes osas alates kohtuotsuse tegemisest. Kohtu hinnangul ei õigusta see menetluskulude jätmist hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Nähtuvalt toimikus olevatest materjalidest on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 75 eurot vastavalt hagihinnale. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.