Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XXXX vastu võla nõudes
Hagihind
650 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post: [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht XXXX, tegelik elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamise kord
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista XXXXlt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja põhinõue 295 eurot 82 senti, intress 2 senti ja seisuga 2. veebruar 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot 42 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 2 euro 51 sendi, intressi 44 euro 14 sendi, viivise 268 euro 58 sendi ja sissenõudekulu 17 euro 51 sendi nõuete osas.
4.Menetluskulud jätta 51% ulatuses hageja ja 49% ulatuses kostja kanda.
Mõista XXXXlt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulu kokku 120 eurot 5 senti. XXXXl hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (120 eurot 5 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam, kui 245 euro ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
2-15-124691
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 11. novembril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 595,38 euro saamiseks. Kohus tegi 24. novembril 2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 7. jaanuari 2016. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 4. veebruaril 2016 hagi XXXX vastu põhinõude 298,33 euro, intressi 44,16 euro, viivise 290 euro ja võla sissenõudekulude 17,51 euro nõuetes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 4. märtsi 2016. a kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Laen AS (esialgne võlausaldaja) 14. jaanuaril 2015 laenulepingu nr XXXX, mille alusel väljastati kostjale laen 200 eurot. Laen tuli tagastada hiljemalt 20. märtsil 2015 koos intressiga 38,40 eurot. Kostja tasus 16. jaanuaril 2015 selleks ajahetkeks kogunenud intressi 2,51 eurot ja peale intressi tasumist esitas vastavalt 14. jaanuari 2015 laenulepingu punktile 5.4 laenutaotluse täiendava laenuosa 100 euro saamiseks. Uueks laenusummaks sai seega 300 eurot. Kuna kostja oli tasunud varasemalt põhiosa 1,67 eurot, jäi laenu põhisummaks (300-1,67) 298,33 eurot. Laenu tähtaeg oli 30 päeva ja kokkulepitud intress 44,16 eurot. Laen koos intressiga kuulus tagastamisele 15. veebruariks 2015. Esialgne võlausaldaja on loovutanud nõude hagejale. Kostja on jätnud tähtaegselt tagastamata laenu summas 298,33 eurot ning tasumata intressi 44,16 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivise lepingujärgses määras 0,46% päevas väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist perioodi 16.02.2015 kuni 02.02.2016 (s.o 350 päeva) eest summas 480,31 eurot, kuid nõuab kostjalt viivist 290 eurot. Hagejal on laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 alusel kostja vastu võla sissenõudekulude nõue kogusummas 45 eurot. Hageja vähendab võla sissenõudekulude nõuet ja taotleb kostjalt võla sissenõudekulude 17,51 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited
2-15-124691
2.Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
4.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõue tagastamata laenu väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et 14. jaanuaril 2015 sõlmiti kostja ja esialge võlausaldaja vahel laenuleping nr XXXX laenu 200 euro saamiseks (tl 26-42). Laenusumma 200 eurot kanti kostja arvelduskontole 14. jaanuaril 2015 (tl 43). Laen tuli tagastada hiljemalt 20. märtsiks 2015. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tl 90-94) kohaselt oli laenulepingu aastane intressimäär 150,63% ning krediidi kulukuse määr 313,31%. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 16. jaanuaril 2015 sõlmiti kostja ja esialge võlausaldaja vahel laenuleping, mille alusel kanti kostja arvelduskontole 16. jaanuaril 2015 (tl 47) täiendav laenusumma 100 eurot ning loeti 14. jaanuari 2015 laenulepingu alusel antud laenusumma 200 eurot koos 16. jaanuaril 2015 kantud 100 euroga uueks laenu põhisummaks. 16. jaanuari 2016 laenulepingu alusel tuli laen tagastada 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 15. veebruariks 2015. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tl 48-52) kohaselt oli laenulepingu aastane intressimäär 177,63% ning krediidi kulukuse määr 424,10%. Laenulepingute üldtingimuste (pealkirjastatud „Kliendileping“, tl 26-39 ja 55-68) punktide 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 kohaselt on ette nähtud miinimumsuuruses sissenõudekulude nõudeõigus võlgnikult, kusjuures sissenõudekulude suurus sõltub viivituse pikkusest ja on vahemikus 10-45 eurot.
7.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud
2-15-124691 laenulepingute (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 (lepingu sõlmimise hetkel kehtinud redaktsioonis) tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 (samuti lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
9.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Kostja ja esialgse võlausaldaja vahel 14. jaanuaril 2015 sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (200 eurot, 65 päeva, s.o 14.01.2015-20.03.2015, intress 150,63% aastas) krediidi kulukuse määr 313,31% aastas ja 16. jaanuaril 2015 sõlmitud lepingu korral (298,33 eurot, 30 päeva, intress 177,63% aastas) krediidi kulukuse määr 424,10% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2015. aasta jaanuaris 25,02% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010).
14.jaanuari 2015 laenulepingu krediidi kulukuse määr (313,31%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (25,02%) enam kui 12 korda ja 16. jaanuari 2015 laenulepingu krediidi kulukuse määr (424,10%) enam kui 16 korda.
11.Kohtu hinnangul on laenulepingute alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et mõlemad laenulepingud olid liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised.
12.Kui tehing oli heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, oli intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel laenulepingu sõlmimise hetkel kehtinud TsÜS § 86 lg 4 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud
2-15-124691 redaktsioonis) järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
13.Kostjale on 14. jaanuari 2015 laenulepingu alusel antud laenu 200 eurot ja 16. jaanuari 2015 laulepingu alusel on kostjale reaalselt kantud laenusummana 100 eurot. 14. jaanuaril 2015 kantud laenusumma 200 eurot tuli tagastada hiljemalt 20. märtsiks 2015 ja 16. jaanuaril 2015 kantud laenusumma tuli tagastada hiljemalt 15. veebruariks 2015. Hagiavaldusele lisatud 14. jaanuari 2015. a laenulepingust (tl 40) nähtuvalt on kostja tagastanud hagejale laenu 15. jaanuaril 2015 summas 1,67 eurot ja 16. jaanuaril 2015 2,51 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud laenulepingute tühisuse, tuleb kohtu hinnangul lugeda mõlemad tasutud summad 14. jaanuaril 2015 sõlmitud laenulepingu järgseteks põhiosa tagasimakseteks. 14. jaanuari 2015 laenulepingu alusel on kostjal seega tagastamata põhinõue (200-1,67-2,51) 195,82 eurot ja 16. jaanuari 2015 laenulepingu alusel 100 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue (195,82+100) 295 eurot 82 senti.
14.VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 14. jaanuarist 2015–20. märtsini 2015 0,05% aastas. Kostjal kuulus saadud laenult 200 eurot, võttes arvesse põhiosa võlgnevuse osalist tasumist, ajavahemiku 14. jaanuar 2015 kuni 20. märts 2015 eest tasumisele intress kokku 2 senti ja saadud laenult 100 eurot 30 päeva eest intress kokku 0 senti.
15.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus võtab käesoleval juhul viivise arvestamisel arvesse heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühistes tehingutes kokkulepitud laenude tagastamise tähtaega ning lähtub VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäärast. Kostja on olnud viivituses 14. jaanuaril 2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevusega 195,82 eurot 21. märtsist 2015 kuni
2.veebruarini 2016 kokku 318 päeva, mille eest arvestatav seadusjärgne viivis on 13 eurot 70 senti. 16. jaanuaril 2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevusega 100 eurot on kostja olnud viivituses 16. veebruarist 2015 kuni 2. veebruarini 2016 kokku 350 päeva, mille eest arvestatav seadusjärgne viivis on 7 eurot 72 senti. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis (13,70+7,72) 21 eurot 42 senti.
16.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Hageja on arvestanud laenu tagasi nõudmisele suunatud menetluskuludeks kokku 45 eurot vastavalt laenulepingu punktidele, mis näevad ette miinimumsuuruses sissenõudekulude nõudeõiguse, kusjuures sissenõudekulude suurus sõltub viivituse pikkusest. Hageja on märkinud, et esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega palvega võlgnevus likvideerida. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud. Seetõttu jätab kohus võla sissenõudekulude nõude rahuldamata.
17.Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 295 euro 82 sendi, intressi 2 sendi ja seisuga 2. veebruar 2016 sissenõutavaks muutunud viivise 21 euro 42 sendi nõuetes.
2-15-124691 Põhinõude 2 euro 51 sendi, intressi 44 euro 14 sendi, viivise 268 euro 58 sendi ja võla sissenõudekulude 17 euro 51 sendi nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 49% ulatuses kostja ja 51% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 120 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 120 eurot 5 senti.
20.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
21.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.