lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-2811/8

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-2811/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1007
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-2811

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-2811

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Restipor OÜ avaldus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.04.2016.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Restipor OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Restipor OÜ (registrikood 12006829), tehinguline esindaja Kuldar Kirt Ajutine haldur: vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder (isikukood xxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Restipor OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 26.04.2016.a määruse peale läbi vaatamata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Restipor OÜ kanda ja mitte mõista ringkonnakohtu menetluskulusid Restipor OÜ-lt välja.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
20.02.2016.a esitas võlgnik pankrotiavalduse Restipor OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus võttis 04.03.2016.a määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Kristo Tederi.
2.Harju Maakohus lõpetas 26.04.2016.a määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõtu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maakohus määras likvideerida võlgnik ja kustutada see Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. Maakohus tegi 1(3)

Tsiviilasi nr 2-16-2811 võlgniku likvideerimise ja registrist kustutamise ülesandeks ajutisele haldurile Kristo Tederile. Maakohus vabastas ajutise halduri pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist ning määras võlgniku dokumentide hoidjaks Siim Rehepapp’i. Samuti määras maakohus Kristo Tederile ajutise halduri tasu 720 eurot ja tehtud kulutuste katteks 50 eurot ning mõistis võlgnikult ja Siim Rehepapp’ilt solidaarselt ajutise halduri tasu ja kulutused välja summas 447,60 eurot ajutise halduri kasuks. Maakohus määras, et 397 eurot tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest.

3.Harju Maakohtu 26.04.2016.a määrusele esitas võlgnik määruskaebuse, paludes määruse punkt 6 tühistada selliselt, et menetluskulud jääksid võlgniku kanda ning muuta määruse põhjendusi selliselt, et sealt ei nähtuks maksejõuetuse tekkimise ajana 2015.a esimene pool ega käsitlus või viide raskele juhtimisveale. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab võlgnik määruse resolutsiooni punkti 6, millega mõisteti võlgnikult ja Siim Rehepapp’ilt ajutise halduri tasu ja kulutused summas 447 eurot välja solidaarselt. Võlgnik leidis, et käesoleval juhul ei ole täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 punktis 2 sätestatud eeldused ehk Siim Rehepapp ei ole kohtule esitatud avaldusega ega kokkuleppega võtnud menetluskulusid enda kanda. Seetõttu ei saa menetluskulusid Siim Rehepapilt välja mõista ka solidaarselt, vaid menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Samuti vaidlustas võlgnik määruse põhjendusi. Võlgnikule jäi selgusetuks, millele tuginedes on Harju Maakohus asunud seisukohale, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2015.a esimeses pooles. Kuna nimetatud asjaolu ei ole menetluses tuvastatud, ei saa kohus sellele ka tugineda ega esitada kohtumääruse põhjendustes tuvastamata asjaolusid. Ajutine pankrotihaldur asus oma aruandes seisukohale, et võlgniku juhatuse liige on õigeaegselt esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seega ei saa kuidagi põhjendatult väita, et määruskaebuse esitaja oli pankrotis juba 2015.a esimesel poolel. Samuti ei nõustunud määruskaebuse esitaja maakohtu käsitlusega raskest juhtimisveast. Esiteks ei ole käesolevas menetluses rasket juhtimisviga tuvastatud. Teiseks ei ole kohus rasket juhtimisviga sisustanud ega kuidagi ka tõendanud. Kolmandaks on ajutine pankrotihaldur asunud aruandes seisukohale, et ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Eeltoodut arvestades ei ole õiged Harju Maakohtu kohtumääruse põhjendused ega käsitlus raskest juhtimisveast. Seetõttu tuleks nimetatud asjaolud kohtumääruse põhjendustest välja jätta.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
6.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuivõrd maakohus on määruskaebuse juba menetlusse võtnud, siis TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 639 lg-ga 1 ja TsMS §-ga 659 võib kohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui kaebusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2(3)

Tsiviilasi nr 2-16-2811

7.Esiteks vaidlustab määruskaebuse esitaja maakohtu määruse resolutsiooni punkti 6 osas, milles maakohus mõistis Siim Rehepapp’ilt välja ajutise halduri tasu ja kulutused. Seega ei ole käesoleval juhul määruskaebus esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebuses vaidlustatakse määrust vaid selles osas, milles Siim Rehepapp’ilt on välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulutused. Seega puudutab vaidlustatud osa vaid Siim Rehepapp’i õigusi ja huve ning määruskaebuse esitamise õigus oli seega vaid temal isiklikult. Juriidilist isikut ei saa samastada juhatuse liikmega. Käesoleval juhul ei ole Siim Rehepapp ka enam võlgniku juhatuse liige. Arvestades seda, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise puudusega, mida saaks määruskaebuse esitaja kõrvaldada, ei leia ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajale tuleks anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
8.Teiseks on määruskaebuse esitaja vaidlustanud määruse põhjendusi, paludes need määrusest välja jätta. Ringkonnakohus märgib, et TsMS ei võimalda menetlusosalisel vaidlustada lahendi põhjendusi, vaid vaidlustada saab ainult lahendi resolutsiooni. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsuse menetlusosalistele kohustuslik vaid osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus poolte nõuded ja taotlused resolutsioonis. Seega toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata (RKTKo 3-2-1-18115, p 58). Seega kuna võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni osas, mis puudutab tema õigusi ja kohustusi, ei saa võlgnik vaidlustada ka määruse põhjendusi ning ka selles osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud võlgniku seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
9.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 659, § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega tuleb määruskaebusega seotud kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole toimikust nähtuvalt edastatud määruskaebust teistele menetlusosalistele vastamiseks ning menetlusosalistel ei saanud määruskaebemenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus määruskaebuse esitajalt teiste menetlusosaliste kasuks määruskaebemenetluse kulusid välja ei mõista.

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja