Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(9)

2-15-17014 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on tunnustada L M pankrotimenetluses hageja nõuet lisaks kaitsmiseta tunnustatuks loetud nõudele summas 2 749,08 eurot, täiendavalt summas 304 224,66 eurot, pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Hageja väitel kuulutati Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrusega välja L M pankrot. Hageja esitas

2-15-17014 Hageja ja kostja vahel sõlmiti 11. augustil 2003 laenuleping nr. 1020142220310 summas 250 000 krooni, intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 01. juuni 2013. Laenulepingu alusel kohustus kostja iga kuu 1. kuupäeval tagastama laenu ja tasuma intressi. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 02. juulil 2004 lisa nr 1, millega lepiti kokku laenu tagastamine alates 01. augustist 2004 kuni 01. maini 2013 annuiteetmaksetena, kusjuures igakuise makse suurus vastab summale, mis tuleks igakuiselt tasuda kui laen kuuluks tagastamisele annuiteetgraafiku alusel tähtajaga 15 aastat. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 23. augustil 2006 lisakokkulepe nr. 2, millega suurendati laenusummat 60 000 krooni võrra 310 000 kroonini. Samuti lepiti kokku lepingu alusel makstava intressi ja muude tasude arvestamisel lähtumine 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja vastavalt kas intressi või muu tasu määrast. Kostja intresse nõuetekohaselt ei tasunud ega tagastanud ka laenu, mistõttu hageja ütles 11. augustil 2009 saadetud teatega lepingu erakorraliselt üles alates 26. augustist 2009. Vastavalt laenulepingu punktile 20 on hagejal kostja poolt maksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 7% aastas ning Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga tõuseb viivise määr seaduses sätestatud määrani. Seisuga 12. juuni 2012 on laenulepingust nr. 1020142220310 tulenev võlgnevus kokku 21 285,13 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 16 870,37 eurot, intressivõlgnevus 357,68 eurot ja viivisvõlgnevus 4057,08 eurot (alates 28. augustist 2009 vastavalt viivisvõlgnevuse arvestusele). Hageja ja OÜ Tseptrum vahel sõlmiti 19. oktoobril 2006 laenuleping nr. 2006031771, summas 2 200 000 krooni, intressiga 6,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 19. aprill 2007. Laenulepingu alusel kohustus laenusaaja iga kuu 1. kuupäeval tasuma intressi. Edaspidi on laenulepingule sõlmitud mitmeid lisakokkuleppeid ning 21. oktoobril 2008 sõlmiti lisakokkulepe nr. 6, millega lepiti kokku intressimääraks panga Eesti krooni laenude baasintress + 3,1% aastas, laenu tagastamise lõpptähtajaks 19. aprill 2009. Võlgnik OÜ Tseptrum intresse kohaselt ei tasunud ega tagastanud ka laenu lepingus ette nähtud tingimustel. Vastavalt laenulepingu punktile 12.5 on hagejal maksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult OÜ-lt Tseptrum viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Vastavalt laenulepingu punktidele 12.3.1.1. ning 12.3.3. lähtub hageja intressi ja muude tasude arvestamisel 360 päevasest aastast, tegelikest päevade arvust kuus ja tasu määrast. Seisuga 16. märts 2012 on laenulepingust nr. 2006031771 tulenev võlgnevus kokku 59 213,58 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 29 716,87 eurot, intressivõlgnevus 810 eurot ja viivisvõlgnevus 28 686,71 eurot (alates 01. aprillist 2009 vastavalt viivisvõlgnevuse arvestusele). Hageja ja kostja vahel sõlmiti 21. oktoobril 2008 käendusleping, millega kostja kui käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga OÜ Tseptrum hageja nõuded OÜ Tseptrum vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ Tseptrum vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2006031771. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 500 000 krooni ehk 31 955,82 euro ulatuses. Hageja esitas 12. augustil 2009 kostjale kui käendajale nõude võlgnevuse tasumiseks. Kostja OÜ Tseptrum võlgnevust ei tasunud. 3(9)

2-15-17014 Hageja leiab, et kostja koguvõlgnevus hageja ees on 306 973,74 eurot, nõue on põhjendatud, tõendatud ning esitatud tähtaegselt, kahekuulise tähtaja jooksul, ning kuulub seega tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et laenu- ja käenduslepingute kohaselt ei loeta poole kohustuste täitmata jätmist või täitmisega viivitamist lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud – mistahes ettenägematu sündmus, mille üle pooltel kontroll puudub ja mis muudab võimatuks lepingu kohase täitmise. Kohustuse mittetäitmine vääramatu jõu tõttu loetakse vabandatavaks tingimusel, et pooled on rakendanud mõistlikke jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks. Pooled peavad oma kohustuse täitmist jätkama niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. Kostja on hagejat kirjalikult teavitanud lepingute mittekohasest täitmisest vääramatu jõu ehk ülemaailmse majanduslanguse tõttu. Kostja majanduslik olukord on vääramatu jõu asjaolude esinemisest tulenevalt oluliselt muutunud, mis on toonud omakorda kaasa suutmatuse täita kohaselt laenulepingutest tulenevaid kohustusi Laenulepingute sõlmimisel kostja sellisel määral oma majandusliku olukorra halvenemist ette ei näinud. Kostja ei saanud ülemaailmset majanduslangust kuidagimoodi mõjutada, samuti ei saanud kostjalt oodata, et kostja lepingute sõlmimise ajal seesuguse ettenägematu asjaoluga arvestaks. Kostja loeb seoses vääramatu jõu asjaolude esinemisega laenulepingud alates 20. märtsist 2009 peatunuks kuni vääramatu jõu asjaolude äralangemiseni. Kostja on seisukohalt, et ülemaailmne majanduslangus on ajutise iseloomuga ja majanduslanguse möödumisel kostja majanduslik olukord paraneb ning laenulepingute tagatiseks olevate kinnistute väärtused suurenevad. Kostja leiab, et äärmiselt ebamõistlik on hageja tegevus öelda sügavaima majanduslanguse ajal temaga sõlmitud laenulepingud üles ning nõuda tagastamata laenusummade kohest täies ulatuses tagastamist, sh olukorras, kus võlgnik on hagejat eelnevalt teavitanud vääramatu jõu esinemisest ning sellest tulenevast kohustuste mittetäitmisest. Seejuures on mõistlikkuse ning hea usu printsiibiga vastuolus asuda realiseerima laenulepingute tagatiseks olevat kinnisvara ajal, mil see on majanduslangusest tulenevalt kaotanud ajutiselt oma tegeliku väärtuse. Kostja leiab, et hageja on ise endale tekitanud kahju, jättes tegemata seaduses sätestatud laenuanalüüsi, või kui hageja tehtud laenuanalüüs ei vastanud tegelikule olukorrale, et laenusaaja ei olnud võimeline täitma hea usu põhimõtetest lähtuvalt oma kohustusi krediidiasutuse ees. Kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja teatas 03. juunil 2010 ja 08. juunil 2010 hagejale, et OÜ Tseptrum laenulepingu tagatise, Jaama tn 9 Pärnu, omanik OÜ Rampmark on leidnud tagatisvarale ostja hinnaga 2 500 000.- eesti krooni. Ostja oli tasunud käsiraha 13 565.- GBP. Taotlesime tagatisvara vabamüüki kohtutäituri järelvalve all. Ostja oli valmis ostusumma kandma enne tehingu sõlmimist notari deposiitkontole. Kostja teavitas hagejat ostja soovist teha tehing enne 18. juunit 2010. Paraku ei teinud hageja antud asjas otsust ning 12. jaanuaril 2012 müüdi OÜ Tseptrum laenu tagatiseks olev, Jaama tn 9 Pärnu, kinnistu enampakkumisel alghinnaga 25 000.- eurot, ehk 391 165 eesti krooni. Kinnistu osteti hinnaga ~3 000 000 eesti krooni ja panga poolt aktsepteeritud hindaja hindas kõnealuse 4(9)

2-15-17014 kinnistu väärtuseks 12 940 000.- eesti krooni. Kostja on seisukohal, et hageja poolt tagatisvara müügiga 2,5 miljoni eesti krooni nõustumisel oleks saanud ära tasuda kogu võlgnevuse ja oleks raha veel üle ka jäänud. Kostja leiab, et hageja käitus äärmiselt hoolimatult ja pahatahtlikult, tahtmata seda probleemi mõistlikult lahendada. Kostja soetas augustis 2007 elamu asukohaga Seedri 1b Pärnu, ostuhinnaks oli 5 550 000 eesti krooni. Hageja tellis nimetatud kinnisvarale ka hindamisakti, mille kohaselt oli kinnistu väärtuseks 5 550 000 eesti krooni. Ostuhinnast 1 750 000,06 eesti krooni moodustas omafinantseering, mille tasus kostja ise. Ülejäänud oli laen. Hageja ütles 28. augustil 2009 laenulepingu ülesse ja müüs tagatise 2010 aasta sügisel hinnaga 1 150 000 eesti krooni ehk 4 400 000 eesti krooni odavamalt, mis ei ole normaalne ega vastuvõetav. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on seisukohal, et kostja vastuses esile toodud asjaolud on põhjendamatud ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja ei nõustu, et tegemist oli vääramatu jõu esinemisega, mistõttu oleks kohustuste rikkumine olnud vabandatav. Kostja maksevõime muutumine, sh ka aset leidvad majanduskriisid, ei ole käsitletavad vääramatu jõuna. Pealegi ei välistaks see nõude tunnustamise hagi rahuldamist, kuna kohustused eksisteeriksid isegi vääramatu jõu olukorras. Samuti ei nõustu hageja, et oleks käitunud mõistlikkuse ja hea usu printsiibiga vastuolus. Hageja on laenude väljastamisel hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust. Kostja ise ka kinnitab oma vastuses, et laenusaajad täitsid oma kohustusi pika perioodi jooksul peale lepingute sõlmimist perfektselt – mis ilmselgelt näitab, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ei nõua kahju hüvitist, mida saaks vähendada VÕS § 139 alusel. Hageja leiab, et laenude tagatisvara on müüdud turuhinnaga oksjonitel ning põhjendatult ja kostja vastupidised väited ei ole asjakohased ega põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole, et Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrusega kuulutati välja kostja pankrot. Hageja esitas 05. juulil 2012 kostja pankrotimenetluses teise järgu nõude summas 306 973,74 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul 15. novembril 2012 tunnustati hageja nõuet teise järgu nõudena summas 306 973,74 eurot, sh loeti kaitsmiseta tunnustatuks nõue summas 2749,08 eurot ning tunnustati täiendavalt summas 304 224,66 eurot. Võlgnik ehk kostja esitas hageja nõudele vastuväite täies ulatuses. Hageja väitel on Pärnu Maakohtu 10. veebruaril 2011 tagaseljaotsusega kostjalt välja mõistetud võlgnevus ja viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 09. septembrist 2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 10% aastas ehk 320,83 eurot. Samuti mõisteti kostjalt välja menetluskulud summas 383,47 eurot. Kohtuotsus jõustus 08. aprillil 2011. Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2011 kohtuotsusest tulenev kostja võlgnevus hageja ees koos lisandunud viivisega moodustab pankroti väljakuulutamise (12. juuni 2012) seisuga kokku 2749,08 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi.

5(9)

2-15-17014 Kohus leiab, et hageja nõue Pärnu Maakohtu 10. veebruaril 2011 tagaseljaotsusega (t.l.-9) välja mõistetud 2749,08 euro osas on tõendatud ja põhjendatud viidatud kohtuotsusega ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja väitel on kostjal tasumata laenulepingutest nr L070042390, nr. 1020142220310 ja selle lisadest 1. ja 2. tulenev võlgnevus, mis pankrotimenetluse alustamise seisuga 12. juuni 2012 moodustab laenulepingu nr. L070042390 osas kokku 250 983,71 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 192 737,36 eurot, intressivõlgnevus 7147,81 eurot, viivisvõlgnevus 50 683,13 eurot (alates 10. novembrist 2008 vastavalt viivisvõlgnevuse arvestusele) ning teenustasu võlgnevus tagatise kindlustamise eest 415,41 eurot; laenulepingu nr. 1020142220310 ja selle lisade osas võlgnevus kokku 21 285,13 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 16 870,37 eurot, intressivõlgnevus 357,68 eurot ja viivisvõlgnevus 4057,08 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Krediidilepingust tulenevaks krediidisaaja põhikohustusteks on maksta raha kasutamise eest tasu ning saadud raha tagasi maksta (VÕS § 397 lg 1). VÕS § 113 lg 1 viimane lause võimaldab võlausaldajal nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral viivist lepingus kokkulepitud määras. Kohus leiab, et hageja väited laenulepingutest nr L070042390, nr. 1020142220310 ja selle lisadest

2-15-17014 majanduslangus Eestis 2008 aasta kevadel. Sellele vaatamata on kostja tasunud intressi- ja laenumakseid hagejale ka 2009. aastal (t.l.-15 pöördel,16 ja 23 pöördel,24,25). Kohus leiab, et majanduskriis ei ole asjaoluks, mis muudaks võlgnikul oma kohustuste täitmise võimatuks. Majanduskriiside esinemist on võlgnikul oma äristrateegiat planeerides võimalik ette arvestada ja maandada ennetavalt riske. Majanduskriis võib olla asjaoluks, mis raskendab kohustuse täitmist, kuid ei tee seda objektiivselt võimatuks. Kohus järeldab, et majanduskriis kostja laenukohustuste täitmist ei takistanud. Lisaks märgib kohus, et laenu võtmisel teadis kostja võetava kohustuse suurust ja tagastamise tähtaega ning seetõttu pidi teadma ja arvestama laenu võtmisel tekkivate riskidega. Kostja väited, et laenulepingu sõlmimisel ta ei saanud ette näha majanduslangust, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kostja väited vääramatu jõu kohta on üldsõnalised ja ei viita ühelegi konkreetsele asjaolule. Kohus leiab, et kostja poolt laenulepingustest tulenevate kohustuste rikkumine ei ole vabandatav ning hagejal on õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr. L070042390 tuleneva võlgnevuse tasumist kokku 250 983,71 eurot ulatuses, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 192 737,36 eurot, intressivõlgnevus 7147,81 eurot, viivisvõlgnevus 50 683,13 eurot ning teenustasu võlgnevus tagatise kindlustamise eest 415,41 eurot; ning laenulepingust nr. 1020142220310 ja selle lisadest tulenevat võlgnevust kokku 21 285,13 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 16 870,37 eurot, intressivõlgnevus 357,68 eurot ja viivisvõlgnevus 4057,08 eurot. Hageja väitel sõlmiti hageja ja OÜ Tseptrum vahel 19. oktoobril 2006 laenuleping nr. 2006031771. Võlgnik OÜ Tseptrum laenulepingut kohaselt ei täitnud. Seisuga 16. märts 2012 on laenulepingust nr. 2006031771 tulenev võlgnevus kokku 59 213,58 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 29 716,87 eurot, intressivõlgnevus 810 eurot ja viivisvõlgnevus 28 686,71 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 21. oktoobril 2008 käendusleping, millega kostja kui käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga OÜ Tseptrum hageja nõuded OÜ Tseptrum vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ Tseptrum vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2006031771. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 500 000 krooni ehk 31 955,82 euro ulatuses. Kostja ei ole OÜ Tseptrum võlgnevust tasunud. Kostja laenulepingu nr. 2006031771 ega käenduslepingu nr 2008 027913 osas vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid laenulepingust nr. 2006031771 tuleneva OÜ Tseptrum võlgnevuse arvestuse kohta. Hageja väited on tõendatud laenulepinguga nr. 2006031771 ja selle lisadega (t.l.-27-33), laenumaksete aruandega (t.l.-33 pöördel,34), intressi arvestusega (t.l.-35) ja viivise arvestusega (t.l.-35 pöördel). Käendusleping on tõendatud käenduslepinguga nr 2008027913 (t.l.-36-37). Hageja on teatanud kostjale võlgnevuse sissenõudmisest (t.l.-37 pöördel). Vaidlust ei ole, et kostja käendab OÜ Tseptrum laenulepingust nr. 2006031771 tulenevaid OÜ Tseptrum kohustusi käenduse piirmäära 500 000 krooni ehk 31 955,82 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 1 lg 5 ei ole tegemist tarbijakäendusega. Vaidlust ei ole, et kostja oli käenduslepingute sõlmimisel põhivõlgnik OÜ Tseptrum juhatuse liige (t.l.-31 pöördel) ning seega on käenduslepingud sõlmitud kostja huvist äriühingu majandustegevuse vastu. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab 7(9)

2-15-17014 käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja väitel on hageja ise süüdi selles, et nõuded on täitmata, sest hageja viivituse tõttu ei õnnestunud kostjal 2010. aasta juunis sõlmida tehingut laenulepingu tagatisvara müümiseks 2,5 miljoni krooni (159 779,12 €) eest, mis oleks olnud kohustuste täitmiseks enam kui piisav. Kostja on esitanud kohtule 2006. aasta eksperthinnangu (t.l.-79-96). Muid tõendeid kostja kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et kostja vastuväited on tõendamata. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui käendajalt OÜ Tseptrum poolt laenulepingust nr. 2006031771 tulenevate täitmata kohustuse täitmist käenduse piirmäära ehk 31 955,82 euro ulatuses. Kohus leiab, et kostja pankrotimenetluses tuleb tunnustada hageja nõuet, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2011 kohtuotsusest summas 2749,08 eurot, laenulepingust nr. L070042390 summas 250 983,71 eurot, laenulepingust nr. 1020142220310 ja selle lisadest summas 21 285,13 eurot ning hageja ja OÜ Tseptrum vahelise laenulepingu nr. 2006031771 käenduslepingust nr 2008027913 summas 31 955,82 eurot. Kokku moodustab hageja tunnustatud nõue 306 973,74 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud ning seega tuleb hageja nõuet pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel tunnustada II rahuldamisjärgu nõudena (muu tähtaegselt esitatud nõue). Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnustada pankrotimenetluses hageja nõuet summas 306 973,74 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1; lg 11 ja lg 4 p 9 on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue mittevaraline nõue ning hagihind mittevaralise nõude puhul 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot. 8(9)

2-15-17014 Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 kohaselt tasutakse TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 300 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.