Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi pankrotihaldur Tiina Miti apellatsioonkaebus Mainor Ülemiste AS vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi (pankrotis, registrikood 10265952) pankrotihaldur Tiina Mitt (isikukood 44207020225), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
(pankrotis)
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Mainor Ülemiste AS (registrikood 10348595), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Marika Kütt Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja pankrotihaldur Tiina Mitt ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts ning kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Marika Kütt ja vandeadvokaat Arne Ots
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 25.05.2015 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata
3.Apellatsioonkaebuse läbivaatamise menetluskulud jätta Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti kanda.
4.Vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Mainor Ülemiste AS taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldurilt Tiina Mitilt Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotivara arvel Mainor Ülemiste AS kasuks menetluskulud 6596 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud Mainor Ülemiste AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 18 510 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.07.2013 esitas Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi (pankrotis, edaspidi ka: EEK) pankrotihaldur Tiina Mitt (hageja) maakohtule Mainor Ülemiste AS (kostja) vastu hagi (muudetud 10.10.2013). Hageja palus kostjalt välja mõista Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotivarasse 1 886 475,91 eurot ja viivise põhinõudelt alates 29.10.2010 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses.
2.EEK ja kostja sõlmisid 2009. aastal üürilepingu, mille alusel kostja andis EEK-le kasutada bürooruumid aadressil Lõõtsa 6 Tallinnas. Seoses EEK majanduslike raskustega tekkis EEK-l üürnikuna 2010. aastal kostja ees väidetavalt üüri- ja kommunaalvõlgnevus 9318,09 eurot.
3.11.06.10 hommikul kella kaheksa ja poole üheksa vahel ilmus üüritud ruumidesse kostja esindaja, kes käskis EEK-l ja töötajatel vabastada üüritud ruumid 10 minutiga seoses üürileandja pandiõiguse teostamisega. Kostja esindaja survestas töötajaid psühholoogiliselt ja kasutas ära üllatusmomenti ja šokiseisundit. Kostja esindaja kinnitas, et EEK-le tagatakse ligipääs ruumidele 14.06.2010. EEK töötajad allusid kostja esindaja korraldustele ja lahkusid üüritud ruumidest. EEK koostas 11.06.2010 vallasvara kinnipidamise akti. Vara enampakkumine toimus 29.10.2010. 2(15)
Enampakkumise tulemusena müüdi kogu üüripinnal olnud vara kui tervikvara enampakkumise võitnud OÜ-le Comperio.
4.Kostja teostas pandiõigust seadusevastaselt. Kostja hõivas üüripinna EEK nõusolekuta ja omavoliliselt. Kostja teostas pandiõigust ebaproportsionaalselt. 22.06.2010 teavitas EEK kostjat, et seoses üüriruumidesse sissepääsu tõkestamisega ei saa EEK teostada igapäevast majandustegevust ning hädavajalik majandustegevus on seiskunud, mh on raamatupidamine peatunud, ei saa arveid teha ega raha ettevõttesse sisse tuua, peatunud on majandusaasta aruande koostamine, ruumidesse on jäänud olulised abivahendid (PIN koodid, IP koodid jms), e-toodete müük on seiskunud, samuti on puudu ligipääs EEK töötajate hädatarvilikele isiklikele asjadele. EEK rõhutas, et kostja tegevus on toonud ja toob kaasa EEK-le majandusliku kahju tekkimise. EEK töövahendid ja andmekandjad olid üksnes EEK ruumides. Selle tulemusena ei olnud EEK-l ühelgi viisil võimalik tööd jätkata. Kostja pole kunagi viinud läbi pandieseme inventuuri.
5.Kuna ruumi üürimisel ei kuulu selle sisustusse ja kasutamise juurde üürniku intellektuaalne vara ja dokumentatsioon, siis ei ulatu pandiõigus sellistele esemetele. Pandiõiguse teostamisega rikkus kostja EEK kasuks litsentseeritud intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi, sest kostja välistas üüriruumide hõivamisest alates ligipääsu intellektuaalsele varale, mis paiknes arvutites ja muudel teabekandjatel (CDd, DVD-d jms).
6.Kostja käitumine oli EEK seisukohalt ühtlasi heade kommete vastane.
7.Hagejale on tekkinud järgmine kahju: - põhivara ja muu kontorivara 9582 eurot; - uute teatmeteoste koostamisest saadav tulu ja raamatukogus olnud teoste väärtus kokku 130 245 eurot; - lõpetamata pooltoodang 200 000 eurot; - intellektuaalne vara 1 500 000; - kolmandate isikute vara ja kahjunõuded hageja vastu 55 967 eurot; Kokku on kahju 1 895 794 eurot, millest kuulus mahaarvamisele sissenõutavaks muutunud võlg üürilepingu järgi summas 9318,09 eurot. Kokku on kostja tekitatud kahju suuruseks 1 886 475,91 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Kostja ei kasutanud pandiõiguse teostamisel omaabi – üüripindade valdus anti kostjale üle. Kostja pidas üüripinnal olnud vara kinni pärast valduse üleandmist.
10.Üürilepingute ülesütlemise teatisel on AS allkiri ja kinnitus, et teatis on kätte saadud 11.06.2010. Pärast üürilepingute lõppemist allkirjastati kostja esindaja ja AS poolt kohapeal vallasasjade kinnipidamise akt, milles oli viidatud pandiõiguse teostamisele, üüritud asja tagastamisele üürilepingu lõppemisel ning asjade kinnipidamisõigusele üürivõlgnevuse tasumise tagatisena. Büroos viibinud hageja töötajad lahkusid seejärel vabatahtlikult üüripinnalt. Pärast hageja töötajate lahkumist üüripinnalt pitseeriti kinni kolm ruumi – toimetuse kontor, müügiosakonna kontor (OÜ Pilk poolt üüritud ruum)
3(15)
ja laoruum, kus hoiti kasutuses mitteolevaid asju. Uste pitseerimise juures viibis ka AS, kes allkirjastas pitserid.
11.Isegi kui kostja oleks kasutanud üüripinnale valduse saamisel omaabi, oleks see olnud lubatud. Käesoleval juhul oli mitmeid asjaolusid, mis tekitasid kostjas ilmse aluse karta, et EEK võib üüripinnalt vara ära viia ja ära kolida ning et EEK tegi selleks ettevalmistusi. Kostjale oli teatavaks saanud asjaolu, et EEK oli varasemalt üüripinnalt lahkunud ilma ette teatamata üleöö, jättes ulatusliku üürivõla tasumata.
12.Isegi kui kostja oleks kasutanud pandiõiguse teostamisel omaabi ebaseaduslikult, ei vii see järelduseni, et pandiga koormatud vara realiseerimine oli ebaseaduslik. Üüripinnal ei olnud sellist vara, mille väärtus oleks ilmselgelt ületanud kostja nõudeid. Kostja poolt üüripinnal kinnipeetud varaks oli peamiselt kontori tavapärane sisustus, st kontorimööbel, kontoritehnika, pisitarbed (taristu) ning laoruumis olnud esemed (suures osas vanad raamatud, kasutusest eemaldatud esemed, nt vanad arvutid). Kostjal ei olnud mitte mingisugust põhjust arvata, et enampakkumisele pandud vara hind oli ebamõistlikult madal või et vara väärtus oli hinnatud ebaõigesti. EEK vara järele ei olnud sisuliselt mitte mingisugust nõudlust. Hageja ei saa tugineda vara koosseisu ja väärtuse ebaõigele hindamisele, sest EEK loobus inventuuril osalemisest.
13.EEK majandustegevus ei seiskunud täielikult. EEK töötajad kasutasid töötamiseks ühtlasi OÜ Pilk ruume, mis oli EEK tütarettevõte.
14.Kostja ei saanud rikkuda kohustust võimaldada EEK-le juurdepääsu üüripinnal olnud failidele koopiate tegemiseks, sest EEK ei pöördunud mitte kunagi kostja poole sooviga saada juurdepääsu üüripinnale.
15.Ei ole tõendatud, et väidetavad pooltoodangu ja intellektuaalomandi andmekandjad olid üüripinnal kinnipeetud vara hulgas. Ei ole tõendatud, et intellektuaalomandist tulenevate varade kasutamine on muutunud võimatuks. Hageja teoste trükifailid on eelduslikult säilinud trükikodades ja ka muudel andmekandjatel. Isegi kui küljendusfailid ei oleks säilinud, oleks hagejal sellegipoolest võimalik kasutada intellektuaalomandist tulenevaid õigusi paberteoseid skaneerides.
16.„Andmebaasi“ ei eksisteerinud. Saamata jäänud tulu nõude eeldused on tõendamata. Väidetaval pooltoodangul ja intellektuaalomandil ei olnud sellist väärtust, nagu väidab hageja. Lähtuda tuleb vara väärtusest kiirmüügi olukorras.
17.EEK jättis kostja tähelepanu juhtimata kahju tekkimise võimalusele. Kahju ei olnud seetõttu kostja jaoks ettenähtav. EEK ei võtnud tarvitusele meetmeid kahju tekkimise ärahoidmiseks ega juhtinud kostja tähelepanu kahju tekkimise ohule. Üksnes üüripinnal väärtuslike andmekandjate hoidmine ei olnud kooskõlas kirjastuste poolt tavapäraselt rakendatava hoolsusstandardiga. Kostja oli korduvalt hoiatanud EEK-d, et üürivõla mittetasumise korral teostab kostja pandiõigust. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
18.Harju Maakohus 25.05.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 25 000,90 eurot ja viivise menetluskuludelt.
4(15)
19.Üürileandja pandiõiguse omavolilisest ja ebaproportsionaalsest teostamisest tuleneva kahju hüvitamise nõue tuleb VÕS § 1044 lg 2 järgi lahendada lepingulisel alusel.
20.Käesoleval juhul oli mitmeid asjaolusid, mis tekitasid kostjas ilmse aluse karta, et hageja võib üüripinnalt vara ära viia või ära kolida.
21.Hageja väited, mille kohaselt hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, et viimane võimaldaks talle ligipääsu intellektuaalomandile, teabekandjatele jms, ei ole tõendamist leidnud. Mitte üheski kostjale edastatud kirjalikus pöördumises ei viidatud üüripinnale jäänud intellektuaalsele varale, selle väärtusele ja võimatusele teostada intellektuaalomandist tulenevaid õigusi. Hageja ei ole kostjale adekvaatsel viisil väljendanud, et kinni peetud vara hulgas oli intellektuaalset vara sisaldavaid andmekandjaid ega väljendanud hagejale adekvaatselt soovi andmekandjatele juurdepääsu saada, mistõttu ei ole kostja rikkunud üürileandja mõistlikku kohustust tagada üürnikule juurdepääs hõivatud vallasasjades väljenduvale intellektuaalsele varale VÕS § 2 lg 1 järgi.
22.Hageja varakahjuks müüdud asjade osas ei ole asjade väärtus, vaid summa, mille võrra oleks pandiõigust seaduslikult realiseerides pandiesemete müügihind olnud suurem. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esile toonud ega tõendanud summat, mille võrra oleks pandiõigust seaduslikult realiseerides pandiesemete müügihind olnud suurem, mistõttu on tõendamata hageja väide, et talle on tekkinud põhivara ja muu kontorivara hävimisega kahju 9582 eurot ja raamatukogus olnud teoste hävimisega kahju 9736,64 eurot.
23.Autoriõigused ja materiaalne objekt, milles teos on väljendatud, on käibes eraldi (AutÕS § 16 lg 1). Materiaalse objekti hävimisel, milles teos on väljendatud, tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb hagejal tõendada, et objekti hävimine kahjustas või tegi võimatuks hagejale kuuluva autoriõiguse teostamise, sealhulgas, et hävis objekti ainueksemplar ja objekti ei ole võimalik taastada. Kohus on selgitanud, et käesolevalt ei esine aluseid VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise määramiseks kohtu äranägemisel, sest autoriõiguste turuväärtust on võimalik kindlaks määrata eriteadmistele tuginedes. Hinnatava vara raamatupidamislik väärtus või taastamisväärtus ei ole asjakohane. Kuna kinnipeetud vara oli kostja valduses ja kostjal lasus kohustus vara inventeerida, siis hea usu põhimõttest tulenevalt on kinni peetud materiaalsete objektide koosseisu tõendamiskoormus kostjal (3-2-1-17-06 p 11). Hageja väide erinevatest andmetest koosneva andmebaasi, küljendusfailide ja pooltoodangu olemasolu kohta tuleb lugeda tõendatuks.
24.Erinevatest andmetest koosneva andmebaasi väärtus ja sellest saamata jäänud tulu ei ole tõendatud. Puuduvad selged andmed, millest andmebaas üldse koosnes, mis seisus see oli, ning puuduvad tõendid selle kohta, et hagejal oleks olnud võimalik andmebaasi abil tulu teenida. Erinevad eksperdid on teatmeteoste uuesti väljaandmise võimalust hinnanud erinevalt, kuid enamus on leidnud, et see on majanduslikult põhjendamatu. Väited saamata jäänud tulu esinemisest seoses erinevatest andmetest koosneva andmebaasiga on tõendamata.
25.Tuleb lugeda tõendatuks, et pooltoodangu p-des 2-8 ja 10 esitatud toodete autoriõiguste turuväärtus oli 105 351 eurot.
5(15)
26.Tõendatud ei ole 298 teose autoriõiguste lõplik kahjustumine. Puuduvad tõendid, et raamatu väljaandmiseks vajalikke faile oleks küsitud teistest trükikodadest või väljaandmisega seotud isikute käest. Puudub mõistlik alus seisukohaks, et hagi aluseks oleva 298 teose autoriõiguse teostamine oleks muutunud võimatuks seetõttu, et raamatute väljaandmiseks vajalikud failid on hävinenud.
27.Hagejale tekkinud kahju ei olnud kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kaasaegse infotehnoloogia kasutamisel ei ole sageli failid salvestatud kõvakettale, vaid ettevõtte intranetti või muusse kõvakettast sõltumatusse andmekandjasse (pilveteenus vms). Seega ei pidanud mõistlik adressaat kahtlustama, et isegi juhul, kui tegemist tööfaili näol on teose või selle osaga, siis on tegemist selle faili ainueksemplariga ja et seda ei ole võimalik taastada. Kostja ei olnud kursis hageja põhitegevusala (õpikute, sõnaraamatute ja teatmeteoste kirjastamine) spetsiifikaga. Eelkõige ei olnud kostja kursis sellega, missugune võib olla kirjastusele kuuluva intellektuaalomandi väärtus ega sellega, missugustel ning kui mitmetel andmekandjatel intellektuaalomandit säilitatakse. Kostja ei tegutsenud hagejale kahju põhjustades tahtlikult ega raske hooletuse tõttu. Kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest.
28.Lisaks, pooltoodangu autoriõiguste kahjustamise tõttu tekkinud kahju 105 351 eurot ei oleks põhjuslikus seoses pandiõiguse teostamise nõuete rikkumisega. Kostja ei toiminud pandiõiguse teostamisel vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega ning tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et kostja tegutsemine pandiõiguse teostamisel oli kantud heade kommetega vastuolus olevast eesmärgist.
29.Kuna Jüri Raidla ja Tanel Kalaus ei ole menetluses kostja esindajateks, ei saa pidada nimetatud isikute panust kostjale õigusabi osutamisel vajalikuks ja põhjendatud kuluks ning kohus vähendab kogu õigusabi kulu vastavalt 1479,50 euro võrra.
30.Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks kahe esindaja osavõttu kohtuistungitest, mistõttu Arne Otsa kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemise aega ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks 17,25 tunni ulatuses. Spetsifikatsioonist nähtuvalt ei ole kostja esindajad teineteist valdavalt tööde jaotuses dubleerinud, kuid dubleeritud osas, mis kohtu hinnangul on ca 15%, ei ole õigusabile osutatud aeg põhjendatud ega vajalik. Kuivõrd Arne Otsa õigusabi osutamise tariif 205 eurot tunnis ületab olulisel määral keskmist õigusabi tariifi, loeb kohus mõistlikuks õigusabi tariifiks 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus Arne Otsa kogu õigusabi kulu vastavalt 8845,60 euro võrra.
31.Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks kahe esindaja osavõttu kohtuistungitest, mistõttu Marika Küti kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemise aega ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks 11,80 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule saatmine ei ole menetluskulu, mis kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele, mistõttu ei ole põhjendatud Marika Küti vastavatele toimingutele kulutatud aega 2 tundi. Spetsifikatsioonist nähtuvalt ei ole kostja esindajad teineteist valdavalt tööde jaotuses dubleerinud, kuid dubleeritud osas, mis kohtu hinnangul moodustab ca 15%, ei ole õigusabile osutatud aeg põhjendatud ega vajalik. Eelnevast vähendab kohus Marika Küti kogu õigusabi kulu vastavalt 4999,50 euro võrra.
6(15)
32.Kohus ei pea põhjendatuks Maret Kruusi menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud aega ja vähendab kogu õigusabi kulu vastavalt 112 euro võrra. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
33.Hageja esitas apellatsioonkaebuse (täpsustatud 06.07.2015), milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotivarasse välja põhivõlg 1 886 475,91 eurot ja viivis põhinõudelt alates 29.10.2010 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
34.Ringkonnakohtu istungil hageja täpsustas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 1 830 508,90 eurot. Kolmandate isikute (töötajate) vara hävimisega tekitatud kahju nõude 55 967 eurot jättis maakohus 04.06.2014 määrusega läbi vaatamata ja määrus on jõustunud.
35.Kostja on teostanud pandiõigust seadusevastaselt. Hageja ei ole kunagi asunud üüripinnalt esemeid eemaldama või ära kolima. Maakohus ei ole tuvastanud vallasasjade kinnipidamise eeldusi ja on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 307. Maakohus on jätnud arvesse võtmata tunnistajate AS, TT ütlused ja hagiavalduse lisa 1a. Maakohus ei ole analüüsinud, et sellist pandiõiguse teostamise viisi, kus üürileandja võtab üürnikult ära kinnisasja valduse, seadus ette ei näe. Maakohus on jätnud arvestamata, et ML ütlustest nähtub, et üüripinna ülevõtmine oli üürileandja eesmärk algusest peale.
36.Kostjal puudus õigus kasutada omaabi ja hõivata kinnisasja valdus. Maakohus on rikkunud menetlusnorme, mille kohaselt saab tunnistaja ütlustega tõendada ainult asjaolusid, mida pool on tunnistaja taotluse esitamisel märkinud, ning üllatuslikult tuginenud sellistele ML ütlustele. Üürniku lahkumine eelmiselt, AS Martinoza üüripinnalt oli kooskõlastatud. Hageja üldine majanduslik seisund, väited hageja endise võlgnevuse ja võlausaldajate vältimise kohta on asjakohatud ja alusetud. Maakohus on jätnud analüüsimata asjaolu, et kostja hõivas üüripinna hageja nõusolekuta ja omavoliliselt. Kostja teostas pandiõigust seadusevastases ulatuses, valede esemete suhtes ja ebaproportsionaalselt.
37.Maakohus on tuvastanud, et kostjal oli kohustus tagada üürnikule juurdepääs hõivatud vallasasjades väljendatud intellektuaalsele varale ja tööfailidele, kuid on sidunud nimetatud vastutuse küsimusega, kas kahju oli kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 kohaselt. Maakohus on segi ajanud kohustuse rikkumise ja kahju ulatuse küsimuse.
38.Kostja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost kinnitavad AS, TT ja ML ütlused ning hagi lisad 1, 2 ja 8. Nendest tõenditest nähtub, et ruumide hõivamine tõi kaasa hageja majandustegevuse seiskumise ja kahju.
39.Maakohus on jätnud hageja väited kahju kohta sisuliselt analüüsimata, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise nõudeid. Ebaõige on maakohtu väide, et VÕS § 127 lg 1 ei võimalda intellektuaalse omandi taastamisväärtuse hüvitamist. VÕS § 127 eeskujuks oleva BGB § 249 järgse kohtupraktika ja õigusteooria kohaselt on taastamisväärtuse hüvitamine diferentsihüpoteesi järgseks keskseks ja esmaseks nõudeks. Taastamiskulu nähtub MT hinnangust (hageja 10.10.2013 menetlusdokumendi lisa 6).
7(15)
40.Maakohus on jätnud ebaõigesti välja mõistmata EE sarja hävimisest tekkinud kahju. OG on ekspertiisi tegemisel lähtunud valest ajamomendist (2014) ja oludest. Ebaõige ajamomendiga on alahinnatud teoste väljaandmise tõenäosust ja rahavoogusid. EE sarja väärtuse osas 2010. aasta seisuga saab lähtuda PS eksperthinnangust 500 000 eurot.
41.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tõendatud ei ole 298 teose autoriõiguste lõplik kahjustumine. Esemed on hageja käsutusest lõplikult väljunud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 331 ja tuginenud üllatuslikult kostja poolt hilinenult 31.12.2014 menetlusdokumendis esitatud uutele asjaoludele ja tõenditele, mille kohaselt trükifailide koopiad võivad olla trükikodades säilinud. Maakohus on väljunud kostja vastuväidete piirest. Maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid, mille kohaselt puuduvad andmed 298 teose või nende trükifailide säilimise kohta.
42.Maakohus on tuginenud lubamatutele tõenditele. Kostja 31.12.2014 avalduse lisadeks 2-4 olevad kirjad on esitatud hilinenult ja sisaldavad andmeid, mis võiksid olla ainult tunnistajate ütluste vormis. Avaldatud teoste sisseskanneerimine või küljendusfailide olemasolu ei võimalda teoseid välja anda. Maakohus on jätnud analüüsimata, et uuendatud teosteks on vaja materjale ja andmebaase, mida ei ole isegi teoreetiliselt võimalik taastada. Kostja ei ole vastuväiteid konkreetselt tõendanud. Küsimus, kas hõivatud asjad on taastatavad, on seotud üksnes kahju vähendamisega VÕS § 139 alusel, milliseid asjaolusid peab tõendama kostja.
43.Kahju on ettenähtav. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg 3. Kostja esindajana tegutsenud ML teadis, et hageja on kirjastus, kelle põhitegevus on töö intellektuaalomandiga ja teabekandjatega. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, et kostja võimaldaks hagejale ligipääsu intellektuaalomandile, teabekandjatele jms, milline asjaolu nähtub TT ütlustest ja hagiavalduse lisadest 2 ja 1a. TT ja AS ütlustest nähtub, et ML keelas failide kopeerimise. Ettenähtavuse juures ei ole oluline vara väärtus, intellektuaalomandi liik vms asjaolud, millele maakohus on viidanud.
44.Maakohus on jätnud analüüsimata ML ütluste usaldusväärsuse, jättes tähelepanuta hageja asjaomased väited. Maakohtu etteheited TT ja AS ütluste kohta on alusetud. Maakohus ei ole võtnud seisukohta ütluste suhtes, mille TT andis HA käest kuuldud asjaolude kohta.
45.Kostja rikkus kohustusi ja tekitas kahju tahtlikult (VÕS § 127 lg 3). Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Hooletus on objektiivne kriteerium. Kostja käitumine oli vastuolus sarnase mõistliku isiku käitumisega sarnases olukorras. Kostja seisukoht
46.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostja vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
47.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagejalt välja mõistmata kostja menetluskulud summas 13 845,10 eurot, ja uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena kokku 38 846 eurot.
8(15)
48.Maakohtu põhjendused ei ole õiguspärased. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei pidanud kahe esindaja kasutamist põhjendatuks. Tegemist on tavapärasest keerulisema vaidlusega. Maakohus jättis tähelepanuta, et ka hageja osales asjas läbivalt vähemalt kahe õigusteadmisi omava isiku kaudu ja viimastel kohtuistungitel lisaks pankrotihaldurile kahe lepingulise esindaja kaudu. Kostja esindajad ei ole teineteise toiminguid dubleerinud, vaid täiendanud ja teinud koostööd.
49.Põhjendatud tunnihinna vähendamine 120 eurole on ebaõige ja põhjendamata. Tuginedes asja tavapärasest suuremale keerukusele ja mahukusele, puudus alus lähtuda keskmisest lepingulise esindaja tunnitasust. Hageja seisukoht
50.Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht hageja apellatsioonkaebuse kohta
51.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi osaliselt otsuse põhjendusi.
52.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Seega lähtub kolleegium maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest, hinnates ainult ringkonnakohtule esmakordselt esitatud tõendeid.
53.Maakohus on õigesti lahendanud vaidluse üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. VÕS § 1044 lg 2 välistab üldjuhul võimaluse nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivate normide järgi.
54.VÕS § 115 lg 1 järgi on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise eeldused järgmised: kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1), kostja vastutab lepingu rikkumise eest ja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103, § 115 lg 19, hagejale on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128), lepingurikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).
55.VÕS § 305 lg 1 kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 307 lg 1 sätestab, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema
9(15)
nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi.
56.Poolte vahel ei olnud vaidlust, et EEK oli kostjale võlgu jooksva aasta üüri ja kommumaalteenuste eest kokku 9318,09 eurot ja 11.06.2010 lõpetas kostja pooltevahelise üürilepingu VÕS § 313 lg 1 ja § 316 järgi erakorraliselt. VÕS § 334 lg 1 järgi oli seejärel EEK kohustatud üüritud asja vabastama. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjal oli õigus teostada pandiõigust ja ta võis kinni pidada EEK büroos olevaid asju ulatuses, mis olid vajalikud tema nõude täitmiseks. Eelkõige andis aluse pandiõiguse teostamiseks see, et EEK-l oli kostjale võlg üüri ja kommunaalteenuste eest ja pärast üürilepingu ülesütlemist oli alust arvata, et ta lahkub üüripinnalt. Pandiõiguse teostamise eelduseks ei ole see, et üürnik oleks juba asunud viima üüripinnalt asju ära, vaid piisav VÕS § 307 lg 1 mõttes on, kui üürileandjale on teada asjaolud, mis annavad aluse järeldada sellise käitumise võimalikkust (Riigikohtu otsus tsiviilasjades 3-2-1-127-11 p 11 ja 3-2-1-8-08 p-d 15 ja 16). Maakohus on otsuse p-s 42 vastavad asjaolud tuvastanud. Kolleegiumi arvates see, et EEK oli eelmiselt üüripinnalt lahkunud suure üüri ja kommunaalteenuste võla tõttu ja et üürnikul olid makseraskused, mistõttu ta taotles kohtult saneerimismenetluse läbiviimist, on iseenesest piisavad, et üürileandja võiks pandiõigust teostada. ML tunnistajana antud ütlustest tulenes, et kostja juhatuse liikmele olid teada EEK poolt eelmiselt üüripinnalt lahkumise asjaolud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ML ütlustega arvestamisel. Taotlus ML ülekuulamiseks tunnistajana on esitatud kostja 20.01.2014 vastuses hagile (II kd, tl 124-144), mille kohaselt viis ML kostja esindajana läbi üürilepingu ülesütlemise ja pandiõiguse teostamisega seonduvad toimingud, mistõttu saab ta anda ütlusi faktiliste asjaolude kohta. Kolleegiumi arvates ei pea tunnistaja ülekuulamise taotluses nimetama täpselt kõiki asjaolusid, mille kohta tunnistaja võib ütlusi anda. Apellandi sellekohane käsitlus ei ole õige. Taotluses tuleb esile tuua, milliste oluliste sündmuste kohta teab tunnistaja ütlusi anda. Poolele ei saa olla eelnevalt teada tunnistaja ütluste täpne sisu. Lisaks märgib kolleegium, et tunnistaja AS ütluse kohaselt (V kd, tl 108) viidi üüritud ruumidest enne üürilepingu ülesütlemist kastides välja välimüükide jaoks raamatuid, millest võis üürileandjale jääda mulje vara äraviimisest. Üürileandja pandiõiguse eelduste olemasolu tuvastamise osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
57.Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kostjal puudus õigus kasutada pandiõiguse teostamisel omaabi. VÕS § 307 lg 1 viimase lause järgi võib üürileandja pandiõiguse teostamisel vastavate eelduste esinemisel vallasasjade kinnipidamiseks kasutada omaabi. Kuna pooltevaheline üürileping oli lõppenud, siis EEK oli kohustatud üüripinna vabastama ja üürivõla katteks oli kostjal õigus üüritud ruumide sisustusse kuuluvad asjad ja muud vallasasjad kinni pidada ning vajadusel ka kasutada omaabi. Samas ei saa kolleegiumi arvates hageja poolt esiletoodust järeldada, et väidetav omaabi teostamine kostja poolt oleks põhjustanud EEK intellektuaalse omandi hävimise ja kahju tekkimise.
58.Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et kostja on pandiõiguse teostamise nõudeid rikkunud (teostanud pandiõigust ebaproportsionaalselt) selle tõttu, et on jätnud kinnipeetud vara inventeerimata. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja esile toonud, et ta ei nõustu maakohtu sellekohase järeldusega. Kolleegium nõustub vastustajaga, et maakohtu käsitlus ei ole õige. VÕS § 305 lg 4 järgi kohaldatakse
10(15)
üürileandja pandiõigusele asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut. Kolleegiumi arvates ei tulene asjaõigusseadusest, et pandiõiguse teostamisel peab üürileandja koostama kinnipeetud vallasasjade kohta kirjaliku inventeerimisakti. Ebaõige on maakohtu järeldus, et üürileandja peab järgima vara müügil täitemenetluse seadustikus kehtestatud vara arestimisele ja sundenampakkumisele kehtestatud nõudeid. Tegemist ei ole kohtutäituri poolt läbiviidava sundenampakkumisega, vaid tegemist on reeglistikult vabamas vormis läbiviidava nn „eraenampakkumisega“, mille korraldamisel ei ole vajalik ega kohustuslik lähtuda täitemenetluse seadustikust. Pandiõiguse teotamise proportsionaalsuse hindamiseks ei ole niivõrd oluline inventuuri läbiviimine ehk siis vara täpse loetelu koostamine, vaid vara hindamine, tagamaks seda, et pandiõigust teostatakse määras, mis on vajalik üürileandja nõuete rahuldamiseks. Pandi tegelik väärtus selgub ennekõike avalikul enampakkumisel vara müümisel. Kolleegium märgib, et hageja on esitanud oma nõue küll viisil, kus ta nõuab mh ka üüritud ruumides olnud sisustuse ja ruumide kasutamise juurde kuuluvate vallasasjade (mööbel ja kontoritehnika ning raamatukogus olnud raamatud) suhtes ebaseadusliku pandiõiguse teostamisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid hageja ei ole esile toonud, et eelviidatud asjade osas oleks üürileandja kinni pidanud enam vara, kui oli vajalik nõude rahuldamiseks. Hageja väidete kohaselt on suurem osa kahjust tekkinud intellektuaalse omandi kahjustamisega, mille olemasolu ja väärtust ei ole aga tavapärase kontorisisustuse ja muu vallasvara inventuuri käigus võimalik tuvastada ning vara hindamise nõuete väidetav rikkumine ei ole seostatav intellektuaalomandi väidetava kaotsiminekuga. Lisaks oli EEK ise loobunud inventuuri läbiviimisel osalemisest. EEK juhatuse liige HA kinnitas kirjalikult, et osaleb 03.09.2010 inventuuri teostamisel või saadab esindaja (II kd, tl 188). 03.09.2010 tuli inventuuri läbi viima TT (N), kellele oli selleks antud volikiri, kuid kes lahkus inventuuri läbi viimata. Eeltoodu tõttu ei saa kinnipeetud vara inventeerimata (hindamata) jätmist pidada oluliseks pandiõiguse teostamise rikkumiseks ja kostja on teostanud pandiõigust õiguspäraselt. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
59.VÕS § 305 lg 1 sätestab vara, millele pandiõigus ulatub, ja lg 2 järgi pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet. Hageja kahju nõue põhineb eelkõige asjaolul, et kostja on pandiõigust teostades kahjustanud autoriõigusega kaitstud teoseid, mis väidetavalt asusid kinnipeetud arvutites ja välistel andmekandjatel. Sellele varale üürileandja pandiõigus ei laiene. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et üürileandja pandiõigust sai teostada andmekandjate suhtes, mitte aga intellektuaalse omandi suhtes, kuid hagejale võis kahju tekkida seoses autoriõiguse rikkumisega (intellektuaalse omandi hävimisega).
60.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on vaidlustatud otsuses viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-17-06 leidnud, et kuna kinnipeetud vara oli kostja valduses, siis hea usu põhimõttest tulenevalt on kinnipeetud asjade koosseisu tõendamiskoormis kostjal ja hageja peab esile tooma ainult materiaalsete objektide üldise koosseisu ning kostjal tuleb tõendada, et neid asju kinnipeetud vara hulgas ei olnud.
61.Kolleegiumi arvates ei olnud käesolevas asjas alust tõendamiskoormise ümberpööramiseks lähtuvalt hea usu põhimõttest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-117-06 tehtud otsuse p-s 11 selgitanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude
11(15)
tõendamise kohustuse poole kahjuks ümber pöörata, kui ta rikub seadusest või lepingust tulenevat asjaolude tuvastamisele kaasaaitamise kohustust. Käesolevas vaidluses ei tulenenud kostjale seadusest või lepingust asjaolude tuvastamisele kaasaitamise kohustust. Maakohtu otsuse kohaselt oli tõendamiskoormise ümberpööramise aluseks see, et kinnipeetud vara oli kostja valduses ja kostjal lasus kohustus seda inventeerida. Inventuuri puutuvalt kolleegium maakohtuga ei nõustu ja leidis eelnevalt, et intellektuaalse vara olemasolu tõendamist ei ole alust seostada pandiõiguse teostamisel kinnipeetud vallasvara ja selle väärtuse fikseerimise (inventeerimise) kohustuse täitmata jätmisega. Inventeerimisel loetletakse ainult kinnipeetud vallasasjad, mistõttu intellektuaalse omandi hävimisega tekitatud kahju kindlakstegemisel ei oma inventuur tähendust. Vaatamata sellele, et andmekandjad olid kostja valduses, tuleks enne hea usu põhimõtte järgi tõendamiskoormise ümberpööramise kaalumist siiski hagejal kõigepealt esile tuua, et talle kuulusid autoriõigusega kaitstud teosed, millistel andmekandjatel olid nende ainueksemplarid ja kus need asusid. Hageja on väitnud üldsõnaliselt, et andmebaasid, pooltoodang ja küljendusfailid olid salvestatud arvuti kõvaketastele ja välistele andmekandjatele, kuid ei ole täpsustatud, millised teosed millistel andmekandjatel olid. Hageja poolt esitatud saneerimisnõustaja M. Tali hinnangus Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-e (pankrotis) varade väärtuse kohta on loetletud EEK-le kuulunud teosed, kuid arvamusest ei tulene, milliste andmete alusel on M. Tali oma arvamuse kujundanud. Tunnistaja AS ütluste järgi (V kd, tl 108-110) olid kirjastuse ruumides andmekandjad, millel asusid teoste originaalmaterjalid ja arvutites olid pooleliolevad projektid ja andmebaasid. Täpsemaid andmeid hageja esitanud ei ole. Kolleegiumi arvates muudab hageja väited intellektuaalse omandi olemasolu kohta kirjastuse ruumides ja selle hävimisega kahju tekkimise kohta mitteusutavaks ennekõike EEK käitumine pärast pandiõiguse teostamist. Enne pandivara müüki, mis toimus ligi viis kuud pärast pandiõiguse teostamist, ei teavitanud EEK kordagi kostjat, et pandivara hulgas on andmekandjad intellektuaalomandiga. Kirjastuse töötajad ja juhatuse liige HA on nõudnud tagasi ainult isiklikke asju ja teavitanud, et arvutites on raamatupidamisandmed, autorilepingud ja kolmandatele isikutele kuuluvad esemed (I kd, tl 70, 72, 73, 75-80). 29.10.2010 enampakkumise aktile on HA 09.11.2010 lisanud, et müüdava vara hulgas oli AS Swedbank liisinguvara, personali isiklikud asjad ja EEK dokumentatsioon, kuid mainitud ei olnud väidetavat intellektuaalset omandit andmekandjatel. ML ütluste kohaselt oli üürnikku teavitatud sellest, et võla tasumata jätmisel teostatakse pandiõigust, samuti oli kriminaalasja lõpetamise määrusest tulenevalt AS Swedbank Liising lõpetanud arvutite liisingulepingud ja alustanud liisinguvara tagasinõudmist (I kd, tl 57). Eeltoodust võib järeldada, et hageja pidi juba enne pandiõiguse teostamist olema teadlik, et ta võib kaotada valduse andmekandjatele. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodut arvestades hageja toonud maakohtu ette asjaolusid, millest järelduks, et pandiesemena kinnipeetud ja enampakkumisel 29.10.2016 müüdud andmekandjatel oli hageja intellektuaalne omand ja alust ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt ümber pöörata tõendamiskoormist. Arvestades eeltoodut leiab kolleegium, et tõendamata on hagejal kahju tekkimine, mis välistab hageja nõude rahuldamise. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
62.Järgnevalt analüüsib kolleegium maakohtu järeldust kahju ettenähtavuse kohta. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja nõude rahuldamise välistab see, et hageja poolt nõutav kahju ei olnud lepingu sõlmimisel ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hageja on apellatsioonkaebuses selle maakohtu järelduse vaidlustanud. Apellandi väidete kohaselt oli kahju ettenähtavuseks piisav see, et üürilepingu sõlmimisel kostja
12(15)
teadis, et üürnik on kirjastus, kelle põhitegevus on seotud intellektuaalse omandiga ja teabekandjatega. Apellant pidas piisavaks, et lepingu sõlmimisel on ettenähtav ainult tekkida võiva kahju liik. Kolleegium sellega ei nõustu. Kolleegiumi arvates on VÕS § 127 lg 3 eesmärgiks, et lepingupooltel peab lepingu sõlmimisel olema võimalik ette näha võimalikke riske, mis võimaldab hinnata, kas lepinguga saadav tulu õigustab sellise riski võtmist. Kolleegium leiab, et riskide hindamiseks peab võlgnik ette nägema nii kahju liiki kui ka selle põhimõttelist ulatust. Seega ei piisa kahju ettenähtavuseks sellest, et lepingu sõlmimisel oli kostjale teada, et üürnikuks on kirjastus. Tavaarusaama kohaselt võib küll üürileandja arvata, et kirjastus tegeleb intellektuaalse omandiga, kuid seda, et kogu intellektuaalne omand on säilitatud ainult andmekandjatel üüritud ruumides, ei saanud üürileandja ette näha. Kolleegium leiab, et ainueksemplari säilitamine ainult ühel andmekandjal ei ole tavapärane, arvestades, et andmekandjad ei ole tehniliselt kindlad. Üürilepingu sõlmimisel 2009. aastal oli tehniliselt võimalik dubleerida andmeid mitmete andmekandjate vahel. Kirjastus Canopus 15.09.2014 e-kirja kohaselt säilitab kirjastus küljendusfaile mitmes erinevas arvutis ja samuti säilitatakse neid trükikodades (V kd, tl 25). Seega ei ole ka kirjastuste praktika selline, millest võiks järeldada failide säilitamist ainult ühel andmekandjal ja ühes kohas. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks lepingu sõlmimisel kostjat teavitanud, et üüritud ruumides hoitakse suures mahus intellektuaalomandiga andmekandjaid, mille väärtus on üle miljoni euro. Seega on maakohus õigesti leidnud, et intellektuaalomandi hävimisega seotult tekkida võiv kahju ei olnud lepingu sõlmimisel ettenähtav. Kolleegium märgib, et ettenähtavuse seiskohalt ei ole määrav see, kas hageja pöördus kostja poole pärast pandiõiguse teostamist sooviga saada juurdepääs intellektuaalsele omandile või mitte. Õige on maakohtu järeldus, et kahju ei ole tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kolleegium ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
63.Seega, kuna kahju hüvitamise nõue rahuldamise eeldused ei ole täidetud, siis on lõppjäreldusena maakohus õigesti jätnud hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata. Eeltoodu tõttu kolleegium ei hinda apellatsioonkaebuse väiteid tekitatud kahju suuruse ebaõige tuvastamise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht vastuapellatsioonkaebuse kohta
64.Kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendust TsMS § 651 lg 1 järgi ainult osas, milles jäeti välja mõistmata osaliselt kostjat esindanud vandeadvokaatide M. Küti ja A. Otsa teenuse eest tasutud õigusabikulud.
65.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas on seaduslik ja põhjendatud ning vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
66.Maakohus ei ole menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel rikkunud diskretsiooni piire. Maakohtu põhjendused ja hinnangud on jälgitavad.
67.Vastuapellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei pidanud kahe esindaja osalemist kohtuistungil vajalikuks. Kolleegium nõustub maakohtuga. Tegemist on küll keskmisest töömahukama menetlusega, kuid see kajastub ennekõike menetluseks kulunud ajas. Kahe vandeadvokaadi osavõtt kohtumenetlusest, kus ei ole tegemist
13(15)
spetsiifilise õigusvaldkonnaga, ei ole üldreeglina vajalik ega anna põhjust välja mõista kohtuvaidluse kaotanud poolelt tasu mõlema vandeadvokaadist esindaja kogu õigusabi osutamiseks kulunud aja eest. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtuistungitel mõlema esindaja osavõtt ei olnud põhjendatud.
68.Õigusteenuse osutaja teenuse tunnihinna kaalumine on samuti kohtu diskretsiooniotsus ja maakohus on õigesti hinnanud kohtupraktikas mõistlikuks peetud õigusabiteenuse osutaja tunnitasu suurust. Menetluskulude jaotus ja suurus ringkonnakohtus
69.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme kulud TsMS § 171 järgi jätta hageja kanda apellatsioonkaebuse osas. Vastuapellatsioonkaebuse osas tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.
70.Kostja taotluse kohaselt olid tema kuludeks vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 650 eurot, õigusabi tasu 22 493 eurot, taotluses täiendavalt toodud õigusabi tasu 1550,50 eurot ja viimase kohtuistungi aja eest tasu 412,50 eurot (1,1 tunni tasu vandeadvokaat Marika Küti teenuse eest tunnihinnaga 170 eurot ja vandeadvokaat Arne Otsa teenuse eest tunnihinnaga 205 eurot). Kokku on kostja menetluskulud 25 106 eurot.
71.Seoses vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja lähtudes TsMS § 178 lg-st 4 ei kuulu vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv hüvitamisele.
72.Vastustaja esindajate teenuse tunnihind on erinev ja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on esitatud viisil, kus on välja toodud teenuse keskmine tunnihind. Kolleegium tuvastab kummagi esindaja vajaliku töömahu eraldi ja määrab hüvitatavate kulude suuruse lähtuvalt kummagi esindaja tegelikust tunnihinnast. Vandeadvokaat Marika Kütt on esitatud arvete kohaselt osutanud õigusabiteenust kokku 136 tundi, millest 88 tundi tunnihinnaga 110 eurot ja 48 tundi tunnihinnaga 170 eurot. Vandeadvokaat Arne Ots on osutanud õigusteenust 24,7 tundi tunnihinnaga 205 eurot.
73.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastustajat esindas apellatsioonimenetluses kaks vandeadvokaati. Kolleegium leiab, et kahe vandeadvokaadi tasu on põhjendatud välja mõista ainult toimingute osas, kus nad ei ole teineteist dubleerinud. Kahe esindaja osavõttu kohtuistungitest ei pea kolleegium põhjendatuks. Tegemist ei ole eriliselt keeruka menetlusega, mis nõuaks mõnest õigusvaldkonnast spetsiifilisi teadmisi.
74.Kolleegium leiab, et tsiviilasja spetsiifikat ja keerukust arvestades ei ole vastustaja esindajate poolt menetluses kulutatud aeg kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud ning vastavuses esitatud menetlusdokumentidega.
75.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat Marika Küti teenus on 09.06.2015 arve nr 151 109 järgi põhjendatud 1,2 tunni ulatuses. 07.08.2015 arve nr 151541 järgi on
14(15)
põhjendatud 0,5 tundi, kuna vastuapellatsioonkaebuse koostamise eest ei kuulu 3,3 tundi hüvitamisele. 09.09.2015 arve nr 151808 järgi tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatud ajaks kõigile toimingutele 1 tund. 12.10.2015 arve nr 152114 järgi 0,2 tundi. 09.11.2015 arve nr 152313 järgi 1,5 tundi, kuna apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seonduv kajastub järgmisel arvel ja menetlusliku vastuväite jättis kohus rahuldamata. 18.01.2016 arve nr 152823 järgi on vajalik ja põhjendatud aeg 20 tundi. 65 tundi apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks on ilmselgelt ülepaisutatud. Vastustaja esindajale olid vaidluse asjaolud teada, mistõttu vastuse koostamiseks pikema aja kulutamine ei ole põhjendatud. Eelviidatud teenus 24,4 tundi on osutatud tariifiga 110 eurot tund. Seega kuulub hüvitamisele 2684 eurot. Järgnev teenus vandeadvokaat M. Küti poolt on osutatud hinnaga 170 eurot tund. 08.03.2016 arve nr 160256 arve järgi on M. Küti osutanud teenusest menetlusdokumentide sisu ja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud 5 tundi. 11.04.2016 arve nr 160605 järgi on vajalik ja põhjendatud ajakulu 10 tundi, kuna kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg ja muudeks menetlustoiminguteks kulunud aeg on kolleegiumi arvates ülepaisutatud. 30.04.2016 arve nr 160889 järgi on vajalik ja põhjendatud toimingute sisu arvestades 5 tundi. Taotluses täiendavalt toodud ajakulust peab kolleegium põhjendatuks 4,5 tundi ja kohtuistungi aega 1,1 tundi, kokku 5,6 tundi. Kokku on tariifiga 170 eurot tund osutatud teenusest vajalik ja põhjendatud 25,6 tundi. Vastustaja esindaja M. Küti teenuse tunnihind 170 eurot ilma käibemaksuta ei vasta Riigikohtu lahendite järgi advokaaditeenuse tavapärasele hinnale, mida on leidnud ka maakohus vaidlustatud otsuses. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tavapäraseks turuhinnaks tuleb lugeda 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seega kuulub M. Küti teenuse eest hüvitamisele 3072 eurot. Kokku tuleb vandeadvokaat Marika Küti teenuse ees hüvitada 5756 eurot.
76.Vandeadvokaat Arne Otsa teenuse osas leiab kolleegium, et vajalik ja põhjendatud teenuse maht on, arvestades toimingute ja kohtuistungil osalemise dubleerimise põhjendamatust, 7 tundi. Kolleegium on eelnevalt nõustunud maakohtu poolt diskretsiooni korras määratud õigusabiteenuse tunnihinnaga 120 eurot, millest lähtudes arvutatakse ka apellatsioonimenetluse õigusabikulude suurus. Seega kuulub vandeadvokaat Arne Otsa poolt osutatud õigusabi eest hüvitamisele 840 eurot.
77.Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada 6596 eurot ja kostja taotlusel viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata jääb vastustaja taotlus 18 510 euro osas (25 106 - 6596).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.