2.Välja mõista kostjalt TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt hageja Condor Inkasso OÜ kasuks 1 502 (üks tuhat viissada kaks) eurot 55 senti.
3.Välja mõista kostjalt TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt hageja Condor Inkasso OÜ kasuks viivis 0,07% põhinõudelt (1 438, 50 eurot) päevas hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
Poolte menetluskulud jätta kostja TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ kanda.
4.1 Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Condor Inkasso OÜ kasuks viimase menetluskulude katteks 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Condor Inkasso OÜ esitas 08.12.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 10.12.2015.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 13.01.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostjale Kiviõlis, Uus tn 1 korterelamus korteriomandid nr 3, 15, M1, M13, M28. Maja haldamiseks on moodustatud Korteriühistu Kiviõli Uus 1. Korteriühistu on esitanud igakuiselt korteriomanikele, sh kostjale, arveid osutatud majandamiskulude eest. Kostjal on majandamiskulude tasumisel tekkinud võlg alates augustist 2015 kuni detsember 2015.a. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus järgmine: korteriomand Uus tn 1-3 115, 55 eurot; korteriomand Uus tn 1-15 213, 75 eurot; korteriomand Uus 1 –M1 414, 75 eurot; korteriomand Uus 1 –M13 212 eurot;
korteriomand Uus 1-M28 482, 65 eurot Kokku 1 438, 50 eurot.
3.Vastavalt 18.11.2015.a nõude loovutamise lepingule, loovutas korteriühistu nõude kostja vastu Condor Inkasso OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 20.11.2015.a saatis Condor Inkasso OÜ kostjale teatised, milles informeeris kostjat võla loovutamisest. Kostja võlga ei tasunud.
4.Lisaks põhinõudele, esitab hageja kostja vastu ka viivisenõude tuginedes KÜS § 7 lg 4. Viivisenõue on järgmine: korteriomand Uus 1-3 5, 14 eurot; korteriomand Uus 1-15 9, 52 eurot; korteriomand Uus 1-M1 18, 46 eurot; korteriomand Uus 1-M13 9, 44 eurot; korteriomand Uus 1-M28 21, 49 eurot. Kokku 64, 05 eurot Lisaks palub hageja välja mõista viivise TsMS § 367 alusel so alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
5.Juhindudes KOS § 13 lg 1, KÜS § 7 lg 4, KÜS 151 lg 1, VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, TsMS § 367 palub hageja kostjalt välja mõista: põhivõla 1 438, 50 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised 64, 05 eurot; viivise põhinõudelt alates hagiavalöduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras 0,07% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja selgitab, et arvetel kajastatud majandamiskulud sisaldavad järgmist: prügivedu; raamatupidaja teenus; juhatuse esimehe tasu; üldelekter; remonditööd. Hageja peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et kostja sai korteriühistu asutamisest teada alles 3, 5 aasta möödudes. Hageja märgib, et kostja on tasunud korteriühistu arvelduskontole majandamiskulude eest alates ühistu asutamisest kuni augustini 2015. a. Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja oli teadlik nii ühistu asutamisest kui asutamisel kehtestatud sihtotstarbelise makse suurusest. Kostja osales sasutamiskoosolekul, mida kinnitab allkiri osalejate registreerimislehel. Tsiviilasjas nr 2-14-38054 esitas Condor Inkasso OÜ makohtule avaliku e-toimiku kaudu kõnealuse asutamiskoosoleku protokolli 07.10.2015.a ning protokoll oli kostjale nähtav 07.10.2015.a, mis lükkab ümber kostja väite nagu oleks ta koosoleku protokollist saanud teada alles 08.02.2016.a.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja ei vaidlusta, et on KÜ Kiviõli Uus 1 liige ja talle kuuluvad Uus 1 korterelamus korteriomandid nr 3, 15, M1, M13 ja M28.
8.Kostja vaidleb vastu nõude suurusele. Kostjale on arusaamatu, millest koosnevad majandamiskulud, mille tasumist hageja nõuab.
Tarbitud soojuse, vee ja elektri tasub kostja otse teenuseosutjatele ning arveid tarbitud koguste eest esitavad teenuseosutajad ise. Kostja on seisukohal, et korteriühistu ei vahenda korteriomanikele teenuseid KÜS § 151 mõttes ja selles osas puudub õigus majandamiskulude eest tasu nõuda. Kostja on keeldunud 2015 ja 2016.a arvete tasumisest, mille on oma tegevusega põhjustanud hageja ise. Hagejal tuleks esitada viidatud aastate majanduskavad, millest tuleneks majandamiskulude suurus. Kostja õigus osaleda otsuste vastuvõtmisel ja vastuvõetud otsustega tutvumisel on tehtud korteriühistu juhatuse poolt võimatuks, mis on vastuolus korteriühistu ühise majandamise põhimõttega. Asjaolu, et korteriühistu juhatusele on määratud tasu, kostja ei teadnud. Kostja on seisukohal, et juhatuse tööd kogumis moodustavad ehk kaks täistööpäeva kuus, mille eest maksti juhatusele üle 4 000 euro palga ja tasudena. Kostja on seisukohal, et tasu ei ole vastavuses juhatuse liikme ülesannetega. Heade kommetega vastuolus olevad organi otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 kohaselt ja neid täita ei tule. 09.08.2012.a korteriühistu asutamiskoosoleku ja sihtotstarbelise makse suuruse 0,5 eurot /m2 määramisest kostja osa ei võtnud (ei olnud teadlik koosoleku kokkukutsumisest) erinevalt hageja esitatud tõendist, kus on kostja eest antud allkirjad. Esindusõigus kuulub ainult Argo Pungasele. Kostjat ei ole asutamiskoosolekule kutsutud. Kostja sai koosoleku otsuset teada alles 08.02.2016.a kui käis tutvumas dokumentidega tsiviilasjas nr 2-14-38054. Kostja vaidlustab ka 09.08.2012.a korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli ja sihtotstarbelise makse suuruse 0,5 eurot/m2 viidates MTÜS § 241 lg 1, KOS § 8 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 7. Korteriühistu ei ole ka peale asutamist korduvalt ja järjepidevalt andnud teavet üldkoosokeutest. Kostja ei tea, milliseid otsuseid on koosolekutel tehtud. Formaalselt on juhatus ehk täitnud kohustust teatada üldkoosolekust vastavalt põhikirja p 7.6.3 ning jätnud teate postkasti ja teadete tahvlile, kuid korteriomaniku esindaja elab Tallinnas ning ei ole teateid selliselt kätte saanud. Kostja on oma kontaktandmed juhatusele edastanud, kuid viimane ei ole sellele reageerinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja on Kiviõlis Uus tn 1 korteriomandite nr 3 (registriosa 3597508), M1 (reg. osa 3599308), M13 (reg. osa 3599508), nr 15 (reg. osa 3598408) M28 (reg. osa 3599808) omanik (tl 22-26). KÜ Kiviõli Uus 1 põhikirja p 3.1 kohaselt on kortriühistu liikmeteks ilma sellekohast avaldust esitamata kõik Uus 1 korteriomanikud. Korteriomandi omanikuks on elamus asuva eluruumi või mitteeluruumi omanik (tl 28)
11.Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Korteromandi esme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse ette korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ühistu põhikirjas. KÜ põhikirja p 4.2.6 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtetstatud suuruses ja korras (tl 29 jj).
Majandamiskulud on KÜS § 15 1 lg 1 mõttes KÜ vajalikud kulud eluruumide ja nende pidndala osatähtsusele vastava elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu KÜ poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ha remondikulud.
12.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostjad on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust, kuivõrd ei ole tasunud majandamiskulude eest korrektselt ja vastavalt ühistu esitatud arvetele. Kostja väitel on talle arusaamatu millest majandamiskulud koosnevad, mille tasumist temalt nõutakse. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
13.Hageja on nõuet põhjendanud ja tõendanud võla arvestusega (tl 38-42), kostjale esitatud ja viimase poolt tasumata jäetud arvetega (tl 109-120), teenuse osutajatega sõlmitud lepingutega (tl 121-122, 123-126, 127, 128), korteriühistu üldkoosoleku protokollidega juhatuse esimehele tasu määramise (tl 132, 133, 135-136) ja 2015.a majanduskava /remonditööde teostamise kohta (tl 138-139). Hageja selgitas sihtotstarbelise makse arvestamist (tl 106-108). Eeltoodud tõenditest tulenevalt on kostja jätnud tasumata esitatud arved ajavahemiku eest august 2015 – detsember 2015 kokku summas 1 438, 50 eurot Kostja väide selles, et talle on arusaamatu, mille eest tasu nõutakse ei ole eluliselt usutav. Väited selle kohta, et kostja ei tea/ei ole teavitatud ühistu koosokekute toimumisest, koosolekutel vastuvõtud otsustest on paljasõnalised. Korteriomanikud moodustasid 09.08.2012.a toimunud asutamiskoosolekul maja haldamiseks korteriühistu Kiviõli Uus 1. Ka kostja osales sellel koosolekul, mida kinnitab allkiri põhikirja lõpus (tl 35). Korteriomanikud kehtestatid 09.08.2012.a asutamiskoosolekul osamaksu suuruseks protportsionaalselt 0,5eurot /m 2 , ka selle otsuse vastuvõtmisel osales kostja (tl 36, 37). Kostja väide nagu oleks allkirja andnud keegi kolmas isik omamamata selleks volitust, on paljasõnaline ja tõendmaata.
14.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud, kostja on jätnud oma liikmesusest tulenevad kohustused täitmata ning hageja õigustatud nõudma nende täitmist. Kostja seisukoht, et korteriühistu ei vahenda korteriomanikele teenuseid KÜS § 151 mõttes ning selles osas puudub õigus majandamiskulude eest tasu nõuda, on väär, Kulu maja üldelektri, remonditööde, prügiveo, ühistu raamatupidamisteenuse ja juhatuse tasu eest on majandamiskulu KÜS § 15 1 lg 1 mõttes. Kostja keeldumine (hageja süül nagu kostja väidab) liikmesusest tulenvate kohustuste täitmisest on põhjendamatu.
Ühistu üldkoosoleku otsused, mida ei ole vaidlustatud (sh juhatuse tasu osas), on kehtivad ning liikmetele täitmiseks kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4) 09.08.2012.a korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli ja kehtestatud sihtotstarbelise makse suuruse 0,5 eurot/m2 vaidlustamine viidates MTÜS § 241 lg 1, KOS § 8 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 7 on 2016.a ajakohatu. Väide, et kostja sai asutamiskoosolekust ja sihtotstarblise makse suurusest teada 08.02.2016.a ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasjas nr 2-14-38054 esitas Condor Inkasso OÜ maakohtule e-toimiku kaudu asutamiskoosoleku protokolli 07.10.2015.a ning see oli kostjale nähtav samal päeval. Eeltoodu lükkab ümber kostja väite nagu oleks ta koosoleku protokollist saanud teada alles 08.02.2016.a. Kostja väite mittevastavust tegelikkusele kinnitab ka asjaolu, et kostja tasus majndamiskulu kuni augustini 2015, mida on menetluses kinnitanud ka hageja.
15.Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista sssenõutavaks muutunud viivise 64.05 eurot ja edaspidi viivise 0,07% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest 03.02.2016.a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhjendab viivise nõuet asjaoluga, et kostja on jätnud talle esitatud arved tähtaegselt tasumata. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
16.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, poolte menetluskulud jäävad seega kostja kanda.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 885 eurot, millest 225 eurot on hagi esitamisel tasurud riigilõiv ja 660 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus on seisukohal, et kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 09.03.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15) Tasu 5, 5 töötunni eest arvestades tunnihinda 120 eurot on kohtu hinnagul ebamõistlikult suur arvestades, et tegemist on tavapärase mahu ja keerukusega võlaõigusliku vaidlusega. Hageja lepinguline esindaja esitas maakohtule menetluse kestel kaks menetlusdokumenti: hagiavalduse ja seisukoha kostja vastusele, mille sisuline maht on ca 5 lk. Kohus peab põhjendatud kuluks 3 tundi ehk 360 eurot.
19.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.