Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-119503
Tsiviilasi
Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus TRC Viru Osaühing vastu võlgnevuse 2870 eurot 92 sendi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TRC Viru Osaühingu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: TRC Viru Osaühing (registrikood 10156140), lepinguline esindaja Jaanek Pahka
esindajad
Vastustaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu (registrikood 80346178), esindaja advokaat Irina Gromtsev
RESOLUTSIOON
1.Jätta TRC Viru Osaühingu määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 24. jaanuari 2020 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TRC Viru Osaühingu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 9. septembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TRC Viru Osaühingu (endise nimega TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ; puudutatud isik) vastu võlgnevuse 2929,61 euro väljamõistmiseks. Puudutatud isik esitas nõudele vastuväite. Asi anti üle hagimenetlusse. Maakohus menetles asja kuni 26. augustini 2019 hagimenetluses ning seejärel hagita menetluses.
2.Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse 2098,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 31. oktoobri 2018 seisuga 772,32 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatult isikult välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Uus tn 1, Kiviõli korteriomand nr M1. Puudutatud isik on korteriühistu liige. Korteriühistu esitab puudutatud isikule igakuiselt arveid majandamiskulude eest. Avaldaja nõuab võlgnevust ajavahemiku 1. jaanuari 2016 31. oktoobri 2018 eest kokku 2870,92 eurot, millest põhivõlg on 2098,60 eurot ja viivised
31.oktoobri 2018 seisuga 772,32 eurot. Korteriühistu nõude aluseks on korteriühistu asutamiskoosolekul kehtestatud sihtotstarbeline makse (asutamisprotokolli p 9). Korteriühistu põhikirja p-st 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad korteriühistuseaduse (KÜS, kuni 1. jaanaurini 2018 kehtinud redaktsioon) § 151 lg 1 mõttes majandamiskuludena. Korteriühistu sihtotstarbelise makse suuruseks kehtestati 9. augusti 2012 korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli p-s 9 proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele. 10. aprilli 2016 üldkoosolekul suurendati sihtotstarbelist makset 0,60 euroni/m2. Asutamisprotokolli p-s 9 kehtestatud sihtotstarbeline makse (nn täishooldustasu) ja puudutatud isikule esitatavatel arvetel kajastatud „majanduskulud“ on üks ja sama ning sisaldavad järgmist: prügivedu, raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter, remonditööd. Puudutatud isikule kuulub samas elamus veel viis korteriomandit, mille eest esitatud arvete tasumise osas on kohtus olnud juba kaks vaidlust (tsiviilasjad nr 2-14-38054 ja nr 2-15-126568). Kohtulahendid on jõustunud vastavalt 7. märtsil 2018 ja 14. mail 2018, mille järgselt hakkas puudutatud isik maksma jooksvaid arveid, kuid võlgnevust tasunud ei ole.
3.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Avaldaja ei ole kohtule esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millest oleks võimalik välja lugeda, kui suur on jooksvate kulutuste katteks kehtestatud makse. Korteriühistu asutamiskoosolek ei ole korteriomanike
üldkoosolek. Asutamiskoosolekul kehtestatud osamaks saab olla ühekordne makse. Puudutatud isik vaidleb vastu nii halduskulude suurusele, kui ka sellele, et avaldajal on õigus nõuda majandamiskulusid tuginedes 9. augustil 2012 asutamiskoosolekul kehtestatud osamaksule. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole esitanud ainsatki tõendit puudutatud isiku võlgnevuse kohta. Avaldaja esitatud põhivõla ja viivise tabel ei ole tõendina käsitletav.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2870,92 eurot (põhivõlgnevus 2098,60 eurot ja viivis 772,32 eurot). Menetluskulud jättis kohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 382 eurot ja viivise menetluskuludelt. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kui korteri omanikult sihtotstarbelise makse tasumist korteriomandi nr M1 osas. Korteriühistu põhikirja p-s 6.3 nimetatud sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 (kuni 1. jaanuarini 2018 kehtinud redaktsioon) mõttes korteriühistu majandamiskuludena. Sihtotstarbeline makse ehk majandamiskulude suurus korteriomandi M1 osas avalduses märgitud perioodi eest kajastub puudutatud isikule esitatud arvetel ja selle tasumist on avaldaja nõudnud igakuuliselt. Sihtotstarbelise makse suurus on korteriomanike poolt kehtestatud korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul, kus osales ka puudutatud isik, kes hääletas sihtotstarbelise makse kehtestamise poolt. Korteriühistu liikmete üldkoosolek võib koguda liikmetelt majandamiskuludena raha igakuiste maksete näol kindlas suuruses. Antud juhul on tegemist sihtotstarbelise maksega (maksed elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks), mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul. See, et asja materjalidest ei nähtu, et sihtotstarbeline makse kajastuks majandustegevuse aastakavas, ei anna alust väita, et puudutatud isik korteriomanikuna ei pea tasuma korteriomanike poolt üldkoosolekul kehtestatud sihtotstarbelist makset. Vaatamata sellele, et puudutatud isik oli ise 9. augusti 2012 üldkoosolekul nõus sihtotstarbelise maksu kehtestamisega, ei ole ta neid tasunud. Sihtotstarbelise makse ehk majandamiskulude suurus kajastub avalduses märgitud perioodi eest esitatud arvetel. Korteriühistu on selgitanud, et arvel märgitud makse suurus on ühesugune seetõttu, et tegemist on põhikirja p-s 6.5. sätestatud sihtotstarbelise maksega, mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt
9.augusti 2012 asutamiskoosolekul (protokolli p 9) ja 10. aprilli 2016 üldkoosolekul. Tegemist on kehtivate korteriomanike üldkoosoleku otsustega ning KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Puudutatud isiku vastuväite järgi ei ole ta tasunud arvetel märgitud summasid seetõttu, et ei ole aru saanud, mille eest ja millises ulatuses tuleb tal majandamiskulude eest tasuda. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku vastuväitega, kuna korteriühistu on nõudnud puudutatud isikult sihtotstarbeliste maksete (nn majandamiskulude) igakuulist tasumist kindlas summas ja makse suuruse aluseks on kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus seoses elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike kulutustega ning tegemist ei ole tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest tasumise nõudega, siis on puudutatud isiku vastuväide asjakohatu. Puudutatud isik on nõustunud antud makse kehtestamisega, puudutatud isik ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust/otsuseid vaidlustanud. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et avaldaja põhivõla nõue 2098,60 eurot on põhjendatud.
Avaldaja nõuab puudutatud isikult sisse nõutavaks muutunud viivist 31. oktoobri 2018 seisuga 772,32 eurot. Avaldaja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine puudutatud isiku poolt. Avaldaja on viivise arvestuse kohtule esitanud. Puudutatud isik on majandamiskulude tasumisega viivitanud ning järelikult on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist (KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teine lause).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Korteriühistu selgituste kohaselt on sihtotstarbelise maksega (nn täishooldustasuga) hõlmatud prügivedu, raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter ja remonditööd. Põhikirjast ei tulene, et sihtotstarbelise maksega oleks hõlmatud selgitustes viidatud raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristus, prügivedu ja üldelekter. Kolm viimast on selgelt sätestatud põhikirja p-s 4.2.6 ning arvetel on eristatud majandamiskulusid ja prügivedu. Puudutatud isiku hinnangul ei ole korteriühistu põhikirja teksti põhjal nn sihtotstarbeliste kulude ja majandamiskulude olemus üheselt eristatav. Kokkuvõttes ei ole avaldaja esile toodud asjaoludel võimalik tuvastada, milliste kulude katteks on sihtotstarbeline makse (põhikirja p 6.5) ette nähtud ning kas ja millises ulatuses on selle makse arvelt tasutud teisi majandamiskulusid (põhikirja p 4.2.6). Ei saa asuda seisukohale, et avaldaja nõuab arvestusliku majandamiskulu tasumist, mis peaks katma kõik korteriühistu tegevusega seotud vajalikud kulud ning tegelikke kulusid ületavad laekumised moodustavad sihtkapitalina korteriühistu vara (põhikirja p 6.5). Kui avaldaja nõuab põhikirja p 4.2.6 alusel majandamiskulude tasumist, siis ei selgu avaldaja seisukohtadest millised ja kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja milline on kostja osa sellest.
6.Avaldaja määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
8.Korteriühistu nõudis avaldajalt perioodil 1. jaanuar 2016 – 31. oktoober 2018 maksmata jäänud sihtotstarbeliste maksete tasumist. 2016. a jaanuarist aprillini oli sihtotstarbelise makse suurus 0,5 eurot ühe m2 kohta kuus (korteriühistu asutamisotsuse protokolli p 9). Alates 2016. a maist on sihtotstarbelise makse suurus 0,6 eurot/m2 kohta (10. aprilli 2016 üldkoosoleku otsus). Puudutatud isiku korteriomandi suurus on 170,4 m2. Kokku nõuab avaldaja puudutatud isikult 2098,60 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 31. oktoobri 2018 seisuga 772,32 eurot.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas avalduse põhjendatult. Korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul ja 10. aprilli 2016 üldkoosolekul määrati kindlaks sihtotstarbelise makse tasumise suurus ja kord. Põhikirja p 6.5 kohaselt moodustab ühistu sihtkapital liikmete
sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Puudutatud isik ei vaidlusta määruskaebuses nõude suurust ega viivise arvestust. Kuigi kohtule ei ole esitatud korteriühistu majandustegevuse aastakava 2016 – 2018. aastate kohta, on avaldaja nõude tekkimise alus ja suurused tõendatud 9. augusti 2012 asutamiskoosoleku protokolli, 10. aprilli 2016 üldkoosoleku otsuse, põhikirja ja puudutatud isikule esitatud arvetega. Avaldusega koos esitatud arvutustest ja 19. augusti 2019 seisukohaga koos esitatud arvetelt nähtub, et puudutatud isikul tuli tasuda 1. jaanuarist 2016 – 30. aprillini 2016 sihtotstarbelisi makseid 85,20 eurot (s.o 0,5 × 170,4) kuus ja 1. maist 2016 alates 102,24 eurot (0,6 × 170,4) kuus. Avaldaja selgitas avalduses, et kostjalt ei võeta tasu prügiveo eest ning see nähtub ka arvetelt (prügiveo kulu on miinusmärgiga). Seega on sihtotstarbeliste maksete suuruse kujunemine arusaadav ning vastav korteriühistu liikmete poolt otsustatule. Maakohus nõustus puudutatud isiku esitatud viivise arvestusega.
10.Ringkonnakohus selgitab, et korteriühistu asutamiskoosolekul ja 10. aprilli 2016 üldkoosolekul otsustatud maksete tasumise kohustust ei kõrvalda avaldaja väide, et sihtotstarbelised maksed on samastatavad majandamiskuludega, mille hulka arvestatakse raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter ja remonditööd. Isegi kui korteriühistu ei kasuta sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale, ei muudaks see asjaolu puudutatud isiku kohustust tasuda korteriühistule sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 6.5 korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli ja
10.aprilli 2016 üldkoosoleku otsuse alusel. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 määruskaebuse esitaja kanda. Avaldajal ei ole määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.