Võlaõigus

2-24-127315 alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks on Xxxx (endine Xxxx; krediidiandja) ja kostja vahel 22.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus. Lepingule kohaldunud krediidikulukuse määr ei ületanud selle sõlmimisel VÕS 4062 lg-st 1 tulenevat ülempiiri. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist sisuliselt välja selgitanud kostja muude finantskohustuse olemasolu, nende teenindamise võimekust ning analüüsinud kostja üldist maksekäitumist. Kostja pangakonto väljavõttest on selgelt näha, et töötasust ei ole piisanud tema igapäevakulutuste katteks. Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt, võttes arvesse hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 71% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud 29% ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda ning määrab need menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide alusel rahaliselt kindlaks. Kuna hageja taotlus rahuldatakse tervikuna, ei saa hageja menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.