OÜ FBM Holding hagi OÜ Timerlan Auto vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Timerlan Auto määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Timerlan Auto (rk: 11129984), esindaja Artjom Novikov Vastustaja (hageja): OÜ FBM Holding (rk: 10848145), esindaja Marko Tiirik
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. märtsi 2016 määrus sisuliselt muutmata.
2.Parandada Viru Maakohtu 7. märtsi 2016 määruse resolutsioonis esinevad ilmsed ebatäpsused ja lugeda õigeks Viru Maakohtu 7. märtsi 2016 määruse resolutsioon järgmises sõnastuses: „2.1. Rahuldada FBM Holding OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2.Määrata kindlaks OÜ Timerlan Auto hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1850 eurot.
2.3.
Välja mõista OÜ-lt Timerlan Auto FBM Holding OÜ kasuks menetluskulud summas
eurot, mis tuleb kanda FBM Holding OÜ arvele nr EE151010220117426017 Swedbank AS.
2.4.Välja mõista OÜ-lt Timerlan Auto viivis menetluskuludelt (1850 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.5.Kohtumäärus saata kostjale täitmiseks ning hagejale teadmiseks.“
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus jättis 11.03.2015 otsusega OÜ FBM Holding (hageja) hagi OÜ Timerlan Auto (kostja) vastu rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 14.09.2015 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4985,11 eurot ning viivise ajavahemiku 24.01.2014 kuni 14.09.2015 eest 665,40 eurot ja alates 15.09.2015 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täitmiseni. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 15.10.2015.
2.Hageja esitas 11.11.2015 maakohtule avalduse hageja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks summas 2250 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Avalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivudest kokku 850 eurot ning lepingulise esindaja kulust maakohtus 800 eurot ja ringkonnakohtus 600 eurot.
3.Kostja esitas vastuväite, kus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulu on ülepaisutatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 7. märtsi 2016 määrusega hageja avalduse osaliselt ja määras kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1850 eurot ning mõistis OÜ-lt Timerlan Auto OÜ FBM Holding kasuks välja menetluskulud summas 1850 eurot (sh riigilõiv 850 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1000 eurot) ja viivise menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruse kohaselt tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 850 eurot, sh hagiavalduselt 425 eurot ja apellatsioonkaebuselt 425 eurot. Hagejat esindas tsiviilasjas TsMS § 218 nõutele vastav lepinguline esindaja Marko Tiirik. Kostja vastuväitest tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 kontrollis kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust.
Hageja nõustamise tunnitasu 100 eurot on mõistlik, kuid arvestades vaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, pidas kohus põhjendatuks ajakulu 10 tunni ulatuses alljärgnevalt: - arve (tl 7) – materjalidega tutvumine, kliendiga kohtumine, konsultatsioon, õiguslik analüüs ja hagiavalduse koostamine, 3 tundi. Hagiavaldus koosneb sisuliselt 2 lehest, lisadeks on arved ja nõudekirjad. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Hageja esindaja ajakulu ei ole vastavuses tehtud tööga. Kohus määras nimetatud toimingute ajakuluks 2 tundi; - 29.10.2014 arve nr 26/2014 – kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi, 23.09.2014 kohtuistungil osalemine koos transpordikuluga 1,5 tundi, konsultatsioon ja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund, kokku 3 tundi. Kohtule on esitatud kostja vastus, millele on lisatud kaks töölehte. 23.09.2014 istung kestis 0,5 tundi. Hageja esindaja on märkinud ajakulu sisse ka sõidukulu. Arvestades kohtupraktikat õigusteadmistega isiku ajakulu suhtes ja Riigikohtu seisukohta lahendis nr 3-2-1-65-13 (p 17), on põhjendatud ajakulu nimetatud arve alusel 2 tundi; - arve 7/2015 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja 03.02.2015 kohtuistungil osalemine kokku 2 tundi. Kohus nõustus nimetatud ajakuluga, samuti sellega, et enne pikka kohtuistungit tuleb kliendiga konsulteerida; - arve 39-2015 – ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 3 tundi. Ringkonnakohtu istung kestis pool tundi. Istungiks tuleb esindajal ka ette valmistada, samas ei ole kostja vastus mahukas, mis võinuks ettevalmistamise aega oluliselt pikendada. Mõistlik ajakulu eeltoodule on 1,5 tundi; - arve 22/2015 – kohtuotsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse esitamine kokku 3 tundi. Kohtuotsus on 7-leheküljeline ja apellatsioonkaebuse koostamiseks tuleb otsusega põhjalikult tutvuda. Kohus oli nõus, et kohtuotsusega tutvumise ajakulu on 0,5 tundi. Apellatsioonkaebuse koostamise mõistlik ajakulu on 2 tundi, kuivõrd apellatsioonkaebuses kasutatud ülemäära suurt kirjasuurust arvestades ei saa lugeda, et kaebuse põhjendused on nelja lehe ulatuses. Kokku vähendas kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni, s.o 400 euro võrra ja luges esindajakulu põhjendatuks summas 1000 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Timerlan Auto esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. märtsi 2016 määruse osalist tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vähendada hageja menetluskulusid arvestades määruskaebuse esitaja vastuväiteid. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostjale hüvitamiseks määratud hageja õigusabikulud põhjendatud, vaid on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus jättis kostja vastuväited tähelepanuta ning ei analüüsinud piisavalt toimikus sisalduvaid menetlusdokumente, sh nende mahu ja keerukuse osas; 2) kulub kohtupraktika järgi menetlusdokumendi 1 lehe koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund koos dokumentide ja kohtupraktika uurimise ning õigusliku positsiooni kujundamisega. Tegemist ei olnud keerulise vaidlusega. Kuivõrd hagiavalduses on kirjeldatud asjaolusid ilma kohtupraktika uurimise ja õigusliku positsiooni loomiseta ning tsiteeritud õigusakte, mida saab kopeerida Riigi Teatajast, ei ole tegemist keerulise menetlusdokumendiga. Hagiavalduse sisuline osa on 2 lehel. Seega hagiavalduse 1 lehe koostamisele kulus aega 40 minutit ja kokku hagiavalduse koostamisele 80 minutit ehk 1 tund 20 minutit.
Kuna 23.09.2014 istung kestis 30 minutit ja hageja vastus kostja seisukohale on sisuliselt 1 lehel, siis nimetatud toimingutele kulus hageja esindajal 70 minutit ehk 1 tund 10 minutit (30 minutit + 1 lk × 40 minutit). Ka apellatsioonkaebuse koostamise ning kohtuistungiks ettevalmistamise ja osavõtmise ajakulu on ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuses on kasutatud kirjasuurust 14. Kirjasuurusega 12 oleks apellatsioonkaebuse sisuline osa 3,5 lehel. Seega apellatsioonkaebuse koostamisele kulus aega 140 minutit ehk 2 tundi 20 minutit (3,5 lk × 40 minutit). Ringkonnakohtu istung kestis 40 minutit, mis on ka istungiga seonduv põhjendatud ajakulu.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.OÜ FBM Holding vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kontrollis maakohus kostja vastuväidetest tulenevalt hageja lepingulise esindaja kulu ja arvestades neid, rahuldas avalduse osaliselt. Hageja lepingulise esindaja kuluks jäi 1000 eurot, mis arvestades kahte istungit maakohtus ja ühte ringkonnakohtus, hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse koostamist, materjalidega tutvumist ning istungiteks ettevalmistamist on enam kui tagasihoidlik. Kohus on määrust piisavalt põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud mingeid uusi asjaolusid, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks; 2) leidis kohus põhjendatult, et kohtupraktika järgi on 1-leheküljelise menetlusdokumendi koostamise ajakulu 40 minutit kuni 1 tund, ja määras materjalidega tutvumise, kliendiga kohtumise, konsultatsiooni, õigusliku analüüsi ja hagiavalduse koostamise ajakuluks 2 tundi. Määruskaebuse esitaja leiab, et ainuüksi hagiavalduse koostamine võtab aega 1 tund 20 minutit, arvestamata muid toiminguid, mis samuti aega nõuavad. Määruskaebuse esitaja leiab, et 23.09.2014 kohtuistung kestis 30 minutit ja hageja vastus oli 1 lehel, seega kulus aega 1 tund 20 minutit. Kohus arvestas ka kohtuistungiks ettevalmistamist ning määras nimetatud toimingute ajakuluks põhjendatult 2 tundi. Määruskaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu istungiga seoses on põhjendatud ajakulu 40 minutit, jättes arvestamata kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 07.03.2016 määrus sisuliselt muutmata. Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse resolutsioonis esinevad ilmsed ebatäpsused. Maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2 on määratud kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1850 eurot, samas resolutsiooni punktis 4, millega on mõistetud kostjalt välja viivis menetluskuludelt, on märgitud menetluskulude summaks ekslikult 1950 eurot. Samuti on määruses ekslikult märgitud kostja ärinimeks OÜ Timberlan Auto, õige on OÜ Timerlan Auto. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmsete ebatäpsustega, mis ei mõjuta määruse sisu ning mis tuleb juhindudes TsMS § 447 lg-st 2 ja § 463 lg-st 2 parandada. Ringkonnakohus toob välja maakohtu määruse resolutsiooni õiges sõnastuses, kus on märgitud, et viivis tuleb välja mõista menetluskuludelt summas 1850 eurot, ning parandatud ka kostja ärinimi.
8.Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt, taotledes asjas uue määruse tegemist, millega vähendada hageja lepingulise esindaja kulu. Määruskaebuse esitaja arvates on kostjale hüvitamiseks määratud hageja õigusabikulud ilmselgelt ülepaisutatud ning seda hagiavalduse
ja hageja vastuse kostja seisukohale koostamise ning 23.09.2014 kohtuistungiga ja apellatsioonimenetlusega seonduva ajakulu osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on analüüsinud määruse tegemisel hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust, võttes arvesse hageja esindaja koostatud ja esitatud menetlusdokumentide mahtu ning kohtuistungitel osalemiseks ning kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud aega. Eeltoodu alusel on maakohus saanud hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 töötundi, mis 100-eurose tunnitasuga moodustab lepingulise esindaja tasuks 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline hageja lepingulise esindaja kulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus märgib, et dokumendi maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on lähtuda pelgalt oletuslikust ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Samas ei ole maakohtu selline lähenemine antud juhul toonud kaasa hageja lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist põhjendamatus suuruses. Kostja paljasõnaline arvamus, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu peaks olema mõnevõrra väiksem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest. Vaidlus ei olnud küll keskmisest keerukam ja esitatud tõendite maht ei olnud suur, kuid menetlus toimus kahes kohtuastmes, mis tõi kaasa vajaduse teha kulusid ka apellatsiooniastmes, samuti suurendas lepingulise esindaja kulu asjaolu, et tsiviilasjas peeti kolm kohtuistungit. Ringkonnakohus leiab erinevalt kostjast, et kohtuistungiteks ettevalmistamise aega, eriti arvestades, et istungid toimusid ca pooleaastaste vahedega, tuleb lugeda esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.