Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Timerlan Auto kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei saanud poolte vahel olla sõlmitud kaubaveolepingut VÕS § 774 lg 1 mõttes, kuivõrd esitatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks kostja autojuhtidele üle andnud konkreetseid vallasasju saajatele kätte toimetamiseks. Käsunduslepingu järgi oleks kostja käsundisaajana olnud kohustatud osutama teenuseid käsundiandjale ehk hagejale. Kostja esitatud töölehtede ja teekonnalehtedega on aga tuvastatud, et kostja ei osutanud teenuseid mitte hagejale, vaid kolmandatele isikutele: OÜ-le Kaurits, OÜ-le Kiili Teed ja OÜ-le Siltrans, milline asjaolu välistab tavalise käsunduslepingu sõlmimise poolte vahel. Kohus leidis, et hageja juhatuse liikme Pavel Zhiltsovi isikus sõlmis kostjaga suulises vormis töövõtulepingu veoteenuste osutamiseks veoautodega OÜ-le Kaurits, OÜ-le Kiili Teed ja OÜ-le Siltrans Sillamäe Sadama territooriumil, mis on tõendatud nii tunnistajate P.J., O.M. ja S.N. ütlustega kui ka kostja esitatud töölehe ja teekonnalehtedega. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Tunnistajate S.N. ja P.J. ütlustega on tuvastatud, et hageja juhatuse liige P. Zhiltsov ja kostja autojuht P.J. kooskõlastasid korduvalt osutatud teenuste mahtu ja maksumust. Poolte kokkuleppe tulemusena esitas kostja hagejale 31.03.2013 arve/saatelehe nr 198 summas 4985,11 eurot I kvartalis osutatud veoautoteenuste eest. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14 (p 13) ja leidis, et hageja ja kostja vahelist suulist lepingut tõlgendades tuleb lähtuda muu hulgas VÕS § 29 lg-test 5 ja 6. Arvestades kostja esitatud tõendeid tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja vastuväited lepingu puudumise kohta on mitteasjakohased. Hageja tõlgendab poolte vahel sõlmitud suulist lepingut meelevaldselt ja terviku kontekstist väljakistuna. Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14 (p 10) ja märkis, et hageja ei ole kohtule väitnud, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja ei ole VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendanud, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Hageja väide, et ta tasus kostja arve ekslikult, on mitteasjakohane ega ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 1028 lg 1 rakendamise aluseid.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

- kohtule esitatud kuupäevade ja numbriteta teekonnalehtede koopiad võivad tõendada üksnes asjaolu, et tellija OÜ Kiili Teed tellimuse alusel osutas sõiduki valdaja OÜ Siltrans mingit teenust sõidukitega maikuus. Arve on esitatud 31.03.2013, seega ei ole esitatud teekonnalehtede valguskoopiad asjassepuutuvad tõendid; - kostja vastusest ei selgu, mida peaksid tõendama kuupäevade, allkirjade ja numbriteta töölehtede valguskoopiad 2011. a aprillis 15,5 tunni ja 2011. a mais 13,5 tunni kohta. Töölehti saaks käsitleda ettevõtte sisemise dokumendina, kuid nendel puuduvad allkirjad; - 31.03.2013 arve/saatelehel nr 198 on märgitud veoautoteenuste koguseks 1.000 hinnaga 4154,26 (koos käibemaksuga 4985,11 eurot). Väidetava ühe veoautoteenuse eest 4985,11-eurose arve esitamine tõendab hageja väidet, et mingeid teenuseid kostja hagejale ei osutanud. Sellise summa eest ühe teenuse osutamine peaks olema dokumenteeritud. Ka on „veoautoteenused“ pigem veoleping kui töövõtuleping; - kostja ei ole esitanud tõendite originaale, ei ole selge, kes on nii teekonnalehed kui töölehed allkirjastanud. Hageja mingeid dokumente väidetava lepingu osas allkirjastanud ei ole; - teekonnalehtedest ja töölehtedest ei selgu töö iseloom ja asukoht. 04.04.2011 numbrita töölehe koopiast ning ilma numbri ja allkirjadeta töölehtede koopiatest sõiduki Scania 271MKS kohta nähtub, et need on erinevalt täidetud; - 04.05.2011 teekonnalehe koopiast nähtub, et tellijaks oli Kiili Teed ja sõiduki MAZ 921TGI valdajaks OÜ Siltrans, seega puudub sellel koopial igasugune suhe nii hageja kui kostjaga; - puuduvad igasugused tellimused, tellimuskirjad, aktid tööde vastuvõtmise kohta; 3) asus kohus tunnistajate ütlustele tuginedes väärale seisukohale, et hageja juhatuse liige sõlmis suulises vormis töövõtulepingu. Kohtuotsusest ei nähtu, millise sisuga lepingu pooled sõlmisid. Tunnistaja P.J. oli 2010. a kostja autojuht ja töötas Politseiametis, seega ei saanud ta olla kostja esindajaks, kellel olid volitused lepingu sõlmimiseks. P.J. ütlustest nähtub, et MAZ 921TGI kuulus talle ja ta andis selle kostjale rendile. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja leppis kokku OÜ-ga Kaurits, kes pidi talle tasuma, ning P.J. leppis kokku OÜ Siltrans poolt teenuse osutamise OÜ-le Kiili Teed ja OÜ-le Kaurits. Kohus nendele vastuoludele tunnistaja P.J. ütlustes tähelepanu ei pööranud; 4) leidis kohus vääralt, et suulise töövõtulepingu, mille järgi kostja autod pidid osutama teenust OÜ-le Kaurits, OÜ-le Kiili Teed ja OÜ-le Siltrans, sõlmimine on tõendatud ka tunnistajate O.M. ja S.N. ütlustega. O.M. ja S.N. ütlustest sellised asjaolud ei nähtu. O.M. ütlustest nähtub, et ta oli autojuht-lukksepp, töötas autojuhina; et oli suuline leping, seda ütles talle N.A., lepingu sisu ja seda, kes oli teenuse saaja, ta ei tea. S.N. ütlustest nähtub, et ta ei olnud kuidagi seotud hagejaga, kostjaga olid koostööpartnerid, väidetava teenuse mahtusid ja summasid ta ei tea. Kohus on tunnistajate ütlusi tõlgendanud meelevaldselt ja terviku kontekstist väljakistuna; 5) ei selgu kohtuotsusest, mida kohus arvestas VÕS § 29 lg-tes 5 ja 6 sätestatust. Kohus ei ole selgitanud välja ei lepingu sisu, eesmärki, tavasid ega pooltevahelist praktikat. Kostja on tõlgendanud väidetavat lepingut nii veolepingu kui käsunduslepinguna, mis kaudselt tõendab töövõtulepingu puudumist. Otsusest ei selgu, milles seisneb hageja meelevaldsus lepingu tõlgendamisel. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud; 6) on maakohtu viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-122-14, 3-2-1-134, 3-2-1-65-14 ja 3-2-1-44-11 asjakohatud. Hageja väitel puudus poolte vahel lepinguline suhe ning arve tasuti ekslikult. Viidatud Riigikohtu lahendites on aga hageja tuginenud asjaolule, et poolte vahel oli lepinguline suhe, kostja on sellele vastu vaielnud ja Riigikohus on asunud seisukohale, et sel juhul pidanuks hageja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Tsiviilajas puuduvad tõendid, et kostjal oleks õiguslik alus esitada hagejale arve ja saada temalt 31.03.2013 arve-saatelehe nr 198 alusel 4985,11 eurot, seega soorituse aluseks olev kohustus puudus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustab üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Ringkonnakohus leiab, et kui oleks tõendatud pooltevaheline õigussuhe, oleks see kvalifitseeritav rendisuhtena ning vaidlusalusel arvel märgitud summat saaks käsitleda tasu autode kasutamise eest ehk renditasuna. Kostja esitatud asjaoludest nähtuvalt puudusid poolte vahel suhted, mis viitaksid võimaliku teenuse osutamise lepingu sõlmimisele.

maikuus (t.l 33 pöördel oleval teekonnalehel aastaarv puudub). Ringkonnakohus leiab, et ka teekonnalehtede koopiad ei tõenda tööde tegemist hageja kasuks ning seega ka väidetava kokkuleppe sõlmimist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida veel seda, et usutav ei ole väidetava kokkulepe sõlmimine autode kasutusse andmise tasu osas 2010. a kindlas summas (65 000 krooni), teadmata samas hageja kasutusse antavate autode poolt teostatavate tööde mahtu 2011. a I kvartalis. Arvestades ka seda ning kirjalike tõendite puudumist veoautode hageja kasutusse andmise kohta, ei ole üksnes tunnistaja P.J. ütluste alusel võimalik tuvastada suulise lepingu sõlmimist poolte vahel. Ülaltoodu kinnitab, et kostja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist ega selle alusel veoautode hageja kasutusse andmist. Maakohtu seisukoht, et kokkuleppe sõlmimine ja autode hageja kasutusse andmine on tõendatud tunnistajate ütluste ning töö- ja teekonnalehtedega, on põhjendamatu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.